Belgili jazushy, bedeldi baspager, qogham qayratkeri Mereke Ábdeshúly Qúlkenovting aituly alpys bes jasqa toluyna baylanysty birer sóz aitpaqpyn. Kezinde búl qalamger jayynda onyng taltýsine oray arnayy maqala jazghanym bar, sondaghy týigenderimdi qaytalamay, ózimdi riza etip jýretin key isterin eske alumen shekteludi jón kórip otyrmyn.

Búl rette, eng aldymen, onyng  azamattyq belsendi pozisiyasyn atap ótsem deymin. Mәselen, ol ana tili mәselesin sonau qayta qúru dәuirinde tilder turaly alghashqy zang shyqqaly beri túraqty nazarda ústap keledi. Barshamyz biletindey, «Ana tili» gazetinde istep jýrgeninde jýieli týrde shúghyldandy. Jәne sol әdetinen kýni býginge deyin janylghan emes. Memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytudegi isterge, búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy jurnalisterding tilge jauapkershilikpen qaray bermeytinine syny túrghyda qaraydy. Qazirgi biylikting ómirge engizip kele jatqan ýshtildilik sayasatynyng  zalaldy jaqtary jayynda alghashqy belgileri bilingennen bastap údayy dabyl sogha aityp keledi. Biyl jer-su mәselesi kóterilgende de ótkir pikirlerimen kózge týsti, ókimetting jer reformasy jónindegi memlekettik komissiyasy qúramynda jemisti enbek etti.

Qalamger Mereke Qúlkenov manyzdy qoghamdyq júmystargha aralasa jýrip, jeke shygharmashylyghymen shúghyldanugha da, sonymen qatar baspasózge atsalysugha, baspa salasynda týrli jobalar jasap, jýzege asyrugha da uaqyt tabuda. Onyng baspagerlik eleuli júmystary qanshama. Ánúran avtorlarynyng biri, Memlekettik syilyq laureaty, kórnekti  aqyn jәne jazushy Júmeken Nәjimedenovtyng prozalyq shygharmalaryn («Kishkentay», «Danq pen daqpyrt» romandaryn) arnayy jazghyzghan zertteu maqalalarmen birge  baspasynan «Jasóspirimder kitaphanasy» seriyasymen qayta jaryqqa shyghardy. Atalghan seriyamen soghan deyin oqyrmandargha Abay Qú­nanbaev, Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Maghjan Júma­baev, Qasym Amanjolov sekil­di kóptegen qazaqtyng aqyn-jazu­shylarynyng kitaptaryn úsynghany mәlim. Atqarylghan auqymdy sharualary qatarynda ghasyrdan astam ilgeride jaryq kórip, oqyrman kózinen tasada qalghan manyzdy enbekti qayta jaryqqa shygharghany bar. Ol Orta Aziyada әskery qyzmette bolghan orys ofiyserining kitaby. Búl adam, әskery tarihshy Mihail Terentiev, Týrkistan ólkesining general-gubernatory fon-Kaufmannyng tapsyrmasymen patshalyqtyng Orta Aziya aumaghyn jaulap aluynyng tarihyn zerttep, jergilikti múraghattardan  mol material jinaghan eken. Sonyng negizinde, sol kezgi kartalar men syzbalardy molynan paydalana otyryp, dogharysqa shyqqannan keyin «Orta Aziyany jaulap alu tarihy» («Istoriya zavoevaniya Sredney Aziiy») atty ýsh tomdyq enbek jazypty. Ýsh tomdyq HH ghasyrdyng basynda Sankt-Peterburgte jaryq kóripti. Jekelegen ghalymdargha bolmasa, qalyng oqyrmangha  mýldem beymәlim derlik kitaptar. Imperiyanyng qaruly kýshterining bizding elimiz ben bizben shekaralas elderdi qalay jaulap alghanyn bayan etetin búl ýshtomdyqtyng zertteushilerge óte qúndy derekter bereri kýmәnsiz. Sonday-aq Merekening qazaq poeziyasynyng on tomdyq antologiyasyn Gýlsim Múqyshevamen birge jinaqtap, qúrastyrghany, sóitip, kórnekti aqyn Temirhan Medetbekovtyng alghysózimen basyp shygharghany bertinde atqarghan taghy bir asa eleuli júmysy bolghanyn atap aitqan jón. On tomdyq antologiyada týrk qaghanaty zamanyndaghy Kýlteginnen bastap, odan bergi zamandarda ómir sýrgen jyraular, aqyndar, býgingi jastar poeziyasynyng tandauly tuyndylarymen tanysugha bolady. Ár kezgi әr avtordyng ólenderi toptastyrylghan búl jinaqta barlyghy 678 aqyn qamtylghan eken.

