M.Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatrynda 12 qarashada sagh. 17.00-de kórnekti aktrisa, Qazaqstannyng halyq artiysi, «Parasat» ordenining iyegeri Nýketay MYShBAEVANYN  80 jyldyq mereytoy keshi ótedi.

Kórnekti teatr jәne kino aktrisasy, Qazaqstannyng halyq artiysi, «Parasat» ordenining iyegeri Nýketay Myshbaeva 1936 jyly Almaty oblysy, Rayymbek (búrynghy Narynqol) audanynda dýniyege keldi.Bala jasynan әnshi bolu armany әri auyl-aymaqqa aty shyqqan aitysker-әnshi anasy Shәlipanyng aqylymen 1954 jyly Al­matydaghy Qúrmanghazy atyn­daghy konservatoriyagha oqugha kelgen ol oilamaghan jerden osy oqu ornynyng akterlik bólimine týsedi.Ónerli jasty búl jolgha baghyttaghan úly ústaz Asqar Toqpanov edi. Konservatoriya qabyr­ghasyndaghy qyzyqty jyldar sahna ónerinin, әnshilikpen egiz akterlikting qyr-syryna baulydy. Oqudy bitirgen 1959 jyly Nýketay bir top talantty qúrby-dostarymen M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynyng akterlik tobyna qabyldanady. Sodan bergi alpys jylgha juyq uaqyt boyy  osy qarashanyraq teatrda ýzbey enbek etip,sahnanyng auyr jýgin  seriktesterimen birge kóterip kele jatqan aktrisa býginde halyqtyng sýiiktisi,qazaq ónerining kórnekti túlghasy.

Nýketaydyng alghashqy roli – jas rejisser Á.Mәm­be­tovting «Beu, qyzdar-ay!» (Q. Shanghytbaev, Q.Jan­darbekov) spektaklinde sәtti shyqqan Ay­súlu. Sol kezende negizinen komediyalyq rolider - Á.Tәjibaevtyng «Toy bolardasynda» aktrisa boludy armandaytyn Aybala,  «Kónildester» dramasynda Roza, Q.Múhamedjanovtyng «Qúdaghy kelipti» komediya­synda aqkónil de adal Marfughany oryndaghan ol kele-kele janrdyng ýlken sheberine ainaldy. Sh.Qúsayynovtyng «Aldar Kósesindegi» baydyng sholjang qyzy Mensúlu, IY.Savviyn, J.Tәshenovting «Kóshede jýrgen paqyrdy, әkim bol dep shaqyrdysynda» Anjelika, S.Ahmadtyng «Kelinder kóterilisinde» jaghympaz, sóz andyghysh kelin Sattyhan, T.Núrmaghanbetovting «Bes boydaqqa bir toydaghy» pysyq әiel Gýlbaram, bashqúrt dramaturgy F.Bólekovting qazir repetuarda tabysty jýrip jatqan «Otyz úlyng bolghansha…» múnly komediyasynda ómir boyy әldebir iydealdargha qyzmet etken, jany qasan, biraq, meyirge susauly Fatima… Búl roliderindegi kýlkining astarynda  qogham men әleumetke degen ótkir syn jýlgelenedi.

Aktrisa N.Myshbaevanyng drama janryndaghy alghashqy kýrdeli enbegi rejisser Á.Mәmbetovting «Ana-Jer-ana» (Sh.Aytmatov. «Qús joly», sahnalyq núsqa B.Livov-Anohiyn) spektaklindegi Áliman boldy. Qazaq sahnasyndaghy janasha beyneleu, jana kórkem til bolghan;ómirlik ózegi myqty, qoghamdyq-әleumettik jýgi auyrbúl spektaklide aktrisa Álimannyn  psiho-emosionaldyq ahual, jaghdayyn kórkem de quatty ashady. Alghashqy premiera kýni Sh.Aytmatov: «N.Mysh­baeva Álimandy mening shygharmamdaghydan da tereng oinady», dep joghary bagha bergen búl beyne ak­trisanyng ghana emes, últtyq sahnanyng tabysy boldy.

Jalpy, Nýketay aktrisa shygharmashylyghynyng erek­sheligi – halyqtyq sipatynda ekenin bóle-jara atauymyz oryndy. Múnyng taghy bir jarqyn mysaly kelesi bir kýrdeli roli – әnshi Mayra. Ataqty aqyn Isanyng qyzy, aktrisa M. Bay­­zaqovanyng aituynda, Nýketay keng tynys­ty, qonyrqay ýndi jarqyn dauysymen ataqty Mayra әnin shyrqaghanda olar kóz aldarynda tura әke-sheshelerining auzynan estigen keremet әnshi Mayra túrghanday әserlengen. Al, piesa avtory, kórnekti aqyn-dramaturg Á.Tәjibaevtyng ózi: «Nýketay Mayranyng әnderin keremet aitady. Naghyz Mayra endi tudy», dep quanypty.

