Nigilistik kózqarastar әr kezde ózindik renkterge ie bolyp, sol zamannyng sipatyna say qalyptasyp otyrdy. Orta ghasyrlarda hristian dinine qarsy eretikterdi nigilister dep qughyndasa, 18-19 ghasyrlarda ómir sýrip túrghan qoghamdyq jýieni moyyndamay, oghan qarsy shyqqan nigilister osy baghytta naqty is-әreket jasaumen kózge týsti. Tipti búl qarsylyq týpting týbinde qalyptasqan rejimdi qúlatugha alyp keldi, aitalyq, bolishevikterding patshalyq biylikti qúlatyp, óz ýstemdigin ornatuy da sol kezende nigilist atalghandardyng (halyqshyldardyn) iydeyalarynan bastau alghan. Búl aghymdaghy nigilister negizinen basty iydeyalar eskirip, janasy tua almay jatqan tústarda qoldaugha ie bolyp, tabysqa jetui kezdeysoq emes. Biraq, nigilizm kóbinese búra tartu, eshkimdi de, eshteneni de qúrmettemeu, dýniyedegining bәrin mansúqtau, antiyәleumettik kózqaras ispetti. Búrynghy qazaq ony bir auyz sózben «qaghynan jerigen» degen.

Jalpy, nigilizm dýniyege kózqaras, әleumettik minez-qúlyqtyng bir týri retinde jalpygha ortaq múrattardy, adamgershilik normalaryn, dәstýrdi, mәdeniyet ýlgilerin joqqa shygharuy sebepti búl qúbylystyng әleumettik, adamgershilik, mәdeny tereng astarlary bar. Búl ómir sýrip otyrghan qoghamnyn, tarihy dәuirding sipatyna baylanysty ózindik ereksheligi bar qúbylys, әrbir tarihy kezeng men kenistik halyqtyq bolmysqa, individtik qalypqa yqpal etip, óz izin qaldyrady, keyde búl sýiekke sinip, minezden kórinis tabady.

Kez-kelgen qúbylys siyaqty nigilizmning de on-teris jaqtary bar ekenin moyyndau kerek. Jaghymdy jaghyna kelgende, eshqanday bedel men erejelerge bas úrmau, óz ústanymyna berik bolu, aitqangha kónip, aidaghangha jýrmeu, óz pikirin qúrmetteu tәrizdi dara minez ereksheligi túlgha retinde aishyqtay týsedi. Jәne ol subektivti, tәuelsiz, oqshau oilau kórinisterimen astasyp jatyr.   

Qazirgi qazaqstandyq qoghamda búrynghy kenestik iydealdar әli de týbirimen joyylghan joq (әsirese, sol kezende biylikte qyzmette bolghandar arasynda)  batystyq liyberalizmdy jaqtaushylar bar, biraq olar azshylyq jәne kezindegi batysqa tәn nәrsening bәrin irip-shirigen, búzylghan dep qabyldau әli de basym, oghan qosa búl kózqaras qazirgi batys elderindegi adam bostandyghyna qúrmetting sharyqtau shegine jetip, adamnyng kez-kelgen tilegine qayshy kelu onyng qúqyghyn taptau dep tanyluyna baylanysty bir jynysty nekege rúqsat beru, azamattyq nekening qúptaluy, bala tuudyng azangy, - osynyng bәri otbasy institutynyng daghdarysy retinde qabyldanuy odan sayyn batysqa degen teris kózqarasty kýsheyte týsti. Al, dәstýrli qazaqy dýniyetanymdaghy adamdar HH ghasyrdyng 80-jyldaryna deyin negizinen auylda tughan úrpaq arasynda saqtaluda, mine solar býgingi kýni barsha qazaqilyq ataulynyng iyesi, ústanushysy, nasihatshysy, joqtaushysy bolyp otyr.

Býgin bizder qazaqstandyq jas úrpaqtyng tútas bir buynynyng últtyq qúndylyqtardy moyyndamauy, jat tilde sóileui, dәstýr-saltty ústanbauy, últtyq muzykany (estradalyq emes) qabyldamauy, óitkeni týsinbeui,  sóitip jahandyq standarttalghan mәdeniyet ýlgisining jeteginde ketui qúbylysyna tap boldyq. Búlar – últtyq tәrbiyeden tys qalghan úrpaqtyng ekinshi buyny, olardyng ata-analary kenestik tústa oryssha qúndylyqtarmen ósip, bilim alghandar. Búl jastar qazaqtyng dәstýrli qúndylyqtaryn mýldem týsinbeui, bala kezinen boyyna darytpauy osydan. Al osy jastardyng ózderin týsinetinder bar ma, joq pa, búl olargha qyzyqty emes. Óitkeni, olargha tәn jastyq maksimalizm men egoizm múny oilaugha múrsha bermeydi. Olarda jasandylyq joq, solay boluy tiyis dep qabyldaydy.

