QAYRATTYNG "SONGhY SÓZI". TALAS TUDYRGhAN QOS ÓLENG
«Abay.kz» pikirtalas alanynda maqalamyz jariyalanghan son, biraz әngimening tiyegi aghytyldy. Jazylghan pikirlerding dúrysy bar, búrysy bar, biraz tiyanaqty oilar aitylypty, tipti, jeke basqa til tiygizgen jelókpeler de jasyrynyp qiqulapty. Onyng bәrine jauap beru shart emes.
Solardyng arasynan ataly sóz aitqan belgili ghalym, qogham qayratkeri Sovet-han Ghabbasov aghamyz, Elaman, Aly degen azamattar qazaq halqynyng birligi ýshin, jas úpaqtyng tәrbiyesi ýshin bәrimizdi yntymaqqa shaqyrghan eken. Ásirese, Sәbenning «Al, eki maqaladaghy aitylyp otyrghan – QAYShYLYQTAR – sonshama dabyralaytyn is emes. Jónin aityp eki núsqany da... Qayrattyng kitabyna engizgen jón» – degen toqtamyn men de qúp kórip otyrmyn.
Endi Ghabbas Qabyshúlynyng maqalasyna kelsek... Ghabbas agha, boyynyzgha qarap, ózinizdi qara narday myqty eken dep jýrsem, kóniliniz baladay nәzik eken ghoy. «Ýige kelmedi, aitpady...» dep, biraz búrqyldapsyz. Ókpeniz oryndy. Bayaghyda aldy artymyzgha qaratpaytyn jastyqtyng buymen ýiinizge erkelep kirushi edik. SK-nyng mýshesi-au, «Ara» jurnalynyng Bas redaktory eken-au degen oi, ol kezde, «zyrqyrap» túrghan basymyzgha kirip te, shyqpaytyn. Siz de týsine qoyasyz. Jengemizding «alysqa» tyghyp qoyghan tәtti-dәmdisin, oi, keshiriniz, «ashy-túshysyn» arqalatyp jiberushi ediniz. «Asharshylyqta jegen qúiqanyng dәmi úmytyla ma? Joq, әriyne. Biraq, qazirgi uaqyt mýlde basqa ghoy, adamdardy da ózgertip jiberdi. Shaqyrmasa, birge tughan bauyrynnyng ýiine de beysauat barmaytyn boldyq. Maqalany kórsetip, ózinizge kirip-shyqsam ba dep oqtalghanym ras, biraq batpadym. Aldynyzdan ótpegenim ýshin – ghafu ótinemin, Ghabbas agha! «Jaqsynyng ashuy shәii oramal kepkenshe» deydi ghoy, Sizding әrqashan meyirim tógilip túratyn jýzinizdi eshqashan kirbing shalmasyn deymin.
Tek, ótinerim, meni Rollan Seysenbaevtyng «advokaty» dep bosqa kýidirmenizshi! Mýiizi qaraghayday kileng myqtylarmen Mәskeude «obed» iship, Londanda «ujiyn» jasaytyn әigili jazushy biz siyaqty jalanayaq jurnaliske qarap qalmaghan shyghar. Ózderinizding aralarynyzdaghy әdeby daudy mensiz de sheship alarsyzdar.
Al, «ózimizding mәselemizge» kelsek, men de Sizge tartqan birbetkey ekenimdi jaqsy bilesiz – aitqanymnan qayta qoy joq. Sondyqtan, óz pikirimde qalamyn. Biraq, óziniz aitqanday, oilana kele, oqyrmandardyng da ótinishterin eskere otyryp, eki ólendi qatar jariyalaudy úsynyp otyrmyn. Ár avtordyng ólenderinde joq shumaqtardy qyzylmen boyap kórsettim. Aq-qarasyn oqyrman ózi aiyryp alar.
Osymen, búl әngimening nýktesin qoysaq, qoldaytyn bolarsyzdar, aghayyndar.
|
Qayrat Rysqúlbekov
AQTYQ SÓZ
Elben-elbeng jýgirgen, Úly Lenin babamyz Qaymana qazaq qamy ýshin Tútqyngha týstim jautanday, Kýnәdan taza basym bar,
Qazaq SSR Jogharghy Sotynda oqylghan kýni: 16 mausym, 1987 jyl
(1994 jyly «Atamúra» baspasynan jaryq kórgen K.Tabeevtin «Qaysar ruhty qazaq» kitabyna engizilgen)
|
Toqtarhan Shәripjanov
QOSh BOL, TANDARYM! Elben-elbeng jýgirgen,
Qaymana qazaq qamy ýshin, Jalghanda mynau, jalghanda, Kýnәden taza basym bar,
Susyldap kelip sheshingen, Aytylghan sózim jeter dep, Qayghynyng búlty torlady, Men ne etermin, ne etermin? Kóre de almay ótermin.
Jiyrma bir jasynda,
«Qazaq әdebiyeti», 16.09.2016 j.
(2003 jyly «Ýsh qiyan» baspasynan shyqqan T.Shәripjanovtyn «Qaldyrdym múra halqyma» degen kitabyna silteme berip jariyalaghan Gh.Qabyshev)
|
Qayym-Múnar Tabeev
Abai.kz
