Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3173 0 pikir 20 Qazan, 2016 saghat 13:59

Bәidibek - auyl sharuashylyghyna beyimdelgen ónir

Býgin oblys әkimi Janseyit Týimebaev Bәidibek audanynyng aktiyvine  QR Preziydenti Ákimshiligi  men audandyq mәslihattyng kelisimimen  taghayyndalghan jana əkimdi tanystyrdy. 

Ontýstik Qazaqstan oblysy əkimining ókimimen Bәidibek audanynyng әkimi bolyp Bahytbek Tólenúly Tanaguzov taghayyndaldy.

Jana basshyny tanystyru sәtinde ónir basshysy lauazym iyesining júmysyna tabys tilep, Bәidibektegi halyqtyng әleumettik-ekonomikalyq әl-auqatyn kóterudegi basshylyqta Elbasy tapsyrmalaryn merzimdi әri nәtiyjeli oryndaudy tapsyrdy. Sonymen birge, audannyng damuyna óz ýlesin qosqan búrynghy әkim Batyrbek Kósherbaygha alghysyn bildirip, qyzmetine sәttilik tiledi.

Jana basshyny tanystyru sәtinde ónir basshysy lauazym iyesining júmysyna tabys tilep, Bәidibektegi halyqtyng әleumettik-ekonomikalyq әl-auqatyn kóterudegi basshylyqta Elbasy tapsyrmalaryn merzimdi әri nәtiyjeli oryndaudy tapsyrdy.

Bahytbek Tólenúly Tanaguzov 1957 jyly tuylghan. Ontýstik Qazaqstan oblysy Sozaq audanynyng tumasy. Bilimi - joghary, ekonomist mamandyghyn iygergen.

Enbek jolyn 1979 jyly Sholaqqorghan memlekettik bankining ekonomisti retinde bastaghan. Keyin Sozaq audanynda partiya komiytetining núsqaushysy, komsomol komiytetining birinshi hatshysy, partiya komiyteti ýgitteu jәne nasihattau bólimining mengerushisi bolyp enbek etken.

1989-2010 jyldary «Agroónerkәsip qyzmetkerleri» kәsipodaghy audandyq komiytetining tóraghasy, Sozaq audany әkimining orynbasary, «Túran Álem Bank» Taukent bólimshesining basqarushy jәne «Aygerim», «Sanjar fruds» jauapkershiligi shekteuli seriktestikterining diyrektory lauazymdarynda enbek etken.

2010-2016 jyldary Sayram audany Tassay auyldyq okrugining әkimi, Sayram audany әkimining kenesshisi jәne orynbasary lauazymdaryn atqarghan.

2016 jyldyng mamyr aiynan bastap Týlkibas audany әkimining orynbasary bolyp enbek etip kelgen.

Ayta ketu kerek, Bәidibek audanynda 55 mynnan astam halyq túrady. Múnda 52 eldi meken, 11 auyldyq okrug bar. Audan negizinen auyl sharuashylyghyna beyimdelgen ónir bolyp tabylady.    

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1502
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3273
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5699