Keshegi kenestik mentaliytet adamdardyng bәrine birkelki ómir saltyn tandy. Úzaq uaqyt boyy osy úghymmen ómir sýrgen adamdar naryqtyq qatynastargha әli de beyimdele almay keledi. Kópshilikting adal kәsippen ainalysu, biyik mansapqa óz betimen qol jetkizuden týnilip, kónili qaluy negizsiz emes. Kezindegi әdiletsiz jekeshelendiru, biznestegi monopoliyalar, kiristi salalardy bir qolgha shoghyrlandyrugha úmtylu,  payda әkelip túrghan bireuding biznesin «berse qolynan, bermese jolynan» alu adaldyq, әdilettilik ataulydan kýder ýzgizdi. Toqsanynshy jyldarda reketpen, qaraqshylyqpen ainalysqan bireulerding býgingi kýni lauazymdy orynda, deputattyq kresloda otyruy baylyqtyng qanday jolmen kelse de, moyyndalatynyn kórsetedi. Taghy bir nonsens – halyqtyng teng jartysy baspanasyz, al Shveysariyadaghy eng qymbat ýy qazaqtyki. Bar bolghany 17 milliondyq ishki naryqty qajetti tauarlarmen qamtamasyz ete almau, túrghyndardyng tólem qabiletine say keletin ónim óndiruge qúlyqsyzdyq býkil tauardy shetten tasugha alyp keldi, al sheteldik tauarmen qosa olardyng mәdeny ónimderi sapasy men qajettiligine qaramastan aghylyp kelip jatyr.         

Adam – jәn men tәnning iyesi. Kýndelikti qym-quyt tirshilik, oqu, júmys, qyzmet, mansapqa úmtylu jәne t.s.s. qajettilikterdi qanaghattandyrudan song әrbir adam  jan dýniyesindegi bos kenistikti toltyrudyng joldaryn izdeydi. Ol әr adamnyng ruhany súranysyna, tәrbiyesine, otbasynda kórgen ýlgisine qaray tandalatyny ayan. Al endi qazirgi sәnge ainalghan oiyn-sauyq, demalys oryndary negizinen barshagha birdey standarttalghan búqaralyq mәdeniyet ýlgilerin úsynady. Osy ispetti oryndarda bos uaqytyn ótkizgenine mәz bolu, jalt-júlt etken dýniyege mastanu, zatshyldyq, tútynushylyq egoizmning asqynuyn bir jaghynan, kýndelikti tirshilik týitkilderinen bir sәt aryludyn, kónilin basqa jaqqa audarudyng tәsili retinde aqtap alugha qansha tyryssaq ta, búl arada әleumettik nigilizmning iysi anqyp túr. Jalpy adam balasy óz ómirine, qoghamgha, ainalasyna tolyghymen razy boluy siyrek, eger ol qoghamdyq jýie iydealdan әli de alysta bolsa, ol ishki qarsylyqty tipti ýdetedi. Ózi ómir sýrip otyrghan qoghamnyng kemshilikterin kóp kórip, onyng jaqsara qongy ekitalay ekendigin sezinip, kýderin ýzgen individting boyynda toryghu, týnilu, jalpygha birdey erejelerdi moyyndamau kórinisteri qylang berui zandylyq. 

Qazirgi uaqytta túlghalyq qasiyetterding airyqsha dәriptelip, ózin-ózi tanu, ýzdiksiz jetildiru, týrli biliktilikterge ie bolu, kәsiby ósuge yntanyng basymdyq aluy kezeninde túrmyz. Barlyghyn bәsekege qabilettilik sheshetin zaman. Bәsekege jaramaysyng ba, shette qalasyn. Biznes bәsekesi, bilim bәsekesi bizge tam-túmdap kelip jatyr. Biraq osy bәsekening bәrining bastauy – bizding qoghamymyz bәsekege qabiletti me?

Qoghamdy damytatyn bilim men ghylym bolsa, býgingi qazaqstandyq ghylym men ghalymnyng bedelin shala sauatty, ataghyna bilimi say kelmeytin, amoralidy ghalymsymaqtar týsirip boldy, bilim oryndary korrupsiyanyng oshaghyna ainaldy. Ony kýnde kórip jýrgen qatardaghy studentter osy ortagha beyimdeluge mәjbýr, ol da óz kezeginde sol ýrdisti odan әri jalghastyrady, ne bolmasa, qolyn bir siltep, kýderin ýzedi de nigilister qataryna qosylady.        

