Qadirmendi, oqyrman qauym. Nazarlarynyzgha el tәuelsizdigining arghy-bergi tarihynan syr shertetin materialdy úsynyp otyrmyz. Múnda eldegi birqatar belgili tarihshy-ghalymdardyng túshymdy oi-pikirleri men naqty tújyrymdary toptastyrylghan. Qazaq handyghynyng qúryluyna deyingi úzaq tarihy kezende úlan-baytaq Ortalyq Aziya ónirin mekendegen týrki tildes ru-taypalardyng ortaq aumaqta ómir sýrip, birte-birte birigui men damuy arqyly óz aldyna qazaq halqy bolyp qalyptasu prosesining alghysharttary qalyptasty. Ejelgi zamannyng tarihy derekteri býgingi qazaq últynyng arghy tegi saq, ýisin, ghún jәne qanly taypalary ekenin kórsetedi.

Jýrgizilgen ghylymy zertteuler Qazaqstandaghy nomadizm tarihy bizding dәuirimizge deyingi VIII ghasyrdan bastau alatynyn dәleldeydi, osy kezende alghashqy etnomәdeny qauymdastyqtar qalyptasyp, olardyng kýn kórisi sharuashylyq jýrgizuding jana tәsili – kóshpeli mal sharuashylyghymen baylanysty boldy.  Osy orayda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaev: “Qazaq halqynyng tarihy, keybireuler aityp jýrgendey, keshegi qazaq handyghy shanyraq kótergen HV ghasyrdan bastalmaydy. Handyqtyng qúryluy bir basqa, býgingi qazaq halqy – sonau este joq eski zamandardan-aq túlparlarynyng túyaghymen dýniyeni dýr silkindirgen kóne saqtardyn, ejelgi ghúndardyn, bayyrghy týrikterding úrpaghy, ýlken ýiding qara shanyraghyn ata júrtta saqtaghan halyq” – dep aituy kóp jaghdaydy anghartsa kerek.

Alash orda ýkimetining negizin qalaushy memleket qayratkeri Rayymjan Mәrsekov: «Halyq bolghan son, halyqtyng meken qylyp, jaylap jýretin jeri, suy bolady. Jeri, suy bar bolsa, ózining biyligi, óz tizgini ózinde bolghan, әmir iyeleri ózinde bolghan halyq, sol memleket bolyp tabylady»- degen eken.   Demek, halyq jәne onyng ómir sýretin territoriyasy, sonday-aq, sol halyqtyng tәuelsiz biyligi ornaghan bolsa, ol halyqtyng memlekettiligi bar degen sóz. Olay bolsa, qazaq qashan halyq boldy, qay uaqyttan bastap iyen dalany mekendedi, qashannan beri tәuelsiz el boldy degen mәselening basyn ashyp alsaq.  «Qazaq handyghy» XV ghasyrdyng ekinshi jartysynda tarih sahnasyna shyqqanymen, qazaq memlekettiligining tarihy tym әride jatyr. Búl turaly kóne tarihymyzdy zerttep  jýrgen belgili tarihshy ghalymdar: «Aziya dalasynda alghash saltanat qúrghan kóshpelilerding biri húndar (ghúndar).

Tarih ghylymynda qazaq halqynyng etnogenezdik bir tarmaghy húndar ekendigi anyqtalghan aqiqat. Al húndar jalpy túrki taypalarynyng qaynar-búlaghy bolyp tabylady. Demek, hún-týrki taypalary úzaq tarihy damu barysynda ózine tәn mәdeniyet qalyptastyryp (M.Y kóshpeli órkeniyet), kóptegen derbes últtargha ainalyp ketti. Biraq, solardyng ishinde erte zamandaghy kóshpeli tirshilik formasy men dýniyetanymyn tayau zamangha deyin birshama tolyq saqtaghan últtardyng biri qazaqtar bolyp tabylady» - dep qazaq memlekettiligining tarihyn hún dәuirine (b.e.b V-IV ghasyrlar) aparyp tireydi.  Memleket jәne qúqyq teoriyasy ghylymynyng teoretikteri kóshpeli elderding túraqty әsker ústamauyna baylanysty, sonday-aq, әskery әleueti bar kez-kelgen kýsh iyesi biylikke qol jetkize alatyndyqtan, múnday joghary sayasy úiymgha memlekettilikke ótu kezenindegi «әskeriy-demokratiyalyq qauymdastyqtar» dep anyqtama jasaghan. Biraq, búl eurosentrizmnen tuyndaghan kózqaras. Batys ghalymdary ne dese de, biz Saq, Hún, Týrik birlestikterin «memleket» dep tanimyz. Osy sebepten de memlekettilikti tek otyryqshylyq mәdeniyetke negizdeu dúrys emes. Demek, Saq, Ýisin, Qanly, Hún, Týrik birlestikteri kóshpeli jәne jartylay kóshpeli ghúmyr keshken memleket sanatyna jatady.

