Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 5247 0 pikir 28 Qazan, 2016 saghat 22:33

Saraghash - Qazaqstandaghy iri agrarly aimaq

Kópshilikke miyneraldy suymen, shipajaylarymen tanymal Saryaghash – Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ekonomikalyq әleuetin nyghaytugha, agrarly aimaq retinde ónirding ghana emes, el budjetining qalyptasuyna ýles qosyp kele jatqan audandardyng biri. Basqasyn aitpaghanda, respublikadaghy jylyjaylardyng 87 payyzy Ontýstik Qazaqstan oblysynda ornalasqan desek, onyng 90 payyzy Saryaghash audanynyng ýlesinde. Búl jaqtyng halqynda jyldyng tórt mezgilining bir kýni de bos ótpeydi. Nesibesin kókten ghana emes, jerden de súraghan júrt túrady múnda. Azgha qanaghat, bargha tәube deytin halyq túrady múnda. Qanaghatshyldyghy sol, aryqtyng suyn ishse de aryzdanbaydy, gaz ornyna tezek jaghyp otyrsa da bәrine sabyr etedi.

Úmytpasaq, biyl jazda Astana kýni qarsanynda býkil BAQ atauly «Týlkibas audanyndaghy eldi mekender 100 payyz gazben, 100 payyz auyzsumen qamtyldy» dep sýiinshi súrady. Al, resmy derek dәl býginde Saryaghash audanyndaghy 154 eldi mekenning 68 eldi mekeni ghana ortalyqtandyrylghan qúbyr suymen qamtylghanyn kórsetti. Qalghan 86 eldi mekenning 43-i –únghyma, 37-si – qúdyq, altauy ashyq su kózin paydalanuda. 8 eldi mekendi auyzsumen qamtu ekonomikalyq túrghyda tiyimsiz sanalady. Ózbekstan men Qazaqstan shekarasynyng dәl ótinde ornalasqan audan halqynyng teng jartysy sapaly auyzsudan qaghylyp otyr.

Áli esimizde, sekseninshi jyldardyng basynda – kenestik kezenning ózinde-aq býginde Saryaghash audanynyng qúramyna qosylghan Kelesting biraz auylyna tabighy gaz qúbyry tartylyp, auyl әielderi tezek jaghudan bosaghan. Sodan beride audannyng týgel auyly gazdandyrylyp bitetin uaqyt ótti. Alayda, býginde 154-ten 68 auyl nemese 44,2%-y tabighy gazben qamtylghan. «Tabighy gazben qamtylmaghan 86 eldi mekenning (55,9 payyz) 7-eui shalghay aumaqtarda ornalasqan, sondyqtan ol jaqqa qúbyr tartu, gaz beru ekonomikalyq túrghyda tiyimsiz. 21 eldi mekendi gazben qamtu boyynsha qúny 3,9 mlrd. tenge bolatyn 23 jobanyng jobalyq-smetalyq qújattary әzirlenip, saraptamadan ótkizilip qoyylghan» delingen Saryaghash audandyq әkimdiginen alynghan resmy mәlimette.

Bir kezderi maqta jәne jýzim sharuashylyghymen ainalysqan audanda aghyn sudyng tapshylyghy aiqyn seziledi. IYgerilmey jatqan suarmaly jer kóp. Kanaldar jóndeuden ótse, auyl sharuashylyghynan týsken tabys halyqtyng túrmysyn ghana emes, әr auyldyn, audannyng әleuetin arttyrugha mýmkindik berer edi. Al, qazirshe kóp auylda ýy irgesinde bau egip, kókónis ósiru mýmkin emes. Auylda túryp jemis-jiydek pen kókónisti bazardan satyp alatyn jaghdaygha jetken. Alma men qarbyzdyng qayda ósetinin, qalay ósetinin bilmeytin úrpaq ósip keledi.

Qazaqstandyqtardyn, qala berdi Orta Aziyadaghy birqatar memleketting Europagha joly Saryaghashtan – «Jibek joly» bas qaqpasynan bastalady. Al, Europagha jol – órkeniyet joly. Onyng ýstine Saryaghash tayau keleshekte turistik ortalyqqa ainalmaq. Yaghni, jana kurort qalashyghy salynady. Býgingi tanda 22 emhana-shipajay júmys isteytin Kókterek auyly densaulyghyn týzetkisi jәne demalghysy keletinder ýshin kurortty meken bolmaq. Turizm salasynyng mamandary búl jobanyng kurortqa kelushiler sanynyng alty ese ósuine mýmkindik beretinin aitqan. Mine, Saryaghash – elimiz ýshin osynday strategiyalyq manyzy bar audan. Al, múnday ónirge erekshe qoldau kerek. Úmytpayyq, bizding Europagha jolymyz Saryaghashtan bastalady. Al, Europagha jol - órkeniyet joly...

G.MÚSAEVA, G.AYHODJAEVA, «Ontýstik Qazaqstan».

Abay aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543