Ontýstik Qazaqstan oblysynda auylsharuashylyq sektory qarqyndy damyghan. Sonyng ishinde Auylsharuashylyghynyng bir salasy sanalatyn mal óristerining de kýii kelip túrghandyghy turaly osyghan deyin habarlaghan ek.

Shóldi aimaqtyng jem-shóp sharuashylyghyn damytuda kóp qarajat qajet etpeytin sharalardyng biri – jayylym jýiesin engizu. Búl sharany iske asyrudyng joly – mal jayatyn jerdi mausymgha sәikes kezektestirip otyru. Búl belgilengen tanaptar men óristerdi demaldyru ýshin tiyimdi. Bizding ata - babalarymyz jyldyng tórt mezgilinde de kóship-qonyp jýrip jayylymdy paydalanudyng ainalymyn saqtaghan. Mysaly, kóktemde maldy tau baurayyna jaysa, jazda Betpaqdala, Arqa tósine qaray aidaghan. Kýz týse qúm jiyegindegi «shabyrgha» auysyp, mal qondanghan kezde kýiekke týsirgen, qysta qúmdaghy qystaqtarda qystaghan. Keshegi malmen ainalysqan kóp sovhoz aumaqtary da osy qaghidamen belgilengen bolatyn. Jayylymdy tiyimdi paydalanu ýshin jyl sayyn su kózderi janartylyp, sulandyru mәselesi jýieli týrde iske asyrylghan. Múnyng ózi maldy jaqyn jәne shalghay jayylymdarda ústaugha mýmkindik bergen. Býgingi qalyptasqan jaghdayda sharualardyng kóship-qonu mýmkinshiligi joq, ózderine bekitilip berilgen aumaqtaryndaghy jayylymda ghana jayyp baghady. Múnday jayylymdar negizinen su kózderi bar alqaptarda shoghyrlanghan. Esesine, suy tapshy shalghay jatqan jayylymdardyng paydalanyluy tómen. Sondyqtan búl jerlerde búrynghy qúdyqtar men su kózderin qayta qalpyna keltirip, paydalanudy qolgha alu qajettiligi tuyndap otyr.

Auyl ainalasyndaghy jayylym aldymen júrtshylyq sharuashylyghyndaghy mal basynyng biraz bóligin kóktem, jaz, kýz ailarynda shalghay jayylymdardan arnayy bólingen alqaptarda baghu, qysta qolda ústau is-sharasyn jýzege asyru qajet. Ekinshiden, auyl manyndaghy jayylym kólemin úlghaytu mәselesin sheshu kerek. Osy orayda, oblysta qolgha alynghan tәjiriybe aitugha túrarlyq. Búryn orman sharuashylyghy újymdaryna qarasty sekseuil alqaptarynda mal jaigha tyiym salynghan bolatyn. Keyingi kezde sala qyzmetkerlerining jiti baqylauymen sekseuil alqaptaryn mal jang ýshin jalgha beru is-sharasy jýzege asyryluda. Múnyng ózi osy oblystaghy Otyrar, Arys, Shardara, Sozaq audandarynyng biraz mal basyn qúmdy alqaptarda ústaugha mýmkindik berip, auyl ainalasyndaghy jayylymdargha salmaq azayda.

Qazirgi qalyptasqan ghylymy tújyrymdarda auyspaly jayylym jýiesin engizu ýshin sharua qojalyghynyng aumaghynda әrtýrli ósimdikter qauymdastyghynan túratyn keminde eki jayylym týri boluy tiyis.

Býgingi tanda ósimdik qauymdastyghynyng qorshaghan ortanyng kelensiz әserine túraqtylyghy onyng qúramynyng aluan týrliligine jәne bay boluyna baylanysty ekendigi belgili bolyp otyr. Osy rette jayylymdy shúraylandyru isinde tirshilik týri әrtýrli malazyghyndyq ósimdik týrlerin paydalanyp, aralas ekpe jayylym jasau manyzdy. Osy maqsatta instituttyng jayylym jәne mal azyghyn óndiru bólimining qyzmetkerleri elimizding shól-shóleyt, dalaly aimaqtarynda ósetin malazyghyndyq ósimdikterding týrlerin jinaumen qatar alys-jaqyn shetelderden túqym alyp zertteu júmystaryn jýrgizdi. Býginde jazyq shólde ornalasqan «Baqtyólen» tәjiriybe jayynda jәne tau etegi jazyghyndaghy fiziologiyalyq kesheninde malazyghyndyq ósimdikterding 45-ten astam botanikalyq týrlerining 400-ge juyq ýlgisi ósirilude. Olardyng ekologiyalyq-biologiyalyq erekshelikteri zerttelip, sharuashylyq qúndylyghy anyqtaluda.

Abai.kz