Memlekettilik qashan qalyptasty degen mәselede, qazaq halqynyng ómir sýrgen kenistigi - memlekettigimizding aishyqty kórinisi bola alady. Sebebi, memlekettilikting mindetti bes belgisining biri - onyng territoriyasy ekeni kópshilikke mәlim.  Týrkilik dýniyetanym boyynsha el biyleu ýshin әskery әleuetinnen búryn «altyn úryqtyn» sarqyty boluyng shart.  Baghzy týrikting týsinigi boyynsha boyyna Qúdaydyng qúty daryghan harizmatikalyq túlgha ghana memleket qúra alady.  Qazaq eli óz tәuelsizdik ghasyrynyng besten birin toltyrdy. Búl merzim adam ómirimen eseptegende de, tarihy túrghydan alyp qaraghanda da kóp uaqyt emes. Biraq osy bir qysqa merzimge qaramastan tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy ekonomikalyq-әleumettik jәne sayasy qiynshylyqtardy ensere bilgen qazaq eli әlem moyyndaghan memleketter qataryna qosyldy. Elimizding sayasy ómiri janartylyp, týbegeyli ózgerister jasaldy. Memlekettilikting barlyq instituttary qúrylyp, ekonomikamyz naryqtyq jolgha týsti. Halyqtyng әl-auqaty jana dengeyge kóterildi, әleumettik salada jana asular baghyndyryldy. Memlekettik shekaramyz aiqyndalyp, elding tútastyghy, jerding býtindigi qamtamasyz etildi.

Elbasynyng kóregendigi men erik-jigerining nәtiyjesinde Qazaqstan әlemde túnghysh ret yadrolyq qarudan bas tartyp, Semey synaq poligonyn jabuy býkil dýniyejýzining nazaryn ózine eriksiz audarghan bolatyn. Osy bir batyl qadamnyng nәtiyjesinde memleketimizding tәuelsizdigining qauipsizdigine әlemning irgeli memleketteri kepildik berdi.  Álem elderimen terezesi teng tәuelsiz memleket qúryp, ata-babalarymyzdyng ghasyrlar boyghy úly armany men maqsaty oryndaldy.  Qazaq eli tәuelsizdigining kók bayraghyn óz qolymen túnghysh kóterip, tәuelsiz Qazaqstan memleketin qúrghan – Elbasymyzdyng az jyldyng ayasynda tughan elin әlemdik qauymdastyqqa tanytqandyghyna, ózgelermen birge óz halqymyz da kuә.  1991 jyly 1 jeltoqsanda qazaqstandyqtar ózderining Túnghysh Preziydentin saylap, senim artty,  el tәuelsizdigin amanat  etti, jauapkershilik jýgin arqalatty, halyq ózderi tandaghan Kóshbasshysynyng ne isteu kerektigin biletindigine, eldi adastyrmaytynyna, tura jolgha bastaytynyna sendi. Elimiz ben halqymyzdyng sol senimin Elbasynyng tolyq aqtap otyrghandyghyna da osy kýnderi kózimiz anyq jetip otyr.

