Senbi, 23 Qarasha 2024
Bәse... 4451 0 pikir 12 Qarasha, 2016 saghat 00:00

«Núrly Jol» – El men Elbasy senimin aqtaghan baghdarlama

Songhy jyldary elimizde túrghyn ýy qúrylysy qarqyn alyp, әleumettik nysandar jetispeushiligining azayghany, kólik-logistikalyq infraqúrylymnyng damyghany aiqyn bayqalady. Búl, birinshi kezekte, Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Núrly Jol - bolashaqqa bas­tar jol» Joldauynyng arqasynda jolgha qoyylghan auqymdy sharalardyng kórinisi.

Sóz basynda «Núrly Jol - bolashaqqa bastar jol» baghdarlamasynyng basty baghyttary men olardy jýzege asyrugha bólingen qarjy kólemine toqtalayyq.

Birinshi, kólik-logistikalyq infra­qúrylymdy damytugha 2015 jyly 81 miyl­­liard tenge kóleminde qarajat bólindi, 2016 jyly búl maqsatqa 149,2 milliard qarajat qarastyrylghan.

Halyqty qoljetimdi baspanamen qamtu da baghdarlamanyng sheshushi ba­ghyt­tarynyng biri deuge bolady. 2015 jy­ly búl baghytqa 60 milliard tenge bólinse, biylghy jyldyng sonyna deyin 22 milliard tenge qarastyrylyp otyr.

Ýshinshi baghyt - bilim beru sala­syndaghy infraqúrylymdardy jetil­diru. Osy arqyly ýsh auysymda oqy­tatyn jәne apattyq jaghdaylardaghy mek­tepterdi joy kózdelip otyr. Sol ýshin ótken jyly 35 milliard tenge bólinse, biylghy jyldyng sonyna deyin 33 milliard tenge kólemindegi qarajat iygeriluge tiyis.

Shaghyn jәne orta bizneske qamqorlyq jasaugha 2015 jyly respublika boyynsha 157,6 milliard tenge bólindi. Sonyng arqasynda myndaghan júmys oryndaryn saqtap qalugha mýmkindik tughanyn aita ketken jón.

Auyr sharuashylyghy tauarlaryn ón­dirushiler ýshin de búl baghdarlamanyng kómegi zor. Atalmysh salagha qamqorlyq jasaugha 2015 jyly 18,9 milliard tenge kóleminde qarajat júmsaldy.

«Núrly Jol» baghdarlamasy boyynsha osy tektes barlyghy 13 baghytty damy­tu qarastyrylyp otyr. Jogharyda biz sonyng birnesheuin ghana atap óttik.

Kólik-logistikalyq infraqúry­lymdy damytu oblystardyng ózara sau­da-sattyghyn, ekonomikalyq baylanystaryn nyghaytugha yqpal etkeni qazirding ózinde aiqyn bayqalyp otyr. Osylaysha, Elbasymyz atap ótkendey, Joldaudyng basty týiini bolghan «Alysty jaqyn etu» mәselesi sheshimin taba bastady.

Birinshi kezekte jýzege asyrylatyn avtojoldar negizi retinde Batys Qytay - Batys Europa, Astana - Almaty, Astana - Óskemen, Astana - Aqtóbe - Atyrau, Almaty - Óskemen, Qaraghandy - Jezqazghan - Qyzylorda, Atyrau - Astrahani avtojoldary jobasyn jýzege asyru kózdelgen bolatyn. Osy avtojoldar jobalarynyng ishinde tarihtaghy Úly Jibek jolynyng zamanauy núsqasynday bolghan Batys Qytay - Batys Europa tranzittik jolynyng manyzy airyqsha zor. Onyng jalpy úzyndyghy 8,5 myng shaqyrymgha juyqtaydy. 2233 shaqyrymy - Resey territoriyasyn, 2787 shaqyrymy Qazaqstan aumaghyn basyp ótedi. 3425 shaqyrymy Qytay aumaghynda.

Atalghan tranzittik baghyt Aqtóbe, Qy­zylorda, Ontýstik Qazaqstan, Jam­byl jәne Almaty oblystarynyng aumaqtaryn jalghap jatqanynyng ózi onyng qanshalyqty zor manyzgha ie ekendigin aiqyn bayqatsa kerek. Kýre joldyng boyynda 5 milliongha tarta halyq túratynyn eskersek, qanshama adam júmysqa tartylghanyn kóz aldy­nyz­gha elestete beriniz. Jahandyq eko­no­mikalyq daghdarys kezinde múnday ýlken jobany qolgha alu - bir jaghynan halyqty júmyspen qamtugha da yqpalyn tiygizdi.

