Senbi, 23 Qarasha 2024
Doda 13835 0 pikir 13 Qarasha, 2016 saghat 00:00

«MÁNGILIK EL» iydeyasy mynjyldyqtardy qamtidy

Býginde buyny bekip, qabyrghasy qatayghan Qazaqstannyng keleshegi kemel. Issaparlargha shyqqanda oblys әkimi Qyrymbek Kósher­baev Elbasynyng sarabdal sayasatyn sóz etedi. Ásirese, memleket basshysynyng myna sózine erekshe toqtalady. «Biz ýi­re­nushi  elden  ýiretushi elge ainalamyz». Qalay? Tәuelsizdik alghanymyzgha – 25 jyl. Shiyrek  gha­syrda­ kimge qanday jol kórsete  alamyz? Tarihtyng uaqyt ainalymyna salsan, búl kóp uaqyt emes. Biraq bizding ayaqtaghy «túsaudy» aghytyp, bostandyq auasyn jútqanymyzgha jiyrma bes jyl bolghanymen, tarihymyz tym terende.

Sonau saq, ghún, ýisin taypalarynan bastau alatyn Qazaq eli Týrik qagha­naty uaghynda qytaylardy uysynda ústaghan. Kórshi eldegiler jibek matany syy reti­nde bizding qaghandargha keruen-keruen etip  jiberip  otyr­ghan. Al Altyn Ordanyng jóni bólek. Ruhy biyik Batu han orystardyng ózine sózin jýrgizip otyrdy. Qat-qabat kitaptardy paraqtasan, qazaqtardyng qashanda órshil, bireuding taba­nynda  ezgilen­gen­di tәuir  kórmey­tin  el ekenin birden bay­qaugha bolady. Týrli qúndy mәlimet­teri­miz  tasqa qashalyp qal­dyryl­ghany da belgili. Orhon-Eniysey eskertkishin eske týsirseniz bolad­y. Býkil týrki qauymy taghzym etetin Qorqyt Atanyng ózi nege túrady? Qay­bir jyly baba eskertkishining basyna kelgen­  nemisterding ózi Qor­qyt Ata qúdiretine bas iyip ketken. Sebebi jogharydan tómen ornatylghan týtiksheler arqyly jelding uilimen qobyz ýni estiledi. Múnday derekter aita bersen  kóp. Sonyng bәrin sana­syna syidyrghan Elbasy ótken jyly ózining «Mәngilik el» iydeyasyn  úsyndy.

Búl iydeya kóz alartyp, bir sausaghyn ishine býkken syrtqy jaulardyng da ishki yzasyna berilg­en  jauap  boldy.

Mәngilik elge ainalu ýshin tәuelsizdikti saqtap, eldigimiz­di nyghaytu basty maqsat bolyp tabylady. Óitkeni, tәuel­siz­dik úghymy halqymyzdyng múraty, ghasyrlar boyghy armanyna ai­nalghan, sonau Alash túlgha­la­rynyng zerdesi men ónegesimen kelgen amanat dýnie bolatyn.

Mәngilik El - ata-babala­rymyzdyng san myng jyldan bergi  asyl armany.

Ol arman - әlem elderimen tereze­si teng qatynas qúryp, әlem kartasynan oiyp túryp oryn alatyn Tәuelsiz Memleket atanu­ edi.

Ol arman - túrmysy baquatty, týtini týzu úshqan, úrpaghy erteni­ne senimmen qaraytyn baqyt­ty El bolu edi.

Biz armandardy aqiqatqa ainal­dyrdyq. Mәngilik Elding irgetasyn  qaladyq.

Men qoghamda «Qazaq elining últtyq iydeyasy qanday boluy kerek?» degen saual jii talqygha týsetinin kórip jýrmin. Biz ýshin bolashaghymyzgha baghdar etetin, últty úiystyryp, úly maqsattargha jeteleytin iydeya bar. Ol - Mәngilik El iydeyasy.

Tәuelsizdikpen birge hal­qy­myz Mәngilik Múrattaryna qol jetkizdi.

Biz  elimizdin  jýregi, tәuel­sizdigimizding tiregi - Mәngilik Elordamyzdy  túrghyzdyq.