N.Myshbaeva últtyq harakterlerdi jerine jetkize ashatyn,  tabighy talantymen kýrdeli әleu­mettik dramalarda jarqyrap kórinetin aktrisa. Onyng ózegi últtyq dýniyetanym, qazaqy payym-parasat, ishki dramatizmi myqty bolyp keletin  enbekterining qatarynda M.Áuezovting «Abayynda» kesek minezdiaqyn Zeynep, «Týngi sarynynda» qysqa kýnde qyryq qúbylatyn Jýztaylaq, «Qaragózinde» jaqsy jenge Aqbala, Sh.Qúsayynovtyng «Syrymbet salasynda» auyr qayghy jútqan әiel Aysha, S.Jýnisovting «Ajar men ajalynda» spektakli basynda qorghansyz qyz, al finalyna qaray batyl da ózine senimdi әiel Ajar, Á.Núrpeyisovting «Qan men terinde»  taghdyry talayly Aqbala, Sh.Aytmatovtyng «Aq kemesinde» bir sharanagha zar bolghan Bekey, D.Isabekovting «Kishkentay auylynda» auyldyq kenes tórayymy, er minezdi, ruhy myqty Ardaq, A.Sý­leymenovting «Tórt taqta – jaynamaz», «Qyzday jesir – shtat qysqartu» drama-dialogtarynda  bas al dese, shash alatyn Hatshy әiel men  bastyqqa jaghynumen kýn keshken Úrqiya, t.b. kóptegen beynelerdi ataugha bolady.

N.Myshbaeva shetel klassikasy, alys-jaqyn shetel dramaturgiyasy qoyylym­darynda da sәtti kórindi. M.Frishting «Don Juan­­nyng dumanyndaghy» Miranda, G.Lorkanyng «Qasiretti qatyndar – «Bernarda Alibanyng ýiindegi», belgili teatrtanushy A.Qadyrovtyng pikirinshe, «túiyq, sóite túra әjeptәuir qu minezdi Ameliya», A.Valiehonyng «Býgin merekesinde» Manola, B.Tomastyng «Men sizding әpkenizbin», «Týlki biykesh» komediyalarynda Donna Lusiya, әnshi Korina, N.Hikmetting «Farhad-Shyrynynda» Kýtushisyndy beynelerinde adam janynyng qúpiyalaryna ýnilip, jaqsy qasiyetterin izdep tabugha úmtylady. Mysaly, qyrghyz dramaturgy B.Jakiyevtin  qazirgi repertuarda jýrip jatqan «Jýreyik jýrek auyrtpay…» dramasynda jan qayghysy mol keyipkeri - Kýlegesh әielding  ómir tarihyn, jan qasiretin aktrisa birer minutqa ghana syighyzatyn sahnany bey-jay otyryp kóru mýmkin emes. Búl has sheberding ghana qolynan keledi. Jalpy qara shanyraq sahnada ýl­kendi-kishili, basty-qosalqy seksenge juyq roli­ning barlyghy da Nýketay aktrisanyng jýrek lýpili, óner izderi, ómirlik tәjiriybesi men ýlken ruhany izdenisterining jemisi hәm jenisi.

N.Myshbaevanyng negizgi shygharmashy­ly­ghy sahna bolghanymen, ol kino men dublyajdyng da tól perzenti. Kinodaghy alghashqy basty roli – «Qa­zaqfilim» kinostudiyasynyng «Shyghys joly» (1968 j.) kórkem filimindegi jylqyshy әiel. Sonday-aq ol «Jazda jaughan qarda» (1965 j.)  Hatsha, «Agham ýshin qalyndyqta» Ózgen, «Alpamys mektepke baradyda» meyirbiyke, «Jambyl» (1996)  filiminde Jambyldyng anasy, «Tastandylarda» Sәbithan apa rólderinde kórindi. Al, songhy kezdegi eleuli enbegi – «Qazaqstan» últtyq arnasy týsirgen «Bolashaq» teleserialyndaghy Mayra apa. Telearna demekshi, aktrisa Nýketay sonau 80-jyldary kóp bólimdi «Qymyzhana» teleteatrynda kórermenning sýiikti keyipkeri Tengetay rolimen, sonday-aq halyq әnderi men osy zaman kompozitorlary әnderining oryndaushysy retinde tanymal boldy.

Nýketay Myshbaeva halyq sýigen aktrisa. Qazaqstannyng halyq artiysi (1991),   «Parasat» (2010) ordenining iyegeri.. Analyq aq niyeti men shuaqty meyirimi ómirde de, ónerde de qarapayymúlylyghymen maghynalanatyn túlgha.Ardaqty ana, sýiikti әje, jas buyngha ústaz.

Seksenning sengirine shyqqan abyroyly mereytoyynyz, qazaq ónerining toyy  qútty bolsynqadirli  Nýketay apa!  Jýregi ýlken, janyna meyirim túrghan, әniniz ben sәniniz  kelisken Sizge aldaghy uaqytta da shygharmashylyq  jәne ómirlik ýlken quanyshtar tileymiz!