Qazaqstan Respublikasy Preziydentining qyzmetine kirisuge arnalghan saltanat sol jyldyn, yaghny 1991 jyldyng 10 jeltoqsanynda bolghan edi. Preziydentting qyzmetine kirisu jәne ant beru saltanaty ejelgi halyqtyq dәstýr men qazirgi órkeniyet ýlgilerining aishyqtalghan jaghdayynda ótti. Preziydent ejelgi dәstýr boyynsha aq kiyizding ýstine kóterilip, qolyn Konstitusiyagha qoyyp, ant berdi.     Ant beru rәsiminen keyin tebirene sóilegen Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: – Býgingi kýn – qazaq elining shejiresine mәngi enetin kýn. Tarihtyng talay búralang belesinen ótip, búl kýnge de jetip otyrmyz. Bәrin de kórgen halyqpyz, bәrine kóngen halyqpyz. Ejelden erkindikti ansap, azattyqty kóksep kele jatqan elimizding basyna talay ret baq ta ornap, baghy da tayyp, saghy da synghan, qily kezen, zar zamangha da talay úshyraghan. Ayqaylap jýrip, asharshylyqqa úrynyp, úrandap jýrip últ mýddesin úmyt­qanymyz da aqiqat. Shýkir, keshteu bolsa da es jiyp, ense kóterip, egemendi elding tuyn da tige bastadyq. Qazaq Respublikasynyng Preziydentin býkil halyq saylaghany – osy joldaghy eng biyik be­lesting biri. Elding qamyn oilaydy, namysyn jibermeydi dep bir auyzdan senim artqandarynyz ýshin shyn jýrekten alghysymdy aitamyn. Elim ýshin, halqym ýshin, Qazaqstanym ýshin tarihtyng qay synaghyna da tәuekel dep bas tiguge dayynmyn. Búl jolda eng aldymen dana halqyma, darqan elime, ata-babamnyng aruaghyna sýienemin,–dep tebirene aghynan jaryldy.

Preziydentke býkil halyq atynan ókildik berilgennen keyin 16 jeltoqsanda «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly Zan» qabyldandy.Tarih bizge 1991 jyldyng 16-jeltoqsanynan bas­tap Tәuelsiz memleket qúrudyng sybaghasyn úsyndy. Sóitip, elimizding tar jol, tayghaq keshuli qasiyetti sapary, azattyqtyng arpalysqa toly aq joly bastalyp edi. Elbasy ózining tughan halqyna degen senimmen tәuekel dep tәuelsiz elding irgetasyn qalaudy, ony nyghaytudy qolgha alghan bolatyn.  Elbasy Nazarbaev ózine senim artqan óz halqyna eng bir qiyn jyldardyng ózinde oryndaluy mýmkin bolmaytyn mәselege baylanysty eshqanday uәde bermedi. Halqynyng aldyndaghy bedeli sonysymen de arta týsti. Eger uәde bere qalsa, bәrin de oryndady. Boyyndaghy tua bitken qasiyeti jәne ómirlik tәjiriybemen bekigen tózim­shil­digi, sabyrlyghy, ústamdylyghy bar Tún­ghysh Preziydentimiz býkil qazaqstandyqtardy ózining ainalasyna toptastyra alatyn saya­satker jәne dara túlgha ekendigin tanytty. N. Nazarbaevtyng Últ Kóshbasshysy ekendigin  Parlament qabyldaghan Konstitusiyalyq Zannan kóp búryn-aq halyqtyng ózi moyyndaghan edi.  Núrsúltan Nazarbaev memleket basshylyghyna kelgen alghashqy sәtten bastap airyqsha ereksheligi bar ózgeshe bir halyqaralyq jәne últaralyq mәseleler shiyelenisining sheshuin asyghystyqqa salmay,  uaqyttyng talabyna, qazaqstandyq joldyng ereksheligine ýiles­tire, jan-jaqty mýddelerding týiisu nýktesin taba bilip sheshudegi  daralyghymen birden әlem nazaryn audardy.

Núrsúltan Nazarbaev tәuelsizdikting betbúrysty kezenderinde Memleket basshysy retinde әsirese ekonomikalyq jәne sayasy damudyng ýlgilerin taldau mәselesindegi biliksizdikke qatang qarsy túra bildi. Eshkimning oiyna kelmegen jәne de bәrine birdey jagha bermeytin, biraq ómirsheng manyzy bar sheshimderdi batyl qabyldap jatty. Elbasynyng óz kezinde: – Keyde adamdardy erkinen tys qazir barghysy kelmeytin, biraq obektivti týrde barugha tiyis jaqqa jeteleuge tura keldi, – dep aitqanyn osy kýnderi eske ala otyryp, yaghni, biylik ýshin kýres­tegi batyldyq pen biylik basyndaghy batyldyqtyng ekeui eki basqa ekendigin óz isimen dәleldey bilgendigi eriksiz sýisindiredi.  Núrsúltan Nazarbaevtyng jana astanany túrghyzu bastamasy men ony aqiqatqa ainaldyruy Elbasynyng modernizasiyalyq jobasynyng basty tabysynyng simvolyna ainaldy. Qazaqstannyng jana astanasy shyn mәnindegi jana dәuirding qalasy bola aldy. 1994 jyly N. Nazarbaev astanany kóshiru oiyn alghash ret algha tartqan kezde búl jaghday qoghamda eki úday pikir tughyzghan bolatyn. Dýnie tarihynda óz tәuelsiz memlekettilikterin qalyptastyru keze­ninde bir de bir memleket basshysy  múnday týbe­geyli batyl qadamgha barghan da emes.  Jana astananyng salynuy jәne kóshirilui rekord­tyq asa qysqa merzimde ótti. Búl qadam daghdarys kezeninde qazaqstandyqtardyng әleumettik optiy­mizmine qoldau jasau ýshin óte manyzdy edi. Astana elding ótkeninen bolashaqqa, jana dәuirge auysuynyng nyshandyq oqighasyna ainaldy. Jas elding mýmkindikteri әlemge pash etildi.