Osy tәrizdes býkil teris qúbylystar qoghamdyq qúrylymgha, erejelerge, qalyptasqan tәrtipke, dәstýrlerge degen  qarsylyqqa, týniluge, nemqúraydylyqqa әkelmey qoymaydy. Ómir sýrip otyrghan jýieni, erejeler men qaghidalardy joqqa shygharatyn nigilister búl qúrylymnyng kózin jonggha úmtyluy mindetti emes, olar múnday maqsatty kózdemeydi. Nigilister kóbinese dәstýrli qúndylyqtardan bas tarta otyryp, ony ózgertuge, teris ýrdisterdi týzetuge úmtylmaydy. Biraq osy qarsylyq, nemqúraydylyq birtindep bir úrpaqtyng ómir saltyna, qaghidasyna ainalyp ketui yqtimal. Adam ýshin osy ómirde qymbatty, qimas, qúndy nәrsening bolmauy shetin mәsele. Qimaytyn eshtene bolmasa, ony tastap ketuge de, satyp ketuge de bolady. Keyingi kezde jasóspirimder arasynda suisidting kóbengi tegin emes. Búl jastar arasynda әleumettik nigilizmning bar ekenining aighaghy.

Demek, әleumettik nigilizm qúbylysy birden payda bolghan joq, ol osy ainalamyzda jýrip jatqan ýderisterding sanadan kórinis tabuy, ýzdiksiz transformasiyalanyp jatqan qoghamdyq qúrylymnyn, jýiening ishki búzylystaryna berilgen jauap, ózindik tandau, qorghanysh strategiyasy. Qazirgi  nigilizmning auqymy keng jәne ol qoghamnyng týrli salasyn, jikterin qamty bastady (sayasi, moralidyq, filosofiyalyq, әleumettik nigilizm).

Filosofiyalyq nigilizm adam bolmysy men beybolmystyng mәnine ýnilip, beybolmystyng basymdyghyn moyyndap, bolmysty joqqa shygharady. Bolmys degenning ózi qúpiya, tylsym, ony tolyghymen úghynu mýmkin emes, sóitip jýrip dýniyening úghynugha kónbeytinin tereng týsingen kezde jaghdayatty ózgertuge bolmaytyny turaly oy toryghu, kýizelis tughyzady. Osylay bir nәrseden maghyna izdegen kezde payda bolatyn búl psihikalyq ahual nigilizmmen shektesip jatyr. Osy dýniyetanymdyq kózqarastyng ózinde pessimizm basym: dýniyening jalghandyghy, iydeyalardyng illuziyalyghy, barlyq nәrse uaqytsha, payda bolady – óledi, beybolmystan kelip, beybolmysqa ketedi. (Osydan kelip keybir adamdardyng ómir bir-aq ret beriledi, sondyqtan ózindi esh nәrseden shektemeu kerek degen tәrizdi erkindikke, jauapsyzdyqqa jol berui de kóp kezdesedi).  

Beybolmystyng arghy jaghyndaghy belgisizdik – mine, osy qoghamdy ústap túrghan kýsh, óitkeni adam qoghamsyz ómir sýre almaydy, ol – «qoghamdyq januar». Bolmysty tútastay joqqa shygharu ózinnen bas tartumen birdey, onyng saldary adam ýshin de, qogham ýshin de qauipti. Búl әsirese, intellektualdyq quaty aiqyn, aqyl-oyy teren, talantty adamdargha tәn qúbylys, - ózining dara qabiletterimen әlemning tylsym syryna boy úru, tereng qatparlaryna kóz jetkizu, ózgening kórmegenin anyq kóru, bolashaqty boljau, osydan baryp ainaladaghy adamdardyng týsinbeushiligi, jattanu - filosofiyalyq nigilizmning kórinisteri («Molasynday baqsynyn, jalghyz qaldym - tap shynym»). Búl keybir kezde ókinishti jaghdaylarmen ayaqtalady.  

Qazirgi bizding qoghamda qúqyqtyq nigilizm órship túr. Búl bir jaghynan, biylik organdaryndaghy korrupsiyagha qarsylyqtyng bir týri, al ekinshi jaghynan, qúqyqtyq sananyng artta qalghany, kemistigi. Jýzdegen jyldar boyy «Jeti jarghy», «Esim hannyng eski joly», «Qasym hannyng qasqa joly»  ispetti ata zandarymyzgha baghynyp, dala demokratiyasymen ómir sýrgen halyqtyng jýz jylda qúqyqtyq nigilizmge tap boluy, eng aldymen, otarshyldyqtyng saldary. A.I. Gersen Reseyde ómir sýre túryp, zandy búzbau mýmkin emes degen eken: «Russkiy, kakogo by zvaniya on ny byl, obhodit ily narushaet zakon vsudu, gde eto mojno sdelati beznakazanno; sovershenno tak je postupaet y praviytelistvo». Patshalyq jәne bolisheviktik otarlau zandy ainalyp ótuding әdis-tәsilderin zorlyqpen, qulyqpen sanagha shegelep, kirgizip ketti. Bir  kezdegi en  namysty halyqtyng sýiegine sinip, әli de qútyla almay kele jatqan derti búl. Qazirgi sheneunikterding zandy jayyna qaldyryp, qúqyqtyq erejelerdi belden basuy, jeke bas mýddesine qoldanuy, - memlekettik biyliktegi elitanyn  sayasy nigilizmi qiratushy kýshke ie jәne onyng saldary auyr.  

