Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2575 0 pikir 20 Qazan, 2016 saghat 10:11

OQO әkimi ónir kәsipkerlerimen kezdesti

Býgin oblys әkimi Janseyit Týimebaev ónirdegi biznes ókildermen kezdesu ótkizdi. Jiyngha 160-tan astam shaghyn jәne orta biznes ókilderimen qatar, iri kәsipkerler de qatysty. Beyresmy kezdesuding basty maqsaty – aimaqtaghy kәsipkerlermen jaqyn tanysyp, osy salada qordalanghan ózekti mәselelerdi ortaqtasyp sheshu bolyp tabylady.

Jiynda oblys әkimi ónirding industrialdy-innovasiyalyq damu júmystarynda Elbasynyng bergen tapsyrmalaryn tolyqtay oryndap, búl rette, qaghazbastylyqtyng azayyp, sybaylas jemqorlyqqa jol bermeu qajettigin aitty. Aymaq basshysynyng kәsipkerlikti qoldaugha airyqsha kónil bólgeni jinalghandardy quantyp, ózderin alandatatyn mәselelerdi әkimning tikeley aldynda bayandady.


Atap aitar bolsaq, «Dioylgaz» kompaniyasynyng jetekshiligi «Tassay» industriyaldy aimaghynan bólingen jer telimining qújattaryn rәsimdeudegi qaghazbastylyq pen ony berudi kesheuildetip jatqanyn aitty. Óz kezeginde, osy mәsele boyynsha jauap bergen oblys әkimi tayauda 14 qaulygha qol qoyatynyn, onda atalghan «Dioylgaz» kompaniyasynyng da bar ekenin jetkizdi. Múnan bólek, apta sonyna deyin jer uchaskesin beru boyynsha qaulynyng dayyn bolatynyn aitty. 

Kezdesu barysynda aitylghan jәne sol jerde sheshimin tapqan mәselelerding biri «Maray E 7» jәne «Karls Krona» kәsiporyndarynyng elektr energiyasymen qamtylmay otyrghany edi. Mәselege qanyq bolghan Janseyit Týimebaev 3 tәulik aralyghynda atalmysh kәsiporyndargha elektr quatyn jetkizudi tapsyrdy.  

Búdan ózge, otyrysta injenerlik kommunikasiyalar mәseleleri men ónimdi ótkizu, shet elden keletin júmysshylargha viza alu mәseleleri syndy kәsipkerlikting damuyna kedergi keltiretin kóptegen problemalar qozghaldy.  

Jiyn qorytyndysy boyynsha, oblys әkimi jýieli týrde júmys jasaudy jәne oblys әkimining janynan kәsipkerler kenesin qúrudy tapsyrdy. Sonday-aq, aiyna bir ret kәsipkerlikting týrli salalaryna baylanysty biznesmendermen jiyn ótkizudi úsynyp, memleket pen kәsipkerlik qúrylymdary kýshterin biriktiretin bolsa, kýtken mejeni baghyndyrugha bolatynyn basa aitty.

Otyrys nәtiyjesin boyynsha Janseyit Týimebaev belgilep bergen birqatar tapsyrmalar mynaday: 

Birinshi. Kәsipkerlerding kýrdeli mәselelerin jinaqtap, oblys әkimining janynan qúrylghan kәsipkerler kenesinde sheshim shygharu; 

Ekinshi. Ontýstik Qazaqstan oblysynda shygharylatyn tauarlar men qyzmet týrlerin damytu boyynsha júmys tobyn qúryp, ónimderdi respublikalyq, halyqaralyq kórmeler men forumdarda jәne de ózge de is-sharalarda kórsetu; 

Ýshinshi. Astana men Almaty qalalarynda ýzdiksiz júmys isteytin sauda-kórme ortalyghyn qúryp, onda Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ónimderin ótkizip, saudalau;

Tórtinshi. Memlekettik organdar júmysynyng ashyqtyghyn qamtamasyz etu maqsatynda kәsipkerlerge qyzmet kórsetu ortalyghynyng júmysyn elektrondy formatqa kóshirip, qújat ainalymyn ózgertu. Oblys әkimdigi barlyq rúqsat etilgen qújattardyng merzimin qadaghalap otyrsa, merziminen keshikken audan әkimdikteri men qala әkimdikteri nemese memlekettik organdar jauapkershilikke tartylatyn bolady;

Besinshi. Sonday-aq biznesting әleumettik jauapkershilgin damytyp, әleumettik-mәdeny salagha qoldau kórsetu;

Altynshy. Memlekettik qyzmetshilerding jauapkershiligine airyqsha nazar audarylady. Tapsyrmalar oryndalmaghan jaghdayda naqty sharalar kóriletin bolady;

Jetinshi. Bilikti kadrlardy dayaulaudyng nәtiyjeli jýiesin qúru ýshin jergilikti JOO men kolledjderdi tartu kerek. Sonymen birge, dualidi oqytu jýiesin damytu ýshin industrialdy aimaqtarda kolledjder ókildigin qúru jayyn qarastyru tapsyryldy. Sonday-aq, әkim kәsiporyndardyng qajettiligine baylanysty tikeley grant bólip, osy mәseleni qayta qaraudy jýktedi;

 Segizinshi.  Kәsipkerlik salasynda algha qoyylghan maqsattardy oryndau ýshin ónirding strategiyalyq josparyn әzirleu kerek; 

Jinalys barysynda kóterilgen barlyq mәseleler oblys әkimining jiti baqylauyna alyndy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1503
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3275
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5712