Astana sayasy jәne ekonomikalyq qana emes, sonymen birge Nazarbaevtyng jeke, adamy jobasyna da, últtyq tarihtyng jana kelbetine de ainaldy.  Memlekettin, onyng basshylyghynyng qanday sayasat jýrgizuine, qanday baghyt jәne jol tandaghanyna  sәikes sayasy qúrylym, sayasy jýie, sayasy biylik týri ornaydy. Atalghan sayasy jýie men biylik týri jәne elding sayasy baghyty janadan tәuelsizdik al­ghan elderding tandaghan damu ýrdisine jәne sol elding basshylyghynyng jýrgizgen sayasatyna baylanysty da qalyptasady. Sol siyaqty tәuelsizdik alghanyna jiyrma bir jyl tolghan Qazaqstannyng da jana memlekettilikti qalyptastyrudan bastap ózindik memlekettik qúrylystaghy, әleumettik-ekonomikalyq damudaghy, elding qoghamdyq ómirining kezen-kezenimen demokratiyalandyru baghytyndaghy qazaqstandyq joly qalyptasty.  «Nazarbaevtyng núsqasy» dep atalghan búl strategiya sheteldik sayasattanushylar men qayratker­lerding ong baghasyna ie boluymen qatar qazaqstandyqtardyng da basym kópshiligining qoldauyna ie boldy. Búl qoldaudyng dәiektiligi men shynayylyghy Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng elding Tún­ghysh Preziydenti retinde de, tәuelsiz elimizdi ót­­pe­li kezenning auyr qiynshylyghynan alyp shyghuda jәne onyng búl baghyttaghy jýrgizip otyrghan sayasatymen baylanysty bolghan Parlament jәne Preziydent saylaularynda aiqyn jeniske jetuinen de kórinis tauyp keledi.

Elbasy N. Nazarbaevtyng Qazaqstannyng ózindik damu jolyn tandauy turaly bastamasy alghash ret 1992 jyly mamyr aiynda «Qazaqstannyng egemendi memleket retinde qalyptasuy men damuynyng strategiyasynda» jariya etildi. Tәuelsiz elimizding baghytyn aiqyndauda, oqighany boljap bilude, týpki maqsatqa qol jetkizuge senimdi bolugha mýmkindik beretin Qazaqstan qoghamy damuynyng aiqyn jәne naqty strategiyasynyng qajettigin basa kórsetken Elbasy N. Nazarbaev atalghan enbeginde memleket aldynda qoyylyp otyrghan naqty strategiyalyq maqsattardy belgilep berdi. Memleket basshysy elimizding sayasat salasyndaghy basym baghyty jas egemendi memleketting kýshti preziydenttik respublika qúru baghytyna tikeley baylanysty bolu qajettiligine nazar audartty.  El tәuelsizdigining bayandy boluy men bolashaqtyng kemeldiligin qamtamasyz etu jolyndaghy Túnghysh Preziydentke artylar jýk te auyr boldy. Artylghan jýkti abyroymen kóteru, halyq senimin aqtau, tәuelsizdikti túghyrly etu, әlemdik qauymdastyqqa terezesi teng elder qatarynda boludy jý­zege asyru odan da qiynyraq isterdi atqarudy, batyl sheshimder qabyldaudy qajet etti. Osy atal­ghan asa manyzdy maqsat, mindetterdi sheshu túrghysynda Elbasy N. Nazarbaev birden-bir dúrys qadam jasay aldy. Búl qadam – tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen qalana bastaghan Qazaqstannyng ózindik damu joly edi.    Búl jol tek ekonomikalyq ýlgini tandaugha, jalpy konstitusiyalyq erejelerdi qabyldaugha, pre­ziydenttik kýshti biylikti ornyqtyrudy ghana emes, so­nymen birge sayasy rejimdi, infraqúrylymdy jәne konfessionaldyq qatynastardy qamtudyng da sayasy ýlgisi bolatyn. Qazirgi uaqytta búl ýlgi dý­niyejýzinde, bedeldi halyqaralyq úiymdarda jәne respublikamyzdyng ózinde de asa joghary baghalanyp otyr. Qazaqstanda jiyrma jylgha tayau uaqyt boyy etnikalyq jәne diny ózara týsinistikting saqtaluy kóp jaghdayda qazaqstandyq joldyng mәr­tebesin arttyra týsedi. Búl joldyng ontayly sheshiluining jәne tiyimdiligining Qazaqstan Preziy­dentining atymen baylanystyryluy da qazaqstandyq qoghamnyng Últ Kóshbasshysynyng tónire­gine odan әri toptasa týsu qajettiligin aiqyndaydy.