2011 jyly, Mereke alpys jasyn atap ótkennen keyin aidan sәl astam uaqyt ótkende, bir oqys oqigha boldy. Elimizding úly meyramy atalyp jatqan shaqta, Janaózen qalasynyng ortalyq alanynda enbek dauyna baylanysty ailap beybit ereuil jasap jatqan júmysshylar men qúqyq qorghaushylar arasynda qandy qaqtyghys oryn aldy. Oqigha qalada ghimarattargha órt salu, týrli kommersiyalyq nysandardy qausatu sekildi qily arandatushylyq әreketterge, kelesi kýni Shetpe stansasynda jolaushylardy tasymaldaytyn poyyzdy basyp alugha úlasty. Tótenshe jaghday jariyalandy, aqparat tapshylyghy saldarynan elimizding basym bóligi naqty ahualdan beyhabar, jaybaraqat kýy keshti. Ziyaly atalatyn júrttyng kórshiligi biylikting әreketterin qoldady, ne, «tynysh jýrseng – toq jýresinnin» kerimen, bәleli jәit jóninde mýldem auyz ashpay, ýnsiz qaludy qosh kórdi. Sonda Almatydaghy qalam qayratkerlerinin  tek sausaqpen sanarlyghy ghana óz kózqarastaryn ashyq bildirgen bolatyn. Sol azshylyq ishinde Mereke Qúlkenov te bolghan edi.  Ol qandy oqighagha baylanysty arnayy qúrylghan qoghamdyq komissiya qúramyna enip, Manghystau oblysynda birneshe ret boldy. Aqtaugha, Janaózenge baryp, júmysshylarmen әngimelesti, naqty jaghdaymen tanysty. Olardyng tendikke qol jetkizudi, enbekterine layyqty jalaqy beriluin, narazylyq kórsetkeni ýshin júmystan shygharylghandardy qayta aludy, әleumettik jaghdaydyng jaqsartyluyn talap etui jayyndaghy әngimelerin týsinistikpen tyndady. Múnayshylardyng sheshilmegen mәselelerine ókimet nazaryn audarudy kózdep, beybit jolmen ereuildegenderinde jәne ashtyq jariyalaghandarynda, tәrtip búzbau jaghyn qalay qadalaghandaryn estidi, arandatushylardyng qara isteri saldarynan ornaghan auyr jaghdaydy kózimen kórdi.  Sóitip biylik aldyna ahualdy jaqsartudy kózdeytin mәseleler qoyyp jýrdi. Sol qaraly kýnderdi, adal enbegining ótemin talap etu jolynda qúrbandyqqa úshyraghandardy eske alu jiyndarynda ol óz oi-pikirin ashyq aityp keledi.