Qúqyqtyq nigilizmning kórinisteri kýndelikti ómirimizde berik ornyqqany sonshalyq, Zandy oryndamau әdetke, minez-qúlyqqa, ómir saltyna ainaldy. Halyq baylyghynyng halyqqa qyzmet etpeui, tonaluy, әleumettik tensizdik (mysaly, baylar men jalpy búqara halyqtyng jaghdayy arasyndaghy aiyrmashylyq bizde 30 eseden asady, al negizinde búl kórsetkish 5 eseden aspauy tiyis, mysaly Europa elderinde – 4,8 eseni qúraydy), tәrtipke baghynbau, úiymdasugha moyynúsynbau syndy әleumettik aurulargha alyp keldi. Býkil halyqtyng ýshten birin qúraytyn, ómir sýru ýshin eng manyzdy qajetttilikterin qanaghattandyra almay otyrghan, absolutti kedeylik shegindegi túrghyndardan qanday ruhaniy-mәdeny qúndylyqtardy talap etuge bolady? «Sanany túrmys biyleydi», bizde býgin jeniltek oiyn-sauyq pen estradalyq shoulardyng dәureni jýrip túr. Qarapayym adamnyng qúqyghy kez-kelgen jerde – júmysynda, memlekettik mekemelerde, qoghamdyq oryndarda, kóshede taptalyp jatyr. Biraq әzirge óz namysyn, adamdyq qadir-qasiyetin qorghap zangha jýginu uaqighalary neken-sayaq jәne onyng nәtiyjesiz ayaqtalatynyn aldyn ala bilemiz.

Nigilistik әleumettik orta memlekettik erejeler men normalardy elemey, salt-dәstýrden bas tarta otyryp, túlghanyng mindettemelerin de joqqa shygharugha beyil. Búl negizinen, adamnyng óz «menin» joghaltuy, ózinen ózi qashuy.  Kóptegen adamdar ómirde mәn-maghyna joq dep toryghady, ne ýshin ómir sýremiz, ne isteu kerek, ol iste maghyna bar ma, nәtiyje shygha ma, ómirde eng bastysy ne degen súraqtargha shekten tys berilip, sharasyzdyqqa tap bolady. Búl belgisizdik aldyndaghy sharasyzdyq. Eskini qabyldaghysy kelmeydi, janany jasaugha shamasy joq. Osylay nigilist ýshin eng joghary qúndylyqtardyng qúnsyzdanuy onyng minez-qúlqyn, dýniyeni sezinu formasyn qalyptastyrady. Aytalyq, býlikshildik te nigilistik kózqaras.  Kezinde nigilister dinge qarsy shyqty, ateizmdi nasihattady, qoghamdyq qúrylysty ózgertkisi keldi. Sol ýshin olar qudalandy, otqa jaghyldy, keybir kezde maqsattaryna qol jetkizdi, biraq esh uaqytta nigilizm ong qabyldanghan emes jәne qabyldanbaydy da.  Óitkeni, nigilist ýshin kie joq. Eshkim oghan túlgha emes. Nigilizmning týbi – túnghiyq, týpsizdik, haos, búzylu.  

