MIGRASIYa JÁNE QAZAQ KÓShI
Keshe bir orystildi əriptesimmen qazaq kóshine baylanysty daulasyp qaldym. Onyng pikiri ýirenshikti: orystildilerding elden ketui ýlken problema bolyp tabylady. Sebebi, memleket esebinen bilim alghan mamandar basqa elding ekonomikasyna ketip, paydany soghan týsiredi. Olardyng ornyn toltyryp jatqan shetten qaytqan qazaq aghayyndardyng ekonomikagha ýlesi tómen dep dəleldegendey boldy maghan.
Men basqasha uəj aittym.
Mysaly, qaladan zauyttaghy orys injener ketti delik. Kezinde memleket esebinen bilim aldy, kəsiporynda istep təjiriybe jinady. Qazir osyghan úqsas kez-kelgen reseylik kəsiporyngha dayyn maman. Búnyng ketui sózsiz ekonomikalyq shyghyn. Biraq dəl býgingi kýnge qatysty ekonomikalyq shyghyn.
Al esesine, sol auylgha ne qalagha jas qazaq otbasy keldi delik. Ketken mamanday biligi men təjiriybesi joq delik. Əriyne birden əlgining ornyn toltyra almaydy. Biraq...
Úzaq merzimdi damu, payda túrghysynan jas otbasynyng ekonomikagha ýlesi basym bola bermek. Mysaly, janaghy orys injener erteng zeynetke shyghady. Kempiri ekeuin baghyp-qaghatyn janaghy jas otbasy bolmaq. Sebebi ózining eki balasy bayaghyda Reseyge ketip qalghan. Týsirgen ekonomikalyq paydasyn zeynetaqy, auruhana arqyly soryp alady. Kemi 10-20 jyl taza salmaq týsiredi.
Jas qazaq balasy dúrys baghyt alsa, jay-kýii, motivasiyasy bolsa oquyn jalghastyrady, təjiriybe jinaqtaydy. Búl birinshi kezende taghy da shyghyn. Biraq, týbi qaytatyn shyghyn.
Erteng búl qazaq kəsiporyndaghy qyzmetke keledi. Janaghy orys mamannyng ornyn basady. Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, ýirenedi, mamandanady. Osy kezden bastap ekonomikalyq tiyimdilik bastalady.
Esesine.
1. Búl qazaq shetke qaraylay bermeydi. Elinde qalady. Yaghny oghan qúiylghan bilimy ghylymy investisiyadan keletin payda elde qalmaq.
2. Úzaq uaqyt boyy búl qazaq zeynet pen əleumettik salagha salmaq salmaydy. Tapqan nəpaqasyn kórshi elge emes, óz eline salady.
3. Jas bolghan song búl qazaq bala tabady. Býginde halyqtyng qartangy ýlken ekonomikalyq problema bolyp otyr. Eger qazaqtar jas últ bolmaghanda el ýkimeti ərbir kelgen qytaylyqtyng kótenin sýngge məjbýr bolar edi! Halyqtyng jas bolghany, sanynyng túraqty artuy - bas auru emes. Kerisinshe, ekonomikalyq mýmkindik!
Ras, jas otbasygha jaghday kerek. Balabaqsha, mektep, baspana, nesiye. Biraq búl da enbek oryndary! Búl da salyqtar! Kəri otbasygha tek auruhana, ghibadathana men qabirstan ghana kerek bolady. Qaysysy ýmit beretin ekonomika sonda?
Mysaly, 2050 jylgha deyin OQO halqy 5 milliongha jetedi. Esesine Reseymen shekaralas oblystardyng halqy jyl sayyn teris ósim kórsetip jatyr. Ol jaqtyng orysy týgili qazaghy qazaq kóshine dúrys qaramaydy. Al coltýstik aimaqtaghy halyq sanynyng kemui atalghan ónirding ekonomikasyn qúldyratyp jatqanyn dúrys úqpaydy. Jalpy súranys pen tútynu qúlap jatqan oblysta ekonomikalyq ósimning bolmaytynyn ózderi de úghyna bermeydi. Býginimen ghana, býgingi komfortymen ghana ghúmyr keshuge qúmar.
Qysqasy qazaq kóshining məselesin ekonomikalyq túrghydan, úzaq merzimdi ekonomikalyq strategiya túrghysynan da zertteu kerek. Onyng syrtqy jəne ishki ólshemin de zertteu kerek. Osy boyynsha kez-kelgen qarsylasty payymmen, sanmen, sapamen "syndyra" biluimiz kerek.
Aydos Sarym, sayasattanushy
Abai.kz