«...Eng әueli sóz Sóz boldy» deydi... Kimning sózi? Qanday sóz?!

Qúday Adamdy balshyqtan jasap, demimen jan berip, «Tiril» dedi. «Tiril!..». (Tura býgingi bizge aitqanday...).

 Alla aitqan song amal bar ma, tirildi... Bәri sodan bastaldy!..

Aytpaqshy, Alla búl sózdi qay tilde aitty? Eshkim bilmeydi, men de!..

Ótkende bir dosym «Dinde til turaly talas búryn da bolghan, qazir de bar. Qúran, namaz, dúgha arab tilinde oqylady. Sonda ghana qabyl bolady...» depti.

Dúrys. Dauym joq. Degenmen, búl – shartty nәrse. Shyn kónilden aitylsa qay til bolsa da jat emes. Qabyl bolady. Áytpese Qúdaydyng qúdaylyghy qaysy?!

Iman tilde emes – jýrekte. Jýrekten shyqqan sóz jýrekke jetedi. Oghan da!.. Bar gәp – jýrek pen kónilding tazalyghynda. Sosyn, әriyne, niyet pen pighylda.

Jaraydy, jana ne dep edik?.. IYә, Sóz...

Sóz syilaghan, sózding qadyr-qasiyeti men kiyesin úqqan bir halyq bolsa – qazaq edi. Qazir qandaymyz?! Sonshalyq azyp-tozarday bizge ne boldy?..

Adamy (qazaqy dese de bolady) qúndylyqtar asty-ýstine týsip, dýnie teris ainaldy. Arsyzdyq – alghyrlyqqa, satqyndyq –parasattylyqqa, jemqorlyq – iskerlikke, adaldyq – qorlyqqa, aramdyq  – zorlyqqa tenelgen kesirli kezenge qalay tap boldyq? Kim jetkizdi, qalay jettik?!

Bәri – «egemendi» elimizding 25 jyldyq «tәuelsiz biyliginin» býkil әlem bas iygen syndarly sayasatynyng nәtiyjesi.

Biz býgin keshegi jeltoqsandyqtargha jylap kórisetin jaghdaygha jettik. Olar iri edi, býgingiler baqa-shayangha ainaldy. Nege?!

Óitkeni olar Sózden tamyr ýzbegen, jyraular poeziyasy men qadyr-qasiyeti qasha qoymaghan qazaq qalamgerlerining shygharmalarynan quat alyp, shyndalghan basqa úrpaq edi.

Adam boyyndaghy barlyq asyl qasiyet ata qany men ana sýtinen daryp, tәrbie arqyly qalyptasady. Ata-ana tәrbiyesi, qoghamdyq tәrbiye, ósken orta, aiqyn baghyt, asyl múrat, әdebiyet pen óner, últtyq hәm adamy qúndylyqtar t.b.

Tәrbie qúraly – sóz. Ana tili. Al biz ne istedik?!

Egemendikke qolymyz jeter-jetpesten últtyq qúndylyqtardy qiratugha baghyttalghan jappay shabuyl bastaldy. Áuelde әdis-aylamen bastalghan kýres, býginde ainalasyn ajdahaday jalmap, otqa oraghan alapat maydangha ainaldy. Onsyz da qyryq qúrau bir shókim el jik-jik bop ydyray bastady. Jýzge, rugha bólu jayyna qalyp, dala qazaghy, qala qazaghy, orys tildi qazaq, qazaq tildi qazaq, bay men kedey, ash pen toq bolyp ajyrap, «uahabiyt», «salafiyt», «birdene iyt, sirdene iyt» degen «itter» kóbeydi.

Al Sóz – qasiyetti, kiyeli Sóz – adyra qaldy!..

Eldi esinen tandyrghan ekonomikalyq reformalar men suday túnyp, sýttey úiyp otyrghan altyn besik auyldyng qalay tozyp, qalay talanghanyn aitpay-aq qoyayyn. Ol onsyz da jauyr boldy.

Mýiizi qaraghayday Ghylym Akademiyasy qoghamdyq úiymgha ainalyp, Ghylym-bilim salasy bitpeytin «janalyqtar» men ózgeristerge dushar boldy.

Asyl sózding Altyn Ordasy – Qazaqstan Jazushylar Odaghy jyldar boyy jinaghan abyroy-ataghynan júrday bop, miskin kýige týsip, bir adamnyng jekemenshigine ainaldy. Onsyz da qyryq pyshaq qazaq qalamgerleri jik-jik, top-top bolyp ózara tartysyp, sýiekke talasqan ittey yryldasty. Jәne osynyng qoldan úiymdastyryldy. Ádeyi, josparly týrde!..

Endi osyghan kim kinәli?! Biylik... sosyn, әriyne, ózimiz!.. Olar iyek qaqsa, aldyna týsip attanday shaptyq. Atystyq-shabystyq, tartystyq-talastyq, ótirikti suday sapyryp, bir-birimizdi kórmestey boldyq. Bylghanbaghan bet, boqtalmaghan auyz qalmady. Ne ýshin, kim ýshin?!

Bir ghana mysal – eki Múhtardyng aitysy.

Jerden habar tappaghyr Ámirhan inim aityp edi: «Osy daudy men bastadym» dep. Maqtanyshpen... Qalay, qaytip bastalghanyn da jasyrghan joq. Jatqan jeri jaryq bolsyn!..

Aytpaqshy, memlekettik syilyq turaly súhbatynda aqyn Svetqaly Núrjan da dәl osynday oy aitypty. Ol: «...Tәuelsizdik kelgennen keyin bizding ruhany әlemde «idol-púttardy qiratu» degen qúpiya qara tolqyn jýrdi. Onyng astarynda últ aibynyp, úrpaq qayyrylyp qaraytyn bir de bir túlgha qaldyrmau ýshin syrttan dayyndalghan súmpayy jospar jatyr edi. Sol ekpinmen biraz jigitter aqsaqaldardy saqalynan aldy, aghalarymen bet jyrtysty, basqa shapty, tóske órledi, aqyry dúshpan múratyna jetti. Býgingi tanda ólide de, tiride de kýlli últymyz qadirleytin bir de bir túlgha qalmady!» - deydi.

Kelisemin. Aqyn aitqan «múratyna jetken dúshpan» men «syrttan jospar dayyndaghandardyn» kim ekenin óziniz de bilip otyrghan shygharsyz?!    

Qosh, sýitip aqyry armanyna jetti. Eki Múhtardyng biri Úrymgha, biri Qyrymgha ketti. (Dúrysy, biri biylik qyryna ilinip, qarsylastar tobyna qosylsa, ekinshisi eshtenege alandamay Alla artqan amanatyn oryndau ýshin elden jyraqtady. Amalsyz...).

Útqan kim, útylghan kim? Biylik búny kimning qolymen istedi?!

Ózimiz... Bizding qolymyzben!..

Jogharyda Ámirhan marqúmnyng «Men bastadym» degenin aittyq. Jel berip, jol siltegen – sol kezdegi «Qazaq әdebiyeti» gazetining basshylary.

Búlar ózi – bir top bolatyn. 

Túrmaghanbet Kenjebaev

Abai.kz