Jalpy nigilizm tua berilmeydi, qanmen kelmeydi, ol ortagha baylanysty tuady. Nigilizmge iytermeleytin jayttar tym kóp. Biyliktin, memlekettik mekemelerding ýshken-kishi dengeyindegi kózboyaushylyq, qosyp jazu, sóz jýzindegi transparenttilik, memlekettik mashinanyng ozbyrlyghy, sybaylas jemqorlyq, biylik organdarynyng qúzyretsizdigi, amoralidylyghy – aqyr sonynda  biylikke senimning joyyluy,– mine, sayasiy-әleumettik nigilizmning bastau kózderi. Halyq memleketke senbeydi, memlekettik biylik óz azamattaryna senbeydi, - ókinishke oray, búl qogham ýshin qalypty jaghday. Qazaqstandyq qoghamdaghy memlekettik nigilizmning bir belgisi, bizding Konstitusiyanyng ózinde kemshin tústar bar. Negizgi Zang barlyq elde qoghamdy, halyqty úiystyrushy, biriktirushi, bir maqsatqa júmyldyrushy basty tetik. Al býgingi qoldanystaghy basty zang memlekettik tilmen teng dәrejede qoldanylatyn resmy til turaly  7-baptyng 2-tarmaghy arqyly memleketqúrushy últ tilining qoldanysyn shekteuge, ony elemeuge jol berip qoydy. Nәtiyjesi –  birin-biri teristeytin, joqqa shygharushy eki әlem, eki orta, eki mýdde. Búl bir kezdegi sayasy ahualgha baylanysty qabyldandy delinse de, býgingi kýn talabyna, memlekettilikting bolashaghyna qayshy faktor. Osynyng saldarynan aiqyn da dәl azamattyq ústanym, últtyq birtektilik qalyptaspay otyr, osynday qayshylyqtar negizgi zandy ózinshe interpretasiyalaugha, tolyqqandy oryndamaugha yqpal etude.  

Býgingi nigilist –  óz ortasynyng jemisi. Túrmystyng býkil әlem boyynsha bir qalyptanuy, әleumettik ortanyng lastanuy, aqparattyn, medianyng ziyandy saldary nigilisterding jana legin alyp keldi. Jahandanu nigilizmning tamyryna su qúiyp, ony nәrlendiretin quat berude. Jana nigilizm búrynghydan da qauipti, óitkeni ol joyqyn kýshke iye, - internet, әleumettik jeliler, aqparattyng qoljetimdiligi onyng jyldam taraluyna jәne kópshilikti tartuyna yqpal etip otyr. Ol búrynghydan da auqymyn úlghaytty, kezindegi sanauly oqshau oilar, derbes shaghyn ortalar endi joq.

Nigilistik kónil-kýi, asqan pessimizmge baylanysty súraqtar, sheshilmegen mәseleler kóp. Nege bir orynnan jyljymaymyz? Adasyp jýrgen joqpyz ba? Dýniyedegi eng qúdyretti kýshke senimdi sayasy oiyngha aralastyrudyng sony ne bolmaq? Progresting arghy jaghynda ne bar? Ýzdiksiz ghylym men tehnikalyq damu qayda aparuy mýmkin?    

Diny senim adamnyng eng qymbat sezimderining biri, al songhy kezde adamnyng osy bir jandy jeri sayasy teketiresterding oiynshyghyna ainalyp, geosayasy maqsattargha qol jetkizuding tetigi bolyp ketti. Týrli diny sektalarding kóbengi, olardyng sayasy úiymdarmen astyrtyn qarjylandyryluy, halyqty sonynan ilestiru ýshin týrli aila-sharghylargha baru din ataulygha qarsylyq tughyzyp otyr. Diny senimderding qadir-qasiyeti kemuine sonday-aq biylik pen parlament dәlizderinde diny úiymdardyng lobbiy kezip jýrui, osy dengeyde búrynghy rugha, jýzge bólinushilikke endi diny aghymgha qatystylyghy boyynsha jiktelu qosylyp, dýniyedegi eng joghary qúndylyqtar atalatynnyng bәrine kýmәnmen qaraugha alyp keldi. Kezinde orta ghasyrlyq batysta dindi moyyndamaugha baylanysty shyqqan nigilizmning qazirgi zamangha tәn negizgi belgileri – mәdeniyetting qúldyrauy nemese onyng standarttalghan, ózindik bet-beynesi joq jahandyq búqaralyq mәdeniyetke transformasiyalanuy, jalghan sekulyarizasiya saldarynan dәstýrli dinderding shynayy maghynasy kómeskilenip, ómirlik quatynan airyluy, sóite túra sayasy mýddelerding qúralyna ainaluy jәne t.s.s.

«Qúday óldi» (Nisshe), - endeshe oiyna kelgendi isteuge bolady. Sóitken  nigilister kezinde europalyq mәdeniyetti daghdarysqa әkep tiregeni mәlim. Eger Qúday ólse, onda adamzattyng dýniyedegi qasiyetti, kiyeli ataulydan airylghany, ruhany әlemining qanyrap bos qalghany, - aqyr sonynda týpsiz tereng kenistikke qúldyrauy. Búl әlemde eshbir nәrsege Senim bolmasa, bir qúdyretke baghynu bolmasa, onda adamnyng ómirinde mәn de, maghyna da joq. Onday qoghamda tәrtip, erejeler ýstemdik qúra almaydy.