Oghan qosa, Úly Jibek jolynyng boyynda qúm astynda kómilgen Otyrar, Sayran, Sauran, Taraz, Altyntóbe syndy kóne shaharlar da ornalasqanyn aita ketu kerek. Óz dәuirinde órkeniyet besigi bolghan búl qalalardy bireu bilse, bireu bilmes. Juyq arada Batys Europa - Batys Qytay tranzittik jo­lynyng boyynda qyzu tirshilik qaynaghan kezde «úmytylghan qalalar» tirilip, turisterding qyzyghushylyghyn tudyrary haq! Yaghni, el budjetin tolyq­tyrugha, júmyspen qamtugha qosym­sha mýmkindikter ashylady degen sóz.

Atalghan kýre jol biylghy jyldyng sonyna deyin tolyqtay paydalanugha beriluge tiyis. Qazir onyng bitpey túrghan ýsh jol bóligi bar. Olar Tashkent - Shymkent, Almaty - Qorghas jәne Shymkent pen Jambyl oblysynyng shekarasyna deyingi aimaq. Ótken jyly jobany iske asyru ýshin 75 mlrd. tenge iygerilip, jobanyng basym bóligi týiindeldi.

Investisiyalar jәne damu miniys­trligi Avtokólik joldary komiyteti tóraghasynyng orynbasary Amangeldi Bekov tranzittik joldyng sipattamasyn:

- Qytaymen shekaradaghy Qorghas beketinen Qyzylordagha deyin tórt jolaqty jol bolady. Búl shamamen 1400 shaqyrymdy qúraydy. Býginde osy baghytta qozghalys eki ese kóbeydi. Al qúrylys ayaqtalghannan keyin joldaghy uaqyt ta eki ese azayady. Sonday-aq, qauip­sizdik jaghy da joghary bolady dep josparlap otyrmyz,- dep týsindirdi.

Avtokólik joldary komiytetining habarlauynsha, 2016 jyly «Núrly Jol» baghdarlamasy ayasynda avtokólik joldaryna qatysty júmystargha 100 mynnan astam adam tartylmaq. 2017-2019 jyldary bas-ayaghy 200 myng júmys orny qúrylady dep josparlanghan.

Baghdarlamanyng taghy bir manyzdy túsy - túrghyn ýy infraqúrylymyn nyghaytu mәselesining qamtyluy. Elbasy Joldauynyng ayasynda «Qoljetimdi túrghyn ýi-2020» baghdarlamasy jana­ryp, janghyrtylyp, 2015 jyldyng kókteminde iske qosylghan bolatyn. «Bәiterek» últtyq basqarushy holdingi» AQ tóraghasy Quandyq Biyshimbaev aitqanday, Elbasy Joldauyna sәikes búl baghdarlamagha ózgerister engizildi.

- Búghan deyin «Qazaqstandyq ipo­tekalyq kompaniya» AQ baghdarlamasy boyynsha túrghyn ýy aldymen jalgha berilip, keyin pәter alushynyng menshigine ótetin. Pәterler budjet qarajatyna salynatyn. Jana baghdarlamada osy mehanizmder saqtalyp, әleumettik aspektileri kýsheytildi. Sonymen qatar, aldyn ala tólem alynyp tastalyp, satyp alghangha deyingi jalgha beru merzimi úzartyldy, - deydi Quandyq Biyshimbaev.

«Núrly Jol» baghdarlamasynyng arqasynda elimizde túrghyn ýy infra­qúrylymyn nyghaytu, otandyq óndiru­shilerdi qorghau, shaghyn jәne orta kәsipkerlikti qoldau baghytynda az uaqyt ishinde auqymdy júmystar atqaryldy.

Almaty qalasynyng ózinde 2015 jyly atalghan baghdarlama boyynsha 111,5 myng sharshy metr nemese 1 885 pәter salynyp, paydalanugha berildi. 34 shaghyn jәne orta kәsipkerlik nysany 8,7 milliard tenge jenildetilgen nesiyege ie boldy. Sonyng arqasynda 7,4 myng júmys orny saqtaldy. Biylghy jyldyng sonyna deyin shaharda 900 jәne 600 oryndyq eki birdey bilim beru nysanynyng qúrylysy ayaqtalugha tiyis.

Qaraghandy oblysynda ótken jyly 10 myng sharshy metr, yaghni, 152 jalgha beriletin pәter salyndy. 21 shaghyn jәne orta biznes nysandaryna 2,2 milliard tenge kóleminde jenildetilgen nesie beru arqyly 1,7 myng júmys ornyn saqtap qalugha mýmkindik jasaldy. Últtyq qor qarajatyn paydalana otyryp, jylumen qamtu boyynsha 4 jobagha 2 milliard tenge bólindi, 8,3 shaqyrym jeli jóndeuden ótkizildi.

Qazirgi tanda Qaraghandy men Sәt­baev qalalarynda eki mektep pen bir balabaqshanyng qúrylysy jýrip jatyr. Búl nysandar biylghy jyly tolyq salynyp, paydalanugha beriluge tiyis.