Qazirgi tәuelsiz Qazaqstannyng damu tarihyn bizge ótkennen izdeuding qajeti joq. Óitkeni, bizding ózimiz tәuelsiz elimizben birge ómir sýrip kelemiz. Tәuelsizdikting qiynshylyghyn da, jemisi men jenisin de, tipti әrbir qadamyn ózimiz de birge kórip, birge ilgeri jyljudamyz. Sodan da bolar elding býgingi jetistigi men tabysy qúday bergen nesibe siyaqty bolyp kórinui de mýmkin. Biraq, onyng olay emes­tigin, tәuelsiz elding býgingi әlem sýisinip otyrghan jetistigin biz  ózimizding ótkenimizben jәne býginimiz­ben salystyra otyryp, tәuelsizdikting jiyrma bir jyl­dyq jolyn enseru bizge onaygha týspegendigin, múnyng sarabdal jolynda Elasynyng danalyghy men kóregendigi jatqandyghyn aitqanymyz dúrys.  El tәuelsizdigining basynda túrghan, ótpeli kezenning barlyq qiynshylyghyn enserip, memleke­timizdi sayasi, әleumettik, ekonomikalyq daghdarystargha soqtyrmay, býgingi kóz kórgen yntymaq pen jetistikke qol jetkizgen elimizding Túnghysh Preziy­denti Núrsúltan Nazarbaevtyng qajyrly enbegin, dúrys tandaghan sayasatyn әlem júrtshylyghy da moyyndauda.

Qazir tәuelsiz qazaq elining tarihy jasaldy. Biraq ony qazaq elining Kóshbasshysy bola alghan Núrsúltan Nazarbaevtyng 1991 jyly býkil halyqtyq saylaudan keyin qolgha alghan basshylyq qyzmetinsiz kózge elestetu mýmkin de emes. Óitkeni,  batystyq sayasatkerler men qayratkerler de Qazaqstannyng býgingi tabystaryn onyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevpen baylanystyrady. Solardyng biri aghylshyn publisiysi, sayasy enbekterimen belgili Dj. Aytken myrza «Nazarbaev jәne Qazaqstannyng qalyptasyp damuy» degen enbeginde Qazaqstandy әlemdik qauymdastyqpen tanystyrudyn, onyng jetistikterin jetkizuding kilti Nazarbaev túlghasynda ekendigin moyyndaydy jәne atalghan kitabyn osy baghytta jazady. Qazaqstandy qazirgi zamanghy bәsekege qabiletti, órkendeu jolyndaghy, jyl sayynghy órleu baghytyndaghy memleketke ainaldyruda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng basty ról atqarghanyn әlemning basqa sayasattanushylary da ýnemi aityp jýr. Búnyng ózi de elimizdegi memleket tizginining senimdi qolda ekendigin elimiz ghana emes basqa elderge de moyyndatudy bildirdi.  1991 jyly 17 jeltoqsanda Almatydaghy Respublika alanynda ótken mitingide Elbasy Núr­súltan Nazarbaevtyn: –Tәuelsizdikting bizding bәri­mizge artar mindeti mol. Endi enseli el boludyng jolyna shyndap týsuimiz kerek. Áuletimizding asuy da, dәuletimizding tasuy da óz qolymyzda. Keng baytaq jerimizding baylyghy osy dalanyng týpkilikti halqyna da, taghdyr qosyp, birge ómir sýrip jatqan óz­ge últ ókilderine de jetedi. Tarih kóshi úzaq. Asyq­saq ta aptyqpayyq. Qazaqstannyng kóp últty halqynyng júldyzy joghary bolatynyna, tughan elimizde dәuletti de sәuletti ómir ornaytynyna kәmil senemin,–dep aitqan sózining býgingi kýni shyndyqqa ainalghanyn kórip otyrmyz.