Nigilizm – ýzdiksiz jýre beretin ýderis, sebebi adamdar әlsin-әli eng joghary qúndylyqtardy qayta qaraugha, keyde qaytyp oralugha nemese týbirimen ózgertuge qúshtar. Osylay ýnemi janartu әri qaytadan qúnsyzdanu adamnyng tabighatyna tәn bolsa kerek. Tarihy týrdegi nigilizm qúndylyqtyq baghdarlardy, etikalyq normalar men prinsipterdi, zandar men dәstýrlerdi, qysqasyn aitqanda, kez-kelgen әleumettik-mәdeny qúrylystyng negizderin joqqa shygharudan túrady. Osynday nigilistik kózqarastaghy batys mәdeniyetining daghdarysy HH ghasyr basynda  әlemdik apattargha alyp keldi, olar: fashizm, kommunizm, liyberalizm, tehnokrattyq oilau. Búlardyng saldary jekelegen halyqtargha ghana emes, barsha adamzatqa ortaq qaterlerge úlasty.

Jahandanu jaghdayynda qalyptasyp otyrghan qazirgi qazaq nigilizmi ruhaniy-mәdeny qúndylyq, kiye, últqa túghyr túlghalar, qazaqy erejeler men tyiymdar ataulynyng barlyghyn joqqa shygharugha qúrylghan. Jana nigilizm búrynghy ýirenshikti nigilizmnen mýlde bólek jәne múnyng zamanauy kommunikasiyalyq mýmkindikterge sýienui sebepti yqpal etu auqymy da, saldary da (diny ekstremizm, terrorizm, kosmopolitizm,  últsyzdyq, agressiya jәne t.s.s.) asa qauipti. Oghan qosa, naryqtyq ekonomikalyq qatynastar nigilistik ýrdisterdi odan әri kýsheyte týsude. Keybir adamdardyng maqsatyna jetu ýshin kez-kelgen qúraldan tartynbauy, jamandyq jasaugha beyildiligi, jauapkershilik sezimining joyyluy, qalayda tabysqa jetuge úmtylu, paydakýnemdik, shekten shyqqan rasionaldylyq dәstýrli qúndylyqtar men erejelerding shayqaluynan kelgen dert. Osynyng bәri jinala kele qoghamnyn, últtyng negizin búzatyn, tamyryn jalanashtaytyn, onyng damuyn toqtatatyn jaghdaygha jetkizedi.

Alayda, kópshilik ýshin nigilizm әdettegi, kýndelikti túrmystyq minez-qúlyqqa ainaluy sebepti onyng qiratushy quatyn, astaryn, ziyanynyng dәrejesin anghara almay otyrmyz. Búl birtútas destruktivti qúbylys birtindep qoghamdy túraqsyzdyqqa әkep soghuy, ekstremizmge dem berui әbden mýmkin. Oghan tarihta dәlel kóp. HIH ghasyr men HH ghasyr toghysyndaghy orystyng sayasy nigilizmi ózderi ómir sýrip otyrghan rejimdi qúlatyp tyndy, biylikke bolishevikterdi alyp keldi. Sóitip, Resey men onyng otar elderi damudan keminde bir ghasyr artta qaldy. Sol tústaghy revolusionerlerding bәri nigilister qatarynan bolatyn. Sayasy nigilister ómir sýrip túrghan rejimdi joqqa shygharu, moyyndamau arqyly qiratudy jasampazdyqtyng bir týri dep esepteydi jәne bir nәrseni ornatu ýshin oghan aldymen oryn tazalap alu kerektigin aitady.  Qazirgi nigilizmning qauiptiligi bolisheviktik qaterden kem emes, óitkeni biz – qazaqstandyq qogham ekonomikalyq derbestikke tolyghymen qol jetkizbey túryp, últtyq memlekettilikti myzghymastay berik nyghaytyp almastan, búqaralyq nigilistik kónil-kýiding auanymen kosmopolittik belgisizdikke tap boludyng aldynda túrmyz.

Jana mynjyldyq toghysynda kýsheye týsken tehnokrattyq órkeniyet adamdy zat dengeyine týsirdi. Búl qúldyq sana tútynushylyq qogham úsynghan nәrsening bәrinen bas tarta almay, talghamsyz jútyp jatyr. Ózining búl haline tittey de kýmәni bolmauy, syn kózben qaray almauy sebepti ol osy ómir saltyn ózgertuge degen qajettilikti tipti de sezinbeydi. Tútynushylyq qogham biylegen jýiening myqtylyghy sonshalyq, adamdar ózderining qúldyq jaghdayyn angharugha, sanaly tandau jasaugha qabiletsiz bolyp barady. Búl arada tabighy «Mendi» basyp túrghan tútynushylyq mәdeniyetten arylyp, tәuelsizdikti saqtap qalu jóninde sóz qozghau onay emes.  

