15 qazan - S.Seyfullinning tughan kýni. Osyghan oray S.Seyfullin jasaghan iygi isterge toqtalyp ketkendi jón kórdik. Bala kezinen erekshelengen Sәken qazaq elinin  qoghamdyq ómirine erte aralasty. Aqyn, jazushy, qogham qayratkeri, memleket qayratkeri S.Seyfullinning oqu-aghartu salasyndaghy enbekteri bir tóbe. Bilim beru salasynda  salyp ketken sara joly bar. Qazaq elining bolashaghy – bilimde dep, jappay bilim alugha shaqyrdy.

Oqu-aghartu isi S.Seyfullin ýshin óte kýrdeli mәselelerding biri bolyp tabylghan. Aghartushylyq salasyna degen kózqarasy, 1917 jyldan keyingi kezende daralana bastady. Is-әreketteri naqtylandy. Oghan dәlel, 1921-1925 jyldarda jaryq kórgen maqalalaryna sholu jasasaq, «Qazaq arasynda sauatsyzdyqty jon», «Oqushy jastargha ýlgi», «Barlyq kýsh oqugha», «Zor mindet», «Eki myng Orynborda», «Ár qazaqtyng jadynda oqu bolsyn», «Oqudaghy jastar arasynda» syndy taqyrypta mәsele kótergen. «Oqudaghy jastar arasynda» maqalasynda: «Qazaqstannyng ortalyq komiytetining 3- mәjilisining qaraghan mәselelerining ishinde qazaq tilin kenselerde jýrgizu degen mәselenin, әm Qazaqstanda әue kemesin jýrgizu degen mәselelerding sheshilui jastargha birtýrli únap, barlyghy birauyzdan Qazaqstanda mekemelerde kense isterin qazaqshagha tez audarudy quattap, Qazaqstannyng barlyq qazaq balalary oqityn shkola әm mektepterinde qazaq balalaryn kense isterine de tanystyratyn bolsa eken dep, múny Qazaqstan oqu komissariaty biylghy jylghy sabaq retinde mindetti qylyp kirgizse eken dep qarar shyghardy» (19.09.1923 jyl). (S.Seyfulliyn.5 tom,193-bet) Týietinimiz, oqudaghy jastardyng talap-tilekterin, janashyldyqqa degen úmtylystaryn tanimyz. Tynnan jol salu onay emes, dey túrghanmen, S.Seyfullin sol joldy salugha kýsh júmsap, ter tókken azamat! 

«Zor mindet» enbeginde «Óner-bilim jolynda artta qalghan bizding qazaq halqyna oqu bek qajet. Oqusyz – qazaqtyng bolashaqtaghy kýni qaran. Oqudyng qazaqqa qanday kerek ekenin aitpasa da, júrttyng bәri biledi. Búl әbden aitylyp kele jatqan sóz. Endi bir jiyrma jyldyng ishinde qazaq ónerli halyqtardyng qataryna kiru kerek...» dep aitqan.

«Bizding maqsat» maqalasynda «Mine búl qarsanda, yaghny sol Qazaqstan ýkimetning qúrylghan 1920-dan 1922 jylgha sheyin ýkimetting nazarynyng hәm kýshining kóbin bir jaghynan sol jana qúrylghan jas ýkimetting mekemelerin jasaugha hәm olardy jóndeuge nyghaytugha júmsaldy. Qazaqstannyng ýkimeti ózi jas ýkimet, búryn tәjiriybe, tәrtibi joq ýkimet bolghandyqtan jәne ózi qazynasyz kedey ýkimet bolghandyqtan, isti jóndep, tura kónildegidey alyp jýrerlik enbekshil tapqa shyn kónilimen qyzmet qylatyn adamdar az bolghandyqtan, búl asharshylyqpen kýresu maydanynda aita qalghanday kónildegidey qayrat kórsetti deuge bolmaydy.

Qolynan kelgenin ýkimet ayanghan joq, biraq artyq qayrat kórsete almaghan sebebi – sol jogharghy aitylghan kemshilik boldy. Mine, bylay bolghan son, ... ózi taghy qazaq tәrizdi  halyqta eng kerekti: 1. Oqu. 2. Halyq sharuashylyghyn ondau. 3. Halyqtyng densaulyghyn qorghau hәm ýkimet mekemelerining týrli isterin basqaratyn adam dayarlau tәrizdi isterding bәri de artta qaldy».

«...bizding Qazaqstan ýkimetinin  bir zor istegen isi – oqu isin algha bastyrdy. Patshalardyng zamanynda mektep, medrese kórmegen, shkolalardyng manayyna kele almaghan qazaq enbekshilerining balalary qazir Qazaqstannyn  әrbir qalasynda – aq mektepterde hәm shkolalardyng manayyna kele almaghan qazaq enbekshilerining balalary qazir Qazaqstannyn  әrbir qalasynda – aq mektepterde hәm shkolalarda tolghan jәne Qazaqstannan tys shet qalalary da qazaq jastarynan qúr emes. Bizding endi ilgergi isterimizding baghdary qanday? – dep S.Seyfullin súraq qoyyp, ózi bylay jaup beredi:

«Tez arada Qazaqstan halqyn jalpy otyryqshy qylu, sóitip, óner-bilim isterine jalpy qalyng enbekshi halyqty júmyla kirgizu. Oqu isterin nyghaytyp, kórkeyte beru, sóitip tez qyzmetkerler dayarlau.