Qazaqtyng Mәngilik Ghúmyry úrpaqtyng Mәngilik Bolashaghyn bayandy etuge arnalady.

Búl sózderdi Elbasy N.Na­zar­baev  «Qazaqstan  joly – 2050: bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» atty Joldauynda aitty. IYdeyanyng basty maq­saty elimizding eng damyghan  30 memleketting qataryna qo­syluy ekendigin de qaperge ildi.

Bilsenizder, әlemdi iydeya biyleydi. Qoghamdaghy júmysshy tap ókilderi bolsyn, sayasatkerler bolsyn, ózderining ne ýshin, kim ýshin júmys istep jatq­andyqtaryn jaqsy bilui tiyis. Sondyqtan olardy ortaq iske júmyldyratyn negiz kerek­. Súranyp túrghan sәtte, memleket basshysy «Mәngilik el» iydeyasyn ortagha tastady. Tәuelsizdikti odan әri bayandy etu, daghdarystyng dauylyna qúlamau  syndy  qaghidalardy da atap ótti. Osydan 13 ghasyr búrynghy Tonykók abyzdyng ósiyetin tegis elding esine saldy. «Týrki júrtynyng múraty – Mәngilik El». Jalpyúlttyq iydeyanyng ózegi de osy.

Biz sóz barysynda nege tariyh­qa toqtala beremiz? Sebeb­i «Mәngilik el» iydeyasynyng ózi túnyp túrghan tariyh. Bizding qaysarlyghymyzdy, erjýrekt­iligimizdi, eshkimnen kem týspeytindigimizdi Elbasynyng «Mәngilik El» iydeyasymen bir tanyssanyz, sugha sýngip shyqqanday kýsh alasyz. Óit­keni adam quatty ertengi kýni­men ghana emes, ótken kýnimen de alady. «Bizding ata-babalarymyz myqty bolghan eken, nege biz osal boluymyz tiyis?» degen saual  sana sanylauynan erik­siz ytqyp shyghuy da zandylyq.

Biz ótken tarihymyzdan ýlken kýsh aluymyz kerek. Qorqasoqtaugha negiz de joq. Babalarymyzdyng batyrlyghy jyr-dastan. Olardyng jýrek jút­qandyghyn jyrshylarymyz tandy tangha úryp jyrlaydy. Biz bilekti sypyryp jiberip, jaugha ghana shabatyn halyq emespiz. Biz, sonday-aq, ózge últtyng aldynda bilimdilik boyynsha iymenbeytin halyqpyz.

Osy rette Alash ziyalylaryn aitpay ketsek úyat. Ótken ghasyrda qazaq intelliygensiyasy bas biriktirdi. Olar týrli salalar boyynsha jetistikke jetip, otarshyl Patsha ýkimeti­ning tandayyn qaqtyrghan kezder boldy. Mamandyghy ormanshy bolsa da baspasózge etene aralasyp, Qazaq dalasyna jasa­latyn ekspedisiyasynyng týpki maqsatyna jetu ýshin Álihan Bókeyhanov basyn bәigege tikti. Qazaq dalasyn zertteude orystardyng neni oigha alghanyn biludi maqsat tútty. Ózi otar elding oghlany bolsa da, qolda kýshi bar biylik­ke sharttaryn qoya bildi. Resey­ding Memlekettik Dumasynan qazaqtardyng da qara kórsetui kerek dedi. Oqyghan azamat zanmen jaqsy tanys edi. Tirep túrghan әkesi, arqa sýier kókesi bolmasa da qazaqtardyng zil batpan mәselelerin arqalap, talay esikti tozdyrdy. Sol jyldary  sauatty  qazaqtardyng ýlesi on payyz ghana bolatyn. Soghan qaramastan, Bókeyhanov sekildi eljandy azamattar halyq­tyng qamyn jedi. Osynday azamattardyng ómir joly «Mәngilik el» iydeyasyn odan әri jýzege asyrugha qúlshynysty arttyra ma? Arttyrady.