IYә, adamzat qoghamynyng damuy bilim men ghylymgha qaryzdar. Biraq әr nәrsening ekinshi jaghy bar. Órkeniyetting qozghaushy kýshi bola otyryp, ghylymiy-tehnikalyq progress biylikting qúralyna ainaldy, onyng qoghamdy túraqtandyrushy qyzmeti biylikke ontayly, óitkeni aluan týrli tehnologiyalyq jetistiktermen, qajetti-qajetsiz zattarmen halyqtyng basyn ainaldyru arqyly basqa týitkildi problemalardy jyly jauyp qoi onay. Al, jýiemen kýresushi jekelegen kýshterdi juasytudyng óz tәsilderi bar. Osylaysha tútynushylyq qogham sayasatqa qyzmet etip jatyr. Birkelki qogham, birkelki oilau, birkelki zattardy tútynu sayasy jәne ruhany birkelkilenuge úlasty.   Jalghan qajettilikterdin, zattardyng qúly bolghan adamdar ózin zattary arqyly úsynatyn boldy, - dýniye-mýlik, brend kiyim, eng songhy shyqqan gadjetterge qaray baghalanatyn adam osy zattar ornatqan zandylyqtargha baghynyp, moyyn shúlghidy. Múnday birkelki oilau  sayasatkerlerge óte tiyimdi jәne ol BAQ arqyly arnayy nasihattalady (shou-biznes, oiyn-sauyq mәdeniyeti jәne t.b.). 

Mine, osylay qoghamnyng ishi de, syrty da qauipke tolghan daghdarysty kezenge tap boldyq. Óz tarapymyzdan esh әreket jasamay-aq, qúr danghazamen damyghan qoghamgha ainaludyng elesine aldanyp, uaqyt bergen mýmkindikten airylyp qalu orny tolmas zardaptargha әkeletinin tútynushylyq, qúldyq sana yrqyndaghy nigilistik kónil-kýy biylegen qogham moyyndar emes. Qoghamnyng ishin әleumettik-sayasi, qúqyqtyq nigilizm mendese, qoghamnyng syrty alpauyt geosayasy ambisiyalar toghysynda túr. Búdan bylay tehnologiyalyq tabystardyng oiynshyghyna ainalghan adamdar, olardan qúralghan memleketter oiyn erejesine ózgertu engize almaydy. Qazirgi qazaq qoghamyndaghy nigilizm osynday «óz qolymyzdan endi óz yrqymyz keter» tústa qalyng әleumetti jaylap barady.

Keybir jaghdaylarda biylikke oppozisiyadaghy túlghalardy nigilister qataryna jatqyzady, biraq búl óz maghynasyndaghy nigilizm emes, óitkeni oppozisiya barlyq kezde dәstýr men qúndylyqtardy joqqa shyghara bermeydi, kerisinshe onyng joqtaushysy, izdeushisi, janghyrtushysy rólin atqarady. Mysaly, qazirgi qazaq últshyldarynyng negizgi ústanymy – demokratiya jәne liyberaldyq qúndylyqtar negizinde últtyq memlekettilikti ornatu, memlekettik tilding óz mәrtebesine ie boluy, halyq baylyghynyng dúrys paydalanyluy jәne t.b. talaptarynan bayqalady.  Jalpy búl dýniyetanymdyq konsepsiya emes, ol sayasy ústanym, qoghamdyq ómirdegi týrli qúbylystargha jauap beruding tәsili, әriyne, ol keyde ýzildi-kesildi talaptarmen shektesip jatady – ýstem rejimdi týbirimen teristeu, jaqsy jaqtaryn kórmeu, synau, basqa balama úsynu jәne t.b. Degenmen, olar kompromisske de qarsy emes, óitkeni últ mýddesi ýshin tiyimdi, paydaly bolsa, bas tartudyng jóni joq.  

Mine, osylay әr zamannyng ózine tәn nigilisteri bolghan, bar, bola da beredi, sayasy nigilizm týrli qoghamdyq qozghalystar men oi-pikirlerden kórinis tabuy da zandy. Degenmen, Qazaqstanda qazirgi uaqytta shekten tys ong nemese sol radikaldy baghyttar joq deuge bolady, sayasy nigilizm kóbinese shygharmashylyq elitanyn, intelliygensiya ókilderining sózderi men shygharmalaryndaghy uәjderden bastau alyp, kópshilikting qoldauyna ie bolyp jatady. Mysaly, HH ghasyrdyng basynda kórnekti últ qayratkeri Ahmet Baytúrsynúlynyng «Aq bolsyn, qyzyl bolsyn, maghan bәribir. Men qazaq mýddesin kózdeytin ýkimetti ghana jaqtaymyn» degen sózinde qazaqtyng sayasy nigilistik etikasynyng basty erejesi tújyrymdalghan. Ol osy kýni de óz baghytynan tayghan joq, ony jalghastyrushylar barshylyq.

