Shalghay aimaqtarda shalaghaylyq kóp bolady ma deymin. Áriyne, men,oblys basshylyghy tarapynan ketip jatatyn kemshilikterdi aityp otyrmyn. Ákim – memleket basshysy taghayyndaghan menedjer. Basty mindeti – ózine jýktelegen oblystaghy elding jaghdayyn jasau. Ózining emes, eldin! Al, elding jaghdayyn jasau ýshin, aldymen ony júmyspen qamtu kerek emes pe? Damyghan memleketterde solay, biyliktegilerding júmysyn qalay tiyimdi atqarghany júmyssyzdyqpen qalay kýreskenine baylanysty baghalanady. Búl qaghidany sol shet elderde oqyp kelgen jas buyn әkimder jaqsy týsinse kerek edi. Alayda, auylgha qaytqan son,  auany ózgere me – keshegi «bolashaqker», býgingi әkim –  ózimizding «ybyray» bolyp shygha keledi. Alghan bilimi qayda? Kórgen ónegesi qayda? Álde, «әlәulәimen»  ótkizip aldy ma, oqu men toqugha jiberui kerek altyn uaqytyn? Bizding budjetten bólgen aqshamyz «osylar bolashaqta eldi algha sýireydi» degenge sengen investisiyamyz emes pe edi? Qarapayym qazaq múnday da «әi, ne isteysin, toqpaghy myqty emes pe?» dey salatyn. Jaraydy, toqpaq pa, nemese qyzmet satysymen órleuge ynghayly soqpaq pa – bәribir, әiteuir,  senimdi qyzmetke alynghan eken – senimdi aqtau kerek emes pe.

Shalghay aimaqtyng biri – Batys Qazaqstan oblysy. Osy oblysta songhy toghyz ay ishinde on jeti myng adam júmyssyz qalghan. Búl resmy aqparat. Meninshe, oblys әkimi atqaryp jatqan júmys nәtiyjesi osy kórsetkishpen aiqyndalsa kerek. Keybir sózge sensek, keleshegi bar dep, senim artylghan oblystyng jas әkimi, ónirding problemalaryn óndire almay, endi, «taghynan tayy» kerekterding qatarynda kórinedi. Mýmkin. Áleumettik mәselelerdi sheshe almaghan basshy kim ýshin de «sýikimsiz balagha» ainalary haq qoy. Júmyssyzdyqpen kýresting basty sharty – jeke kәsipkerlikti qoldau. Ony preziydent te ylghy aityp, әkimderge tapsyrudan jalyqqan emes. Al, oblystaghy shaghyn kәsipkerlik  turaly mәlimet alu da mýmkin bolmady. Ákimdikting saytyna kirseniz, ondaghy aqparat tek 2013-shi jyldan beri  janartylmaghan. Sonda, sol uaqyttan beri eshbir de júmys istelmegen be? Alqymnan alyp kele jatqan júmyssyzdyqtyng negizgi sebebi osynda jatqan joq pa? Tabighy resurstargha bay búl ónirdi jaylaghan el de jasampaz, bilimdi de bilikti mamandary bar, ne nәrseni bolsa da dóngeletip әketer shamalary bar,  enbekqor júrt. Áytse de, Batys oblys kóshting sonyna baylanyp qalghanday, «syltiy» basyp, artta keledi. Múnday «mýgedektikti»  tudyryp otyrghan kim?

Mýgedek demekshi. Oblysta myng ýsh jýzge juyq mýgedekter bar. Onyng 124-i jasóspirim, balalar. Búlardyng basyndaghy mәsele de qiyn-qystau. Olardyng jýrip, túruyna kedergi kóp, kórer kómegi shamaly. Búlargha budjetting «býiregi» búra bermeytin kórinedi – mәselege jauapty shendi qarjy az bólinedi dep, jaltarady. Olay bolsa, salyq tóleushi qarjysyna jeke basty jarnamalaudy dogharghan dúrys bolar. Ýnemdelgen qomaqty qarjygha qanshama avtobusty, qanshama baspaldaqty  qayta jabdyqtap shyghugha bolar edi.

Bir jaghynan qarasan, oblys basshylyghy әleumettik mәselelerdi sheshuding ornyna, olardy ózderi tudyratyn sekildi. Áytpese, osy ónirdegi Embolat ózenining múnay qaldyqtarynan bylghanuyn nege balaymyz? Sol mandaghy Yanvarsevo auylynyng túrghyndary búl ózennen maldyng su ishpey jatqanyn aityp, aryzdanuda. Múnay kompaniyalary jergilikti júrttyn, olar paydalanyp otyrghan jerding taghdyryna nege búlaysha  nemqúrayly qaraydy? Olardy qorghap shyghatyn әkim qayda? Ekologiyalyq qaterge úshyraghan jerdi el tastap ketuge mәjbýr bolady. Malsyz qalady, júmyssyzdar qataryn kóbeytedi. Ákimning ózi kýresui kerek problemagha ainalady. Mine, iske josparsyz, jón-josyqsyz, jergilikti erekshelikterdi, elding qajetin eskermey kiriskende, osynday kelensizdikter kezek, kezegimen kezdesip jatady. Shalaghaylyq degen de osy bolar. Álde, «esebin tapqan jigitke», eldin  jәii sóz bolmay qalghan ba?..

Shәriphan Qaysar

Abai.kz