Qazaqstandy jarqyn bolashaqqa jeteleytin jastarymyz babalarymyz ansap ótken tәuel­sizdikting tuyn jyqpay, jelbirete bilui tiyis. Óitkeni, babalarymyzdyng úlan-baytaq jerin qalay qorghaghanyn, bostandyqty qalay ansap-qadirlegenin bilemiz. Jasta­r  sonday tekti úrpaqtyng úrpaghy  ekendikterin  sezinip, osy «tәuel­sizdik», «mәngilik el» úghymdaryn  sanalaryna  sini­rip, qasterleuge  mindetti.

Janarudyn, ómirshendikting negizi jastarda. Búl ýshin azamattar tәlim-tәrbie men ghy­lym­gha basa mәn berip, bilimmen myqtap qarulanuy qajet. Elding ekonomikalyq, ruhany jaghdayynyng damyp, órkendeui, últtyng bәsekege qabilettiligin arttyru elding bilim dengeyimen de tyghyz baylanysty. Qazirgi kezde búl baghytta nәtiyjeli júmystar atqarylyp ta jatyr. Jastar «Bolashaq» baghdarlamasynyng aya­synda shetelderde bilim alyp, shetel tәjiriybesi­ning artyqshylyqtary men kemshin tústaryna kóz jetki­zip, sanasyna toqyp kelip, eli­mizdegi manyzdy qyzmet salalarynda sol tәjiriybelerin qoldanyp enbek atqaruda.

Biz jana ghasyrda motivasiya degen sózdi jii qozghaymyz. Búl – ghasyr mejesi. Boy emes, oy salystyratyn zamanda jas­tardyng bilimdi boluy ghana memleke­tti «qarulandyrady». Ozyq oily jastar kóp nәr­se­ning bayybyna barady. Nening aq, nening qara ekendigin ajyra­tady. Al kókirek kózi әli oyana qoymaghan jastar týrli teris aghymnyng jetegine erip kete bara­dy. Sanany ulap, aitaq­taghan әngimesimen jýredi. Sóitip elding ishine iritki sa­la­dy. Al múnday tolqynnyng betin qaytaratyn, ol bizding – salt-dәstýrimiz, әdet-ghúrpymyz, ruhany qúndylyqta­rymyz. Osylarmen ómir sýr­sek, bizding «Mәngilik el» iydeya­myz «Úly dala elimen» úshtasady.

Biraq iydeyamyz bar boluy júmys ózinen-ózi jýredi degen sóz  emes. Ony  jýzege asyratyn – bizder. Árqaysysymyz. Tal týske deyin jastyqpen joldas bolsan, is nasyrgha shabady. Talmay enbek etseng ghana, ising algha basady. Alysqa barmay, kórshiden ýlgi alatyn bolsa­q, bizge qytay men ózbekten asqan eshkim joq. Biz qazir olardan ýlgi aludy oilap otyrmyz, «Mәngilik el» iydeyasyn oryndau ýshin olar bizden ýlgi aluy tiyis.  Sondyqtan da Elba­synyng jalpygha  ortaq ar­nal­ghan myna sózderin týrtip aludyn  esh sókettigi joq.

Ruhy biyik,  enbegi  eren,  bir­ligi  myghym  Mәngilik El bolu  ýshin bizde  bәri bar. Tә­uel­siz­diktin  tuyn  jelbiretip, túghyryn ny­ghayt­qan bizding tariyh­ aldyn­da  jýzimiz   jarqyn!   Bizdin   tiregimiz – tәuelsizdik, tile­gimiz – túraqtylyq, bilegimiz – birlik!

Men halqyma senemin. Kók bayraghymyzdaghy altyn qyranday elimiz qanatyn kenge jayyp, asqar biyikterden kórinsin!  Bardy­ baghalap, joqty jasay bilgen jasampaz júrtymyzdyng kók bayraghy әrdayym biyikte jelbiresin!

Belgili aqyn Múhtar Shahanovtyn:

Mәngi laulap janu ýshin ghalamda,

Ýlken baqyt tabu ýshin ghalamda,

Ýlken bolyp qalu ýshin ghalamda

Mәngi arman kerek eken adamgha, - degen óleng joldary bar.

Búl túrghydan alghanda, biz­ding baghytymyz on.

Gauharay  ESIMOVA

Abai.kz


0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5520