Materialdyq qúndylyqtar býgingi kezde asqan jyldamdyqpen eskirip, kýn sayyn janaryp, ózgerip, týrlenip jatyr. IYә, әr zamanda eskilik joqqa shygharylyp, onyng ornyna býtindey jana keledi. Búl – zandylyq. Búl ýrdiske eshkim qarsy túra almaydy. Adamzattyng túrmysy men ómirin týbegeyli ózgertken ghylym men tehnika janalyqtary da eski men jananyng kýresi. Eski, kertartpa iydeyalargha qarsy shyghyp, janalyqtyng jarshysy bolghan ozyq oily túlghalar da kezinde qabyldanbaghan, moyyndalmaghan. Biraq adamzat balasyn alghashqy qauymdyq qúrylystan býgingi kýnge jetkizgen, algha jetelegen dәl sol elden erek túlghalar, janashyldar, býgingi tilmen aitqanda, innovatorlar, kreativti adamdar. Alayda, eshteneni moyyndamay, barsha erejeler men normalardy qabyldamaytyn nigilist pen eskini joqqa shyghara otyryp, janany úsynushy jasampaz – eki bólek dýniye. Jasampazdy qoldau kerek. Al nigilist dýniyede әu bastan jamandyqtyng basym boluyn betke ústap, jalpygha qarsy shygham dep, ózin de jargha jyghady. Óitkeni, onyng týp-tamyry joq, jasandy, ómirge qúshtarsyz. Orys nigilizmining kórnekti ókilderining minez-qúlqyn surettep bergen jazushy IY.S.Turgenevting Bazarovy da aqyr sonynda ómirin esh nәtiyjesiz ayaqtaghany jazushynyng jay ghana kórkem sheshimi emes.

Jalpy nigilizmge qarsy túru, ony joi qajet pe? Qajet – eger de búl kózqarastar qogham ýshin, memleket ýshin ziyandy bolsa. Biraq múnda birtútas maydan jariyalaudyn, nauqanshyldyqtyng paydasy shamaly. Búl qúbylystyng kóp qyrly jәne kýrdeliligine baylanysty osy sipattaghy kónil kýiding odan әri terendeuine qarsy sharalar jýrgizu ýshin oghan negiz beretin ýrdisterden tazaru, arylu kerek, degenmen ony tútas sylyp alyp tastaytyn keremet resept, әriyne, joq.  Qoghamdy synau, teristeu, «ómirde shyndyq joq, adamgershilik, әdilettilik joq» degen saryndaghy kózqarastar әrdayym ómir sýredi. Múnda eskeretin nәrse, nigilister qoghamdaghy qúndylyqtardy joqqa shyghara otyryp, oghan múqtaj, – nigilist ózining ainalasyndaghy әlemnen, qoghamnan mýldem ajyray almaydy, ol tek ózimen ózi erkin bolghysy keledi. Yaghni, onyng negizinde dәstýrli erejeler men qúndylyqtardan bas tartyp, óz erkimen, óz erejelerimen ómir sýruge úmtylys jatyr. Nigilist ainaladaghy adamdargha, óz otbasyna qatysty kez-kelgen mindettemeden bas tartuy da mýmkin, óitkeni onyng óz әlemi, óz yrqynan tughan qúndylyqtary bar. Búl ýshin, mysaly, ghylymda «teristeudi teristeu» zany, yaghny nigilistik ústanymdargha sebep tughyzghan «barlyq qúndylyqtardy qayta baghalau» jobasyn iske asyru, múnda qúndylyqtardy auystyru mindetti emes, tek olardy baghalaudyng tәsilin ózgertu, jana qaghidalarmen úshtastyru, ýilestiru әdisteri tiyimdi siyaqty. Qúndylyqtardy qayta baghalau ómirimizdegi barlyq nәrselerdi úghynugha jәne olargha qúrmetpen qaraugha jәrdemdesedi. Ár adam ózine berilgen ómirdi sýrui –paryz, al bolmys – onyng birden bir negizi, armanyng da, múrattaryng da, jetken jetistiging de – bolmystan, endeshe ony joqqa shygharu beker. Osylaysha, búrynnan bar, uaqyt synynan ótken erejeler men qúndylyqtardy qayta qarau, janghyrtu bar nәrseni jaratudyn, paydalanudyn, jaramdy etuding tәsili. Qoghamnyng odan әri qaray dәiektilikpen, sabaqtastyqpen, ýzdiksiz damuyna qyzmet etetin de osy qúndylyqtar bolmaq.    

Dina Imambaeva

Abai.kz