Tәuel­siz­dikting alghashqy tanynda aitylghan búl sózding aqiqatqa ainaluyna da Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng halyq senimine layyq bola alu qasiyeti men berilgen uәdelerdi oryndauy jәne qajymas qayraty men tabandylyghy, kóregen sayasatkerligi sebep bolghanyn moyyndaghandar jetip artylady. Sonymen birge Qazaqstan halqy elimizding jasampaz býgini men jarqyn bolashaghynyng kepildigin Elbasymen baylanystyrady.  Tәuelsizdikting bastauynda bolghan Elbasy Núr­súl­tan Nazarbaev el ertenin de aiqyndady. Tәuelsizdik desek, eng aldymen onyng bastauynda bolghan, ony nyq senimmen algha aparghan, tәuelsiz el memlekettiligining negizin qalaghan Elbasy oigha keledi. Elbasy desek, qiyn-qystau kezende eldi basqaryp, ony bar qiynshylyqtan alyp shyghyp, býgingi órkendi damugha jetkizgen Elba­sy men El erteni taghy da aldymyzdan shyghady. El erteni de óz halqy Elbasy dep ataghan Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng el basshylyghyn odan әri qolgha ústauymen baylanystyrylady.  Elbasynyn, Últ Kóshbasshysynyng enbegi men bedelin onyng ótken qyzmetin bayandau jәne ol turaly basqalardyng oi-pikirin jetkizu arqyly da baghalaugha bolady. Qazaqstan halqy da Elbasynyng enbegin osylay baghalaydy.  Elding qauipsizdigi men túraqtylyghyn jәne ór­kendi damugha serpin beretin reformalardy jedel de tiyimdi jýrgizu ýshin jәne búl maqsatqa jetude birinshi kezekte halyqtyng qoldauyna ie bolatyn qabiletti de kýshti túlghanyng qajet bolatyndyghyn tarih paraqtary әldeqashan dәleldegen. Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda múnday túlgha boldy jәne aldaghy uaqytta da qajet. Sondyqtan da Elbasy, El tәuelsizdigi, El erteni úghymdaryn qasterley de, qolday da biluimiz paryz etiledi. Búl bizdin, úrpaqtarymyzdyng bolashaghy ýshin qajet.

Ózimizding el tәuelsizdigining tarihy jәne Elbasynyng el egemendigindegi róli jónindegi oiymyzdy qoryta aitqanda, az ghana uaqytta Túnghysh Preziy­dentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng jetekshili­gimen elimizde ekonomikalyq, әleumettik, qúqyqtyq jәne sayasy týbegeyli ózgerister jýzege asyrylghandyghyn bóle-jara atap kórsetu qajet. Tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy Elbasy belgilegen jәne batyl jýrgizgen baghyt ózin-ózi aqtady jәne aldaghy uaqytta da ómirsheng bolatyndyghyn dәleldep otyr. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng jýr­giz­gen búl sayasaty men baghyty qazirgi uaqytta «Qa­zaq­stannyng damu joly» retinde dýniyejýzi qauymdastyghynan moyyndaldy. 2012 jyldyng 13 qarashasynda Qazaqatannyng BÚÚ adam qúqyqtary boyynsha Kenesining mýshesi bolyp saylanuy da Elbasynyng qoghamdy reformalaugha qatysty is-sharalarynyng әlem tarapynan tanylghanyn kórsetedi.Qazaqstannyng Tәuelsiz­digi men Elbasy enbegining bir-birimen tyghyz úshtasyp jatqandyghyn, olardyng bir-birimen ajyraghysyz egiz úghym ekendigin aqiqat esebinde tarih aldymyzgha tartyp otyr.

Abai.kz