«Núrly Jol» baghdarlamasynyng sharapatyn qyzylordalyqtar aiqyn sezinude. Ótken jyly oblysta 950 jalgha beriletin pәter paydalanugha berildi. Últtyq qor esebinen jylumen qamtu jýielerin qalpyna keltiruge 3 milliard tenge qarajat bólinip, 14 joba jýzege asyryldy. 11,2 shaqyrym jelilik, kvartalaralyq jylu trassalary, 2 sorghysh stansa qayta qalpyna keltirildi. Orta jәne shaghyn kәsipkerlikti qoldau ayasynda 473 million tenge nesie bólinip, 336 júmys orny saqtaldy.

Bilim beru salalarynda da auyz toltyryp aitugha túratyn júmys­tar atqaryluda. Mәselen, Soltýstik Qazaqstan oblysynda ýsh auysymda oqytu men apattyq jaghdaylardaghy bilim beru nysandaryn joy júmysy ayaqtalugha jaqyn. Eki mektep pen bir balabaqsha paydalanugha berilgennen keyin búl problema birjola sheshiledi deuge tolyq negiz bar.

Ótken jyly aimaqta 2 kóp qabat­ty jalgha beriletin túrghyn ýiding qúry­lysyna 1,2 milliard tenge bólinip, nәtiyjesinde 198 otbasy qonys to­yyn toylady. Orta jәne shaghyn kәsip­kerlerge qoldau kórsetu de kónil kón­shitedi, 2015 jyly búl maqsatqa 1,9 milliard tenge jenildetilgen nesie bólinip, 2 myng júmys orny saqtalghan. Astana - Petropavl avtojoly da tolyq jóndeuden ótkizildi. Jyl sonyna deyin aimaqta taghy 87 shaqyrym kólik joly paydalanugha berilmek.

Aqmola oblysynda ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha jalpy kólemi 282 myng sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha berildi.

Oblys әkimi S.Kulaginning aituynsha, 2015 jyly qarjylandyrudyng barlyq kózderi arqyly qúrylys salasyna qúiylghan investisiya kólemi 27 milliard tengeni qúraghan. Búl aldynghy jylmen salystyrghanda 1,2 esege artyq kórsetkish.

- Ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha jalpy kólemi 282 myng sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha berildi, búl onyng aldynghy jylmen salystyrghanda 105,3 payyzyn qúrady, - deydi oblys әkimi.

Tayau jyldary elimizding barlyq aimaqtarynda apatty jaghdaydaghy mek­­tepterdi, ýsh auysymdy oqytudy jәne mektepke deyingi mekemelerding tapshylyghyn jong mәseleleri sheshimin tabatyn bolady. Osy maqsatta 2017-2018 jyldary 34 mektep pen 17 balabaqsha salynady. Búl mәselening jýzege asyryluyn «Núr Otan» partiyasy tikeley óz baqylauyna alyp otyr.

Aghymdaghy jylghy 1 nauryzda qúryl­ghanyna 17 jyl tolghan «Núr Otan» partiyasy aldaghy uaqytta jalgha beriletin túrghyn ýidi damytugha basymdyq bermek. Búl turaly partiyanyng saylaualdy baghdarlamasynda naqty kórsetilip otyr. «Jalgha beriletin túrghyn ýy qúrylysy - partiya Kóshbasshysy bas­tamashy bolghan «Núrly Jol» mem­lekettik infraqúrylymdyq damu bagh­darlamasynyng manyzdy bóligi. …Búl el azamattaryn, eng aldymen, jas otbasylardy derbes baspanamen qamtamasyz etu ýshin pragmatikalyq jәne naqty jol. Ol, әsirese, halyqtyng әleumettik әlsiz toptary ýshin neghúrlym qoljetimdi jәne súranysqa ie qúral» delingen saylaualdy baghdarlamada.

Osy maqsatta biylghy jyldyng ózinde respublika boyynsha 379 milliard tenge qarastyrylyp otyr. Búl qarajattyng 22,5 milliardy jalgha beriletin túrghyn ýy qúrylysyn jalghastyrugha, 149 milliard tengesi nesiyelik túrghyn ýy qúrylysyna baghyttalmaq.

2020 jylgha deyin «Núrly Jol» memlekettik baghdarlamasy ayasynda 1,4 mln. sharshy metr jalgha beriletin túrghyn ýy salynady. Bir aita keterligi, qúrylys salasyndaghy 1 júmys orny oghan qatysy bar salalarda 6-gha deyin qosymsha júmys oryndaryn ashady.

«Núrly Jol» baghdarlamasynyng bas­ty artyqshylyghy - onyng halyqtyng ekonomikalyq belsendiligining basty qozghaushy kýshi bola biluinde. Elbasy der kezinde bastamashy bolghan «Núrly Jol» memlekettik baghdarlamasy eldi jan-jaqty damytugha bastaytyn jol deuge tolyq negiz bar.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522