Búl onyng qashanda әdilettilik jaghynda túratynynyng jarqyn mysaly ghoy dep oilaymyn. Reti kelgende eske ala ketken jón shyghar, Mereke Ábdeshúly óz qyzmeti salasynda da, kelensizdikpen betpe-bet kelgen jaghdayda, әdilettilik túrghysynan әreket etudi oryndy dep sanaytyn. Sonday azamattyq is-әreketining birine men ózim kuә bolghan edim. Aytalyq, josparly ekonomika dәuirinde birshama alansyz ómir sýrip jatqan merzimdik basylymdardyng bazar ekonomikasy tabaldyryqtan attay bergende-aq qiyndyqtargha úshyrasa bastaghany mәlim. Memlekettik tәuelsizdikpen birge ekonomikalyq reformalar kezeni tughanda gazet-jurnaldardyng tynys-tirshiligi, qarjylyq túrghydan qaraghanda, kýrt auyrlap ketti.  Múny andap otyrghan ýkimet (әriyne, tiyisti vedomstvo, ministrligi arqyly), jaghdaydy sauyqtyru maqsatymen, baspasóz salasyna birqatar ózgerister jasady. Áueli jiyrma bes basylymdy iriktep, memleket qamqorlyghyna aldy. Onyng sonshalyqty tiyimdi tәjiriybe emes ekeni bayqalghanda,  aksionerlik qoghamdar qúru mәselesin algha tartty. Sol shaqta,  1999 jyly, «Qazaq әdebiyeti», «Ana tili», «Úighyr avaziy» gazetteri men «Júldyz», «Prostor», «Aqiqat», «Mysli» jurnaldaryn biriktirgen «Qazaq gazetteri» aksionerlik qoghamy shanyraq kóterdi.  Keyinirek jauapkershiligi shekteuli seriktestikke ainaldyrylghan búl úiymdy basqaru Júmabek Kenjalinge tapsyrylghan bolatyn. Ol auyrtpashylyghy shash-etekten bop túrghan zamanda uaqyt talabyna tótep bere alatyn jana újym qúryp, atalghan basylymdardy qiyndyqtan alyp óte aldy. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary qyzmetkerlerining enbekaqy aluy, basylymdarynyng jaryq kórui múng bolyp qalghan «Qazaq әdebiyeti» gazeti men «Júldyz», «Prostor» jurnaldary «Qazaq gazetteri» seriktestigining arqasynda qayta qonaydy. Sol shaqta olargha Jazushylar odaghy qojayyn bolghysy keletin niyet tanytyp, ýlken shu kóterdi. Mәselening mәn-jayy men qyr-syryn Jazushylar odaghy hatshylyghyna Júmabek te, seritestikti odan keyin basqarghan Mereke Qúlkenov te bilikti basshy parasatymen týsindiruge tyrysqan. Alayda Odaqtaghy basshylardyng týsinigi basqasha edi, sodan da shyghar, aragha az ghana uaqyt salyp, atalghan basylymdargha qoja bolmaq pighyldaryn taghy qozdatty. Óitkeni olar jón sózge toqtaytyndar qatarynan emes-tin. Ózimning qalamgerler úiymynda qyzmet atqarghan jyldarymdaghy tәjiriybeme baylanysty,  mening búghan anyq kózim jetken. Jazushylar odaghynyng jana basshylyghy zaman talabyn dúrys úqpaghan, eskishe ómir sýruden airylghysy kelmeytin, kenestik dәuirdegi masyldyq payymda qalghan qyzmetkerler qatarynan edi. Sovet zamanynda shylqyp kýn kórgen Odaq tәuelsizdik kezende de sonday bolugha tiyis dep oilaytyn. Alayda naqty shyndyqtyng basqasha ekenin, ókimet bazar ekonomikasyn qabyl etkendikten, endigi tirshilikte jazushylardyng da soghan kóndigui әm beyimdelui tiyis degendi týsine qoymaytyn. Uaqyt algha shygharghan jana talaptargha baylanysty, tәuelsizdikting alghashqy jylynda-aq, jazushylardyng shygharmashylyq odaghyna ýkimetten, Ádeby qoryna ortalyq qordan qúiylatyn qarjy kózi toqtaghan. Sondyqtan Odaqtyng tәuelsizdik qarsanynda saylanghan basshylyghy aldymen, qarjylyq tyghyryqtan op-onay shyghyp ketsek degen ýmitpen, ózining jәne Ádeby qordyng ghimarattaryn kommersanttargha jedel basqarugha bergen. Áriyne, qatty qatelesken. Artynsha týzetuge tyrysty, biraq búl әreket úzaqqa sozylghan sottasular saldarynan, olardyng jarghylyq qyzmet etu merzimin tútas aldy deuge bolady. Aqyry, sot sheshimimen kommersanttardan ghimarattar qaytaryldy. Odan arghy jaghday dúrys órbu ýshin, jyljymaytyn mýlikting bәri Ádeby qorgha berildi. Odaq pen Qor ózara qyzmettestik haqynda kelisimshart jasady. Onda Odaqtyng shygharmashylyq jәne qoghamdyq sharualarmen shúghyldanatyny, al Ádeby qordyng sharuashylyqty útymdy jýrgizu arqyly Odaqqa jәne jazushylargha materialdyq, әleumettik-túrmystyq jaghday jasaugha tyrysatyny belgilegen-di. Alayda materialdyq iygilikti óz qolyna almayynsha, atqarar júmysynyng jón-jobasyn kózine elestete de almaytyn jana basshylyq ony moyyndaghan joq. Týrli әdis qoldanu arqyly zandy belden basyp, Ádeby qordy joydy. Esesine kommersanttarmen betpe-bet qaldy da, ózderining aituy boyynsha, olarmen ýsh jarym jyl sottasty. Eng ghajaby, múnday qiyndyqqa úshyraularyn olar ózderinen (bitken isti negizge alyp, júmysty janasha damytudyng ornyna, ózderining qaytkende bәrin bir qolgha shoghyrlandyryp, dókey bastyq bolugha qúmarlyqtan tughan qúqyqtyq sauatsyzdyqtarynan) emes, Odaqtyng ózderine deyingi basshylarynan kórdi jәne sol qate kózqarastaryn kýni býginge deyin jalaulatyp, jalghandyqty aspangha kótere dauryghumen keledi. Mine, basylymdar mәselesinde de tap soghan úqsas jaghday oryn alyp túrghan. Odaq keyingi jyldary jaghdaylary túraqtanyp, uaqtyly shyghyp kele jatqan gazet-jurnaldar endi «ózimizge qaytarylsyn, ol bayaghydan bizdiki bolatyn» deydi. Biraq olardy qaytip qarjylandyratynyna oy jýgirtpeydi.  Is jýzinde, materialdyq túrghydan qaraghanda, búl gazet-jurnaldar eshqashan odaqqa tiyesili bolghan emes-tin. Ras, shekelerine odaqtyng organy ekeni jazylyp qoyylatyn, biraq olardy basyp shygharugha, qyzmetkerlerine enbekaqy beruge ortalyq partiya komiytetining baspasy jegilgen, al odaq budjetten qarjylandyrylatyn.