Qazirgi aldymyzda túrghan zor is-qaghazy kóp jerlerde mekemelerde kense isterin qazaq tilinde jýrgizu» (S.S. 5 tom. 194-196 bet). 04.10.1923 jyl.

«Kýnshyghys uniyversiytetinde oqushy qazaq, qyrghyz jastarynyng arasynda» atty maqalasynda «Qazaqstannyn  jalpy halimen tanystyryp ótu ýshin 1924 jyly 5- aqpanda joldas Seyfullin Sәken Kýnshyghys ortaqshyl uniyversiytetinde oqushy qazaq, qyrghyz jastarynyng arasyna kelip bayandama istedi. Ár últ mәdeniyetsiz algha baspaq emes, óz tili, әdebiyet bolmasa keri ketpek». 1925-37 jyldary S.Seyfullin respublikalyq joghary oqu oryndarynda júmys istey jýrip, joghary dәrejedegi múghalimder men jurnalister dayyndaugha zor ýles qosqan. S.Seyfullinning qúrastyruymen jәne redaksiyasymen shyqqan oqulyqtar men ghylymy enbekter:

- «Qazaqtyng eski әdebiyet núsqalary» 1- shi jinaq. S.Seyfulliyn. Almaty. 1931 jyl.

- «Qazaq  әdebiyeti» 1-shi kitap. Biyler dәuirining әdebiyeti. Qazaqstan baspasy. Almaty,1932 j.

- Kórkem әdebiyet. S.Seyfulliyn, Ó.Túrmanjanov. Almaty, 1933 j- S.Seyfdemalyssyz júmysqa jegumen boldy.

Qoghamdyq-sayasy basshylyq qyzmetterden góri shygharmashylyq júmyspen ainalysugha úmtylghan Sәken Seyfullinning ótinishin qarap, BK(b)P Qazólkekom burosy 1925 jyly 7 sәuirde: “Idya navstrechu neobhodimosty predostavleniya shirokoy vozmojnosty zanyatisya liyteraturno-tvorcheskoy rabotoy, napraviti tov. Saken Seyfullina v rasporyajenie Narkomprosa, rekomendovav dlya raboty v kachestve predsedatelya nauchnoy komissiy NKProsa” dep qauly shygharyp, Sәkendi әdeby shygharmashylyq júmysyn ghylymiy-úiymdastyrushylyq qyzmetpen qosa atqarudy mindettedi. Últtyq shygharmashylyq intelliygensiya qazaq mektepterine auaday qajet bolghan oqulyqtargha degen súranysty óteuge kiristi. Áuelde orys tilindegi oqulyqtardy qazaq úghymyna layyqtap “Arifmetikany” – “Esep-qisap”, “Geometriyany” – “Keskindeme” dep audarumen ainalysqan Eldos Omarov (1892-1938) keyin tól oqulyqtar jazugha kiristi. Ghalym-lingvist retinde ol ana tilining tazalyghy ýshin ayanbay kýresti. Búl iske Ahmet Baytúrsynov bastaushy bolyp Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Maghjan Júmabaev, T.Shonanov, M.Joldybaev, Múhtar Áuezov, Sәken Seyfulliyn, A.Álibaev, J.Kýderin belsene aralasty. Kenes dәuirinde ana tilimizde túnghysh shyqqan jurnal “Qyzyl Qazaqstan” (Orynbor, 1922 j. qazan) – “Qazaq baspasózi maytalmandarynyng ghajayyp mektebi” (M.Q. Qozybaev) boldy. Akademik M.Q.Qozybaev “Qyzyl Qazaqstan” jurnaly keyin “Auyl kommuniysi” men “Qazaqstan kommuniysine” ainalghanyna deyin tarihy prinsipti joghary ústaghan, aty “qyzyl” bolghanymen әsire qyzyl tapshyldyqqa ilespegen basylym bolghandyghyn erekshe atap kórsetti. Búl jurnaldyng bastauynda A.Asylbekov, Sәken Seyfulliyn, Múhtar Áuezov, Erkeghaly Aldongharov, Smaghúl Sәduaqasov, Beyimbet Mayliyn, Sәbit Múqanov, Ábdirahman Baydildiyn, Nәzipa Qúljanova, Ghabbas Toghjanov syndy shygharmashylyq intelliygensiyanyng kórnekti ókilderi túrdy. Qazaq ziyalylaryn ashyq týrde qughyngha salu, iydeologiyalyq sipattaghy jappay aiyptau sayasaty Sәken Seyfullindi “Enbekshi qazaq” gazeti men “Qyzyl Qazaqstan” jurnalyna “Mening qatalarym turaly” atty ashyq hat jazugha mәjbýr etti.