Tәuelsizdik kezinde jaghday ózgerdi. Jazushylar odaghyna qarjy әuelde tek ghimaratty ústap túru ýshin ghana bólinip, artynan ol da dogharyldy. Sodan Odaq tek ghimarat bólmelerin jalgha beru jolymen kýn kóre bastady. Al basylymdardy baspa ministrligi qarjylandyryp, alghashqy kezde Odaq pen redaksiya újymyn ministrlikpen qatar qúryltayshy etip kórsetip jýrdi de, úzamay, qosatyn materialdyq ýlesi joq boluy sebepti,  Odaqty da, redaksiya újymyn da qúryltayshylyqtan mýldem alyp tastady. Odan keyingi kezende, jogharyda aitqanymyzday, ministrlik birneshe basylymnyng basyn qosyp, derbes qúrylym jasady. Qalamgerlerding osy qúrylymda tirshiligi tәp-tәuir bop qalghan gazet-jurnaldaryn biylegisi kelgen Jazushylar odaghy kәsiby mamandardyng dәleldi týsindiruinen keyin sәl tynshyghanday bolghanmen,  az mezgilden keyin júrtshylyqty qaytadan dýrliktirdi. Óitkeni qaytkende  qojalyqqa jetuding jana qadamdaryn jasaudy oilastyrghan.  Sóitip, dәleldi týsindirmelerdi bir qúlaghynan aghyzyp jiberip, mәseleni basqa qyrynan qozdyrdy. Jazushylardyng gazeti men jurnaldaryn Jazushylar odaghyna qaytarmaytyn jaghdayda, basylymdardyng Odaq ghimaratynda ornalasqan bólmeleri ýshin «Qazaq gazetteri» seriktestigi jaldau púlyn tólesin... Osy jәit sheshushi ról atqardy ma deymin, Mereke Qúlkenov basqaratyn seriktestik atalghan gazet-jurnaldardy Odaq ghimaratynan ózderi otyrghan Baspalar ýii ghimaratyna kóshirip aldy. Sodan song qiqu janasha órbidi, jogharghy jaqtaghy qol jetetin buyndardyng bәri iske qosyldy. Aqyry, ýsh basylym seriktestik qúramynan shygharylyp, Odaq ghimaratyna qayta kóship keldi. Biraq qarjylyq qiyndyqty, janylyspasam,  әli enserip kete qoyghan joq. Eng jamany, olar is jýzinde, zany túrghydaghy qoghamdyq menshik iyesi retinde barshasyna teng qarauy әm sanasuy tiyis odaq mýshelerin alalaytyn, shyntuaytynda, basshylyqtyng jekemenshigindegi aqparat qúralyna  ainaldyryldy. Isker, mәselening kózin taba biletin, naghyz uaqyt talabyna layyqty jauap bere alatyn zamanauy baspager Mereke seriktesting qúramynda janadan «Ekonomika» gazeti men jas shygharmashyl kýshter ýshin «Ýrker» atty әdeby jurnal ashty. Onyng sol isin seriktestikti basqarugha  kelgen Bauyrjan Omarov, ol basqa qyzmetke ketkennen keyin seriktestik basshylyghyna qayta oralghan Júmabek kýni býginge deyin óte sәtti jalghastyruda. Jana gazet pen jurnal baspasóz aidynynda óz ornyn tauyp, oqyrmandardyng sýiispenshiligine bólenip keledi.

Merekening qazirgi tandaghy alpys bes syndy eleuli belesine kóterilip kele jatqan shaghynda men ony naghyz ziyalylar qataryndaghy túlgha retinde atap ótkim keledi. Óitkeni ol ózining kýlli bolmysymen úly kýresker Mústafa Shoqaydyng ziyalylyqqa bergen anyqtamasyna tolyghymen sәikes keledi.   Mereke Ábdeshúly Qúlkenov últqa qyzmet etu iydeyasyna tereng berilgen, ózining barsha shygharmashylyghyn, әleumettik jәne mәdeny tynys-tirshilikti jaqsartu baghytyndaghy kýlli qoghamdyq is-әreketin soghan júmsaytyn ziyaly azamat. Men osynau tamasha jandy alpys besinshi belesimen qyzu qúttyqtap, júmystarynda jana tabystargha jete beruine tilektestik bildiremin.

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz