Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qylqalam 6052 0 pikir 12 Qazan, 2016 saghat 13:12

SERIK AQSÚNQARÚLY. MOSART PEN SALERY

(Osy zamanghy  núsqa) 

 

                                                «Ólimge jan ekensing qiya almaytyn, 

                                                  Ólenning qúshaghyna siya almaytyn;

                                                «Qazaghyng - qane?» – dese,

                                                «Minekiy!» – dep,

                                                 Kórsetse jer jýzine - úyalmaytyn!»

                                                   

                                                                      ( Syrbay Mәulenov)

     

                                             Avtordan

 

Mosart pen Salieriy.

Pushkin men Dantes.

Lermontov pen Martynov.

Mahambet pen Baymaghanbet.

Esenin men Troskiy. 

Mandelishtam men Staliyn.

Shәhkerim men Qarasartov.

Pasternak pen Hrushev.   

Brodskiy men Brejnev.

Pablo Neruda men Pinochet.

Dana men Darynsyz...

 

Búl - mәngilik taqyryp. Ol turaly bir kezde Pushkin de qalam tartqan-dy. Adamzat barda dana da, darynsyz da bolady. Sondyqtan óz zamanynyng Mosarttary men Salieriylerine әr úrpaqtyng ókilderi ózinshe qarap, ózinshe bagha beretini de zandy qúbylys. Ot auyzdy, oraq tildi Bauyrjan Momyshúly: «Men soghysta - qorqaqtardy, әdebiyette – darynsyzdardy jek kóremin!», - degen edi.

37-shi jyldardyng Salieriyleri ne istemedi? Olardyng qúrbandary kóp qoy: Ahmet Baytúrsyn, Maghjan Júmabay, Jýsipbek Aymauyt, Mirjaqyp Dulat, Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Beyimbet Mayliyn...

 

Qasiretti hikaya

(1937-38 j j.hronikasy )

«Ghabiyt, Sәbit partiyadan shyghyp qaldy. Ghabit Mýsirepov partiyadan shyqqan kýni ózimen óksheles bir jazushy Qúsny kelinimizge: «Ýilerinning kiltin eshkimge bermender! Basqa bireu kirip qoymasyn! Búl ýige men kiretin boldym», - dep telefon soghypty. Ghabitting ýiine kirmekshi bolghan әlgi jazushy ayaq astynan ózi qamalyp qalypty. Sәken, Iliyas, Beyimbet, Ghabbas ústalyp ketkennen keyin artta qalghan úsaq-týiekterge ataq berip, esirtip jatty. Olar jinalys kezinde әldenege kelispey qalghanda: «Áy, sender shyghyndarshy! Biz ózimiz, ordendi jazushylar, onasha qalyp, sheship alayyq» - deytindi  shygharypty.

Bireuleri Jambyl aqsaqalgha ýkimet arnayy bólgen mashinagha minip, «Úzynaghashqa kettik» dep, bylay shyqqan song araq iship, oiyna kelgenin isteydi eken. «Bassyz ýiding balasy – beybastaq», -degendey, agha jazushylar ketip, bas kóterer birazy partiyadan shyghyp qalghan son, úsaq-týiekteri sol kókbazargha jinalyp alyp, keshke deyin araq-sharap, syra iship, shybyndap jýretin kórinedi. Izdeytinderi – pәle...» (Gýlbahram)

 

Tórt taraptan tóbeleske shaqyryp,

Tóbemizden qarap túr bir Maqúlyq!

 

O, Gýl-Apa!

Ua, Múnlyq, Jan-ana!

Tarih degen — tap tartysy ghana ma?

Mosart penen Salieriyding shayqasy

Jýrip jatyr qalada da,

Dalada.

 

Laureattar, lauazymdar kim edi —

Qara tas bop qatyp qalghan jýregi?!

O, ne degen jirkenishti sýreni:

Kóktey solyp jatqan kezde gýl-eli,

Kókbazarda sharap iship jýredi!

 

O, súmdyq-ay, qalshyldaydy boy da әli,

Gomerindi olar kim dep oilady?!

Óltirip kep balalaryn Jambyldyn,

Janazasyn qaraly ýide toylady!

 

O, Gýl-Apa!

Dertin, qaytsem, emdeler?

O, Analar!

Qasiyetti jengeler!

Otanynyng qanyn iship alghan son,

Sharap iship jatyr myna pendeler!

 

Al, ishinder, joq Alyptar Toby alda,

Mәz-meyram bop bylshylyndy soq onda:

Kónildering kók bazar ghoy, - danany –

Darynsyzgha talatatyn qoghamda!

 

Súmyrayda kim bar saghan teng keler,

Qarap túrsyn qaraly anau jengeler:

Iliyasy, «Qúlageri» bolmasa,

Mәstegine mәz bolady pendeler!

 

Al, ishinder,

          Esten tanyp, mas bolyp,

Endi qalghan mynau elge bas bolyp!

Sondaghy ishken araqtaryn, mine, endi

Kózimizden aghyp jatyr jas bolyp!

 

...O, Gýl-Apa!

Qoyshy, aitpashy sol jaydy,

Olar sendey qay terenge boylaydy?

Oshaghy men qu basy ýshin - onbaghan

Otanynyng janazasyn toylaydy!

 

Arany – ashyq,

Qan ishse de toymaydy!

Qu qúlqyny bәrin qúrtpay qoymaydy!

 

Kýlli әlemning jendetteri osynday –

Kók bazardyng danghoyynsha oilaydy!

 

Joq, Gýl-Apa!

Ayta týsshi, Jan-Ana!

Tarih degen - tap tartysy ghana ma:

Tasyrlargha Beriyalar jan tartyp,

Qasymdar da qalyp qoyghan dalada!

Ayta bershi...

Ayta bershi, Jan-Ana!

Tarih degen – tap tartysy ghana ma?

 

Jas kezinde óleng jazghan nalaly –

          Stalinning izinen qan tamady.

Taqqa minip, kiydi-daghy jyrdan tәj,

Aqyndardy

Abaqtygha

Qamady!

 

Ósekke ersem ótkendegi, keshegi,

Mandaydaghy sorym mening bes eli:

Payghambardyng ózi, tipti, aqyngha

Ong kózimen qaramaghan desedi...

 

Shәiir shirkin keudedegi keptermen,

Kózin júmyp, kókti kezsem dep kelgen.

Qúrandy da jazyp edi ólenmen,

Qúday bizdi nege osy jek kórgen?!

 

Ózegine órip óksik keletin, -

 Órkeude bop baram osy nege tym?

«Aqyndardy erkeletu kerek» - dep,

Marks aitty desem, kim bar senetin?!

 

Senbey me eshkim?!

           Oghan daghy kónem men,

Kóne-kóne kónbis bolghan tól em men.

Áuliyening әuliyesi - Yassauiy,

Ol da jazghan hikmetin –

          Ólenmen!

Óstip jýrip osy ólenmen ólem men!

 

«Alty arys» dep,

«Qayran bes bәiterek» – dep,

Egilemiz endi elden erek kep;

 ...Manghaz Marks kimge senip aitty eken -

 «Aqyndardy erkeletu kerek dep?!

 

 

Markster joq...

Endi kimmen kenesem?!

Múqaghaly – Múzbalaghyng eresen, –

Kórinbeydi!

Ol da Sәken edi ghoy,

Jer betinde qabiri bar demesen?!

                  

Gýlbahram men Ayan     

                     

 ( Eskertkishting jobasy)

 

 «Poyyz Kókshetaugha keldi. Balam qolymda mәngilikke kóz  júmdy... Buynymnan әli taysa da, Ayanymnyng óli denesin qúshaqtap, qalagha tarttym...» 

(Gýlbahram)

 

Jýregin osy oirandy jyldar pyshaqtap,

Kóshede jýrgen aruaqtargha úsap qap,–

Barady әli búl әiel talay qalagha,

Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap!

 

Qúlar ma eken bir attap, eki... ýsh attap,

Molada jýrgen aruaqtargha úsap qap;

Jalaqorlardyng ýiine kirip barady ol,

Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap!

 

Molada jýrgen aruaqtargha úsap qap,

Jýredi ol óstip bir attap... eki... ýsh attap...

Kiredi ol óstip Kaganovichting týsine,

Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap...

 

Janary – túman, kórsoqyr jangha úsap qap,

Qarady elge bir attap... eki... ýsh attap...

Barady ol óstip Stalin tughan Goriyge,

Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap!

 

Óni emes onyn, kóz aldy – kýngirt týs appaq,

Qúlar ma eken bir attap... eki... ýsh... attap?

...Elu jyl jýrdi osy әiel kezip kósheni,

Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap...

 

Zamany qúryp úsaq pendemen – úsaqtap,

Qarady túryp bir attap bizge... ýsh attap...

Barady kirip «Tariyh» deytúghyn kýmbezge,

Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap...

 

Repressiya qúrbandaryna eskertkish ornatu turaly әngime kóterilgende mening kóz aldyma osy kórinis elestedi. Dәl osynday eskertkishti Stalinnen bastap, sol kezdegi Politburodaghylardyng bәrining tughan jerine qoyyp shyqsa, sauap bolar edi. Topyraqtan endi qaytyp múnday qanpezerler tumauy ýshin!

 

Kýnderding kýni mýsinshiler Ayan men Gýlbahramgha da  eskertkish qongdy qolgha alar... Óitkeni, óz shejiresindegi әrbir taghlymdy tarihy oqighany tól kórkemónerinde beyneleu kórgendi elding qasiyetti paryzy. Almatyda әli kýnge deyin Sәkenning eskertkishi joq! Sәkenge eskertkish qashan ornatylady? Kýtuden ótken azap joq eken.

 

Biraq, mәsele sonda ghana ma?

Árbir adam ýnireygen kósheler men anyrayghan alandargha qarap kózin satpay, óz halqynyng bozdaqtaryna, eng әueli, óz jýreginde ózi eskertkish túrghyza almasa, adam balasynyng jady men bolmysynda, tarihy men bolashaghynda qanday mәn, maghyna qalmaq?!

 

Marina Svetaeva «Mening Pushkiynim» degen.

Abaydyng Pushkiyni odan bólek edi...

IYә, әrkimning óz Pushkiyni, óz Sәkeni bolugha tiyis.

 

                        Mening Sәkenim

 

Tiri jan joq moyyndaytyn kinәni,

Kózderinde kýmәndi oilar túnady...

 

Óninde sen sarbazdargha ilestin.

Kórding talay teperishin tirestin.

Zilzalamen, qayran aqyn, sol kezde,

Týsinde de kelip ketti kýreskin!

 

Túla boyyng –

Túnyp túrghan kelisim,

Kórging kelmey jetesizding jenisin –

Týsinde de ar-úyat dep, Alash dep,

Azap shegu – arman edi Sen ýshin!

 

Qanday ghana kinәng bar edi, joldas, ә?

Qúdayyng da qúl-qútandy qoldasa;

El-júrtyng da enseli bop túrghan son,

Tәkapparlau jýretining bolmasa?

 

Piring edi –Lenin men dana Abay.

Dala úly edin.

Kóniling de — daladay;

Tap jauyna bolghanynmen tәkappar,

Qayran aqyn, baladay en,

Baladay!

 

Sәby edin,

Kózine jas tola ma,

Jatqan jering besik emes —

Mola ma?!

Qara nardy qayda salsang – sonda sal,

Balalardy azaptaugha bola ma?!

 

Túla boyyng –

Saf súlulyq, erkelik.

Zúlymdyqtan jýreginde dert enip;

Súmdy kórseng - kýkirt tiygen shy qúsap,

Lap ete qap...

Ketushi eding órtenip!

 

Sovetstan syiyp ketken jyryna,

Qyran edin, - qanat qaqqan shynyna.

Súnqar qúsap qaraytynyng qiyagha,

Qarghalardyng tiydi me eken jynyna?

 

Kórkine eger kózi týsse jan adam –

IYisi erkekti kórgendey bop janadan –

Adamzattyng Súluy Sen ekensing -

Anda-sanda tuatúghyn anadan!

 

Áyelderge sendey seri jolyqsyn,

Jolyqsyn da lәzatqa molyqsyn:

Álemdegi erkek bitken – bir tóbe,

Sәken agha,

Sen –

Bir tóbe bolypsyn!

 

Kókshetaudan bóten jerdi jersinbey,

Qoyghandaysyng basqa ólkege sen sinbey.

Seni kórse búzylypty bir kýnde

Áyelder de kýieulerin -

Mensinbey!

 

Aq patshany taqytynan úshyryp,

Qúldyq kýirep,

Kýndik kýirep,

Ishi - úlyp, -

An-tang boldy bosaghada qalghan bas,

Óz ýiinde tórding baryn týsinip.

 

Órge qaray kósh týzedi ór elin,

Ónez zattan teris qarap órenin.

Kórdi sonda bas kótergen Tólengit,

Ózderindey pende ekenin Tórenin!

 

– Alla!

 Qara, tanisyng ba bizdi?! – dep,

Sol zamanda toy-tamasha qyzdy kep,

Berdi me eken Bekejanday jau tauyp,

Qayda barsang –

Sonda barghan Qyz Jibek?

 

Tap jauyna qabaghyndy suytyp,

Qaghyp ótting kisi kórmey múny týk.

Ýlestirding aqqulargha jyr-shashu,

Qarqyldaghan qargha baryn úmytyp!

 

Kýl-kómeshke tiyip eding býliktey,

Ór talghamyng ónezbenen kirikpey.

Aynakólde jatyp aldy mamyrlap,

Sen kelgende —

Aqqular da - ýrikpey!

 

Sen jahannyng jasyny eding jat ýshin,

Bir bolsa da Shyghysyng men Batysyn.

Ghalamnyng bar qarghalary jinalyp,

Andyp jýrip tapty ma eken qapysyn?!

 

Saualym bar Stalinge – Atana,

El qúlaghy – elu:

Ósek jata ma;

Qargha bitken qarqyldady eken dep,

Aynakólding aqqularyn ata ma?!

 

              Tar jol, tayghaq  keshu

 

Tiri jan joq moyyndaytyn kinәni,

Kózderinde kýmәndi oilar túnady...

 

Sәken agha!

Sardar agha!

Qyranym!

Joqtau bolyp seni izdeydi jyr-әnim;

Seyilte almay qara týnning túmanyn,

Bozdap túryp keledi bir jylaghym!

 

Joq qoy jerde senen qalghan mola da!

O, súmdyq-ay, molasyz jan bola ma?!

Egileyin!

Enireyin, al, odan

Ýnireygen sening ornyng tola ma?

 

Bar bauyryng kózden monshaq tógedi:

«Bauyrym...» - daghan joqtau bolyp óleni.

Kóz jasynan jer kógerse, endigi

Jerúiyqta jýretin kez bop edi...

 

Jala bolyp jabysaryn kýnәnin,

Qaydan bilem?

 Kózding jasyn búladym;

«Halyq jauy!» - degen sózden, tars bitip,

Áli, mine, shuyldap túr qúlaghym!

 

Ghaziz jan!

Qabiring qayda qazylghan?!

Óz úldaryn ózi óltirip,  endi kep –

Ómir baqy joqtau salu, - enirep, –

Adamzattyng mandayyna jazylghan!

 

Joq qoy sende mola týgil tabyt ta.

Ruhyng – úshyp,

Tәning ghana qalyp pa;

Týsinbeymin - halyqtyng óz balasy

Qalay ghana jau bolady halyqqa?!

 

Ruhyng – tiri!

Aspanymda úshyp jýr!

Qas qaghymda... kórgen dertti týsing - búl.

Týsinde ne súmdyq kórdin, aitshy, Agha,

Týsindirshi! 

Týsindirshi!  

Týsindir!

 

Asau Ruh –

Arqau asqaq dastangha,

Solqyl bolar songhy tolqyn - jas jangha.

Aynalady adam tәni mәiitke,

Ruhy úshyp ketken kezde —

Aspangha!

 

Tansyq emes júldyzdardyng sónui,

Adamdardyng ajal súmgha kónui:

Ruhy eding qasiyetti halqymnyn,

Ruhtardyng mýmkin emes ólui!

 

Besik jyry – ol,

Tәrk etetin molany,

Halyqtardyn,

Alyptardyng sol – әni!

«Aruaq!» dep aiqaylasa  ata júrt,

Arqamyzgha Atoy bolyp qonady!

 

Pende qúsap... suyp bozghylt týs-óni –

Ólgen joqsyn.

Zatyng – Súnqar qús edi.

Bar bolghany sharshap, úiyqtap ,týs kórdin,

Biraq, netken qorqynyshty týs edi!

 

Súnqar-Ruhyng aspanymda úshyp jýr.

Qas qaghymda kórgen dertti týsing - búl.

Týsinde ne súmdyq kórding ,- joriyn,

Týsindirshi!

Týsindirshi!

Týsindir!

 

Til qatpaysyng kónip taghdyr tezine.

Tiri pende týspedi me kózine?

Meker elden qaytyp әbden meselin,

Mening de endi senbeysing be sózime?!

 

Nege ýnsizsin?!

Til qatsanshy balana,

Bauyryna,

Saryarqana,

Dalana!

Tәning ólip ketkenimen,

Sanada –

Ruhyng mәngi tiri edi ghoy,

Jan-agha?!!

 

Mine, mening jan syrym – jyr-ólenim,

Bar bolghany – Kóz Jas edim.

Kól edim...

Qara Daq joq oiymda hәm sózimde,

Men joq edim essizdikting kezinde,

Eluinshi jyly tughan tól edim.

 

Serik etip sening Muza – qúsyndy,

Kózimdi ashyp, kórdim súlu mýsindi.

Oshaghyma,

Otanyma mәngi ie –

Úrpaq ekem,

Úrpaq degen – Áuliye,

Aytayyn ba sonda kórgen týsindi?

 

                              Týs

 

...Tar jol, tayghaq keshulerding ishinde,

Sharshap,

Úiqtap ketip eding - qaljyraghan pishinde.

1937.

Qorqynyshty týs kórdin.

Týsinde –

Jýr ekensing órshigen órt-jalynda,

Annenkovtyng azap vagondarynda!

 

Úiqtap jatyp ózine-ózing tang qaldyn.

Sen shamdandyn,

Nemenege shamdandyn?

Sonynnan sol shyraq ústap, qalmay qoyghan jandardyn,

Ábjylannan aumaytynyn anghardyn!

 

Qayran janyng qashan tabar miyatty,

Keudennen bir kýnirengen kýy aqty.

1918-ding qasiretin – týsinde

Qayta kórgen siyaqty!

 

Taghy kelip tap boldyng ba jasyngha?

Neshe týrli kýdikti oy bar basynda.

Kózindi ashsan,

Kókiregi qayghy-sher

Beyimbet pen Iliyas jýr qasynda!

 

Kórgen syndy adam emes – býiini,

Olardyng da týsip ketken iyini.

An-tang qaldyn—

Annenkovtyng ýstinde –

Milisiya kiyimi!

 

Túryp qaldyng sonda týkti týsinbey,

Jany ketip, tәni qalghan mýsindey.

Týsim deyin deseng – óning syqyldy,

Ónim deyin deseng —

Tura týsindey!

 

Sonda Ataman sóilep ketti qútyryp:

– 18-de ketip eding qútylyp...

37 oiran bolyp, soryna –

Ózing kelip týsting mening qolyma!

 

Qazyna ne – úry-qary ýlesken?

Býkil tarih ótti teke-tirespen.

Qol-ayaqtan shegendelgen Isa da

Qaraqúrym halyq ýshin kýresken...

 

«Bostandyq» – dep – týrme boldy jetkenin.

Mәngi baqy tútqynymsyng tek menin!

Adamzatqa azattyqty saghynghan,

Sen...

 Nemene...

 Isa bolam dep pe edin?!.

 

Al, ne shyqty payghambardyng jolynan?

Ol – essizdik, ol – sher-azap, ol – ylan!

Endi sening men jetermin týbine,

Isa da ólgen Ponty Pilat qolynan!

 

Sýiikti úlyn soqqylatqan sodyrgha,

Halyq degen kim, al, sonda?

Tobyr ma!?

– Jap auzyndy!

 Til tiygizbe halqyma!
Jete almaysyng sen halqymnyng parqyna!

 

– Essizderding bәri de osy - el dese,
Týs aspannan!

Sóilesenshi pendeshe!
Nadan neme, sýiesing sol tobyrdy,
Saghan nege jala japty endeshe?!

 

Osyny aityp saq-saq kýldi Ataman,

Týsinde de úiqtatpaydy jat adam.

 

Neshe týrli oilar týiding ishine,

Kóz  jetkendey zúlymdyqtyng kýshine,

Endi, mine... ónindegi Ázәzil

Mazaqtaydy kirip alyp týsine!

 

              Qyrandar men qarghalar

 

...Tiri jan joq moyyndaytyn kinәni,

Kózderinde kýmәndi oilar túnady...

 

Talaq qylyp tarpang súmnyng jyrqylyn,

Eske alayyq sol kezenning zirkilin:

Bir jaghy – may, bir jaghy — u - úrtynyng –

Pendelerding biledi әlem qúlqynyn;

Jylan  olar – adamzatty arbaghan,

Týbine de jetken solar últynyn!

 

Izgilikti iship-jegen kózderi,

Abay aitqan: «shoshqa tuar sózderi».

Nәsil de joq,

Últ,

Halyq ta joq onda,

Ózderi bar,

Tek – ózderi!

Ózderi!

 

Qarang qalsyn, qaytedi olar ózgeni?

Esil-derti – óz qaryny, óz demi.

Qúlqyny ýshin qúlyndaryn soyyp-jep,

Óni kirip jýre bermek - ózderi!

 

Jýrgenmenen Mәngýrt qúsap mәngirip,

Jamandyqta tiriledi jan kirip.

Qúdaygha da senbeydi olar ghúmyry,

Markske de senbeydi olar mәngilik!

 

Abaydyng da «osaldyghyn» angharyp,

Iliyastyng shabytyna shamdanyp –

Jahan jylap jatsa daghy – mәz-meyram,

Jýredi olar tasbaqasha jan baghyp!

 

Adamzatqa arandaryn túr ashyp,

Bәiek bolyp, jankýier bop,jylasyp;

30-ynshy jyldardaghy belsendi – ol.

Sol -

40-ynshy jyldardaghy Vlasov!

 

Tarih – Ata ol jayly,

Neshe týrli hikayany tolghaydy.

Toghyshardyng kózin ashyp kórgeni –

Oshaq qana, -

Otan degen bolmaydy!

 

Bir jaghy – may, bir jaghy - u úrty, әni,

Taqsyretin tartady onyng júrty әli.

Kezi kelse Múhtardy da múqatyp,

«Sәtin» tauyp Sәkendi de - qúrtady!..

 

Minbelerge shyghyp alyp, amaldap,

Sol sheshender qyzyl tili jalandap, –

Bet-auyzy shimirikpey jýr әli ,

Oljasty da jamandap!

 

Kýlkili ghoy, kýlkili ghoy, kýlkili!

Kýlemiz dep jylaymyz-au bir týbi!

Kim kóripti múnday sayqal týlkini:

Esimderin ózi qúrtqan erdi aityp,

Estelik te jaza alady bir kýni!

 

Keshir, agha,

Keshe górshi, Ardaghym!

Otany joq opasyzda bar ma mún:

Jenderimen kózin sýrtip soghyp túr –

«Jeke adamgha tabynudyng zardabyn!»

 

Kórgen emes tyghyryqqa tirelip,

Ishterinen bir tirilip, bir ólip.

Qabaqtaryn týiip alghan qars jauyp,

Qasymdy da qabyldamay jiberip!

 

Qashan, biraq soghan ishi nalydy?

Jasyngha kep janyn qashan janydy.

«Maskýnem»-di Múqaghaly keshe oghan –

Aqyn eken...

Endi ghana tanydy!

 

Izgilikti iship-jegen kózderi,

Abay aitqan: «shoshqa tuar sózderi».

Nәsil de joq,

Últ,

Halyq ta joq onda –

Ózderi bar,

Tek – ózderi!

Ózderi!..

 

Jazushylar Odaghynda jýr olar,

Aytmatov «Boranynda» jýr olar.

Toqsan joldyng torabynda jýr olar!

Ózderi – aman.

Ózgeler joq –

Kuәlar!

Qalada da,

Dalada da jýr olar;

O, súmdyq-ay,

«Qayta qúru»  qaqynda,

Qalay-qalay qaqsaydy, ei, mynalar?!

 

Ázәzilding әlegi endi jetti, Agha!

Keudem toly kek-nala ghoy, kek-nala!

Keudesinde jýrek te joq olardyn,-

Shyrmatylghan ishek-qaryn bar tek qana!

 

Kel,

Muzana qanat baylap, samghashy!

Kózinmenen kórmey túryp, nanbashy:

Dýniyening betindegi Qara Daq –

Sol súmdardyng salyp ketken Tanbasy!

 

Jer týkpirin kezip sonyng elesi

Tógiletin qan izdeydi kelesi;

Boqqa toly ishek-qarynnan túrady –

Ejov penen Beriyanyng denesi!

 

Zu-zu etip tóbemizden oq úshyp,

Qayran jering - qan-maydannyng qonysy!

Sen jyrlaghan – Revolusiya,

Jan - agha,

Jýrek penen Ishek-Qarynnyng soghysy!!!

 

Jylan bolyp qastyq jasar úyagha,

Qyran bolyp qaramaytyn qiyagha –

Dýniyening kýlli kýiki-kómeshi

Aynalady Antiy-Poeziyagha!

 

Óz kýnәsin olar qaytyp juady?

Shejiremiz dau men damay, shu әli.

Auyzdaryn sýirendetip aram oi,

Antiy-elden -

Antiy-Sәken tuady!

 

Adastyryp aldaytúghyn ne bizdi?

Anqau kónil talay tayaq jegizdi.

Abdyrap qap ishek-qaryngha aittyq-au,

Jýrekke arnap aitatúghyn lebizdi?!

 

Saghan mәngi raqym núry jauady,

Ruhynmenen tazalatyp auany.

Nege úlyna jala japty– degen sol –

Týsindegi Annenkovtyng saualy –

Izgilikti iship-jegen kózder, –

Ázәzilding shoshqa tuar sózderi;

Nala jatqan jýregimdi shanshidy.

Jala japqan –

Sol súmdardyng ózderi!

 

Sen kónbeysing jazmyshyna taghdyrdyn,

Ata-jaudy aqyry esten tandyrdyn:

Ishek-qarynnan qúlan taza qútylyp,

Jer betine Ruhyndy qaldyrdyn!

 

Biraq, әli ishim dertti,

Jan- agha,

Qalay seni qúrban qyldyq jalagha?

 

Netken sherli qasiretti Otanyn!

Oraq-Balgha, jýzimenen Soqanyng –

Jerge seuip izgilikting túqymyn,

Qúrtsam deding Toghysharlyq Topanyn!

 

Odan basqa kinәng bar ma, jazyghyn,

Qaqsam dedin  Qazaqstan qazyghyn!

Kóndi me oghan Nadanyng men Pasyghyn,

Abdyrap-aq ketkening be, Asylym?

Ordaly bir Odaq qylghyng kep edi--    

Robinzonnyng Lashyghyn!

 

Óle-ólgenshe Aqiqatqa dilgirsin,

Ústata ma, biraq, bizge bilgir súm?

Hristosty satyp ketken Iuda,

Seni- daghy kórsetti me?

Kim bilsin...

 

Satsa - satar!

Qaytem quyp elesti,

Er isindi ekshep jatyr el - esti.

Halyq sýigen «Sәken» deytin ór túlghan,

Qazaq deytin halyqtan kem emes-ti!

 

Eski tarih elesi әli miymda,

Essizdikti bolmay ma esh tyygha?

Onymyzdan,

Solymyzdan bir shyghyp,

Sonymyzdan qalmay qoydy-au, -Iuda?!

 

Tar jol, tayghaq keshulerdi ne týrli,

 Keship ótip, kerim úrpaq jetildi.

Adamzattyng azasy - bir, - shattyghy,

Ázәzil de –

Bireu ghana sekildi!

 

Asqaq ómir atpay qoymas tanday-dy,

Nәsilindi—

Nәsiline jalghaydy.

Qyran dausyng qayta kókten estildi,

Biz Sen ýshin sottamaymyz eshkimdi!

Biraq, eshkim aqtala da almaydy!!!

 

Isa qúsap, suyp bozghylt týs-óni

Ólgen joqsyn.

Zatyng – Súnqar qús edi.

Bar bolghany sharshap, úiqtap – týs kórdin.

Biraq, netken qorqynyshty týs edi!

 

...Tiri jan joq moyyndaytyn kýnәni,

Kózderinde kýdikti oilar túnady...

 

Araylanyp atty, mine, núr tanyn.

Túghyryna qonshy, Qyzyl Súnqarym!

Oyan, Agha, oyan, qane, úiqynnan,

Endi mýnday týs kórmesin úrpaghyn!

 

Nege ýnsizsin?!

Til qatsanshy balana,

Bauyryna,

Saryarqana

Dalana!

Tәning ólip ketkenimen,

Sanada –

Ruhyng mәngi tiri edi ghoy, Jan - agha?!

 

 

Stalinnning balalary

 

Represiiya jyldary Aljirde (Akmolinskiy Lageri Jen Izmennikov Rodiny) balalar baqshasy da bolghany anyqtalyp otyr. Shesheleri belgili, әkeleri  belgisiz tiri jetimderding basyn qosqan osy balalalar baqshasynyng mandayynda: «Baqytty balalyq shaghymyz ýshin Stalinge raqmet!» - degen  úran iluli túrghan! 

 

Qayda eken sol qyzyl mata kónergen,

Qayda eken sol úranshylar ólermen?

...Stalin joq!

 Biraq, kýnde kósheden,

Stalinning balalaryn kórem men!

 

Jýredi olar óz-ózinen kýiinip,

Halqyn kórse qamshysyn iyirip!

Tastady da sary kiyteldi sypyryp,

Evropasha shygha keldi kiyinip...

 

Esil-derti – kreslo,

Taq qana.

Jan-jaghyna kóz tastaydy saqtana;

Galstugy, aq kóilegi bolghanmen,

Jýrekteri bayaghyday —

Qap-qara!

 

Bir kezderi Beyimbetti qamaghan,

Bergolisty ishten teuip —

Sabaghan!

IYesining aitaghymen jýretin,

It izdeydi el ishinen —

Qabaghan!

 

Sәkenderge: «Týbine men jetem!» - dep -

Jetti aqyry!

Ayta almaysyng beker dep;

Oljastargha tisin qayrap jýr endi,

37 qashan keler eken dep!

 

 

Oghan adam – adam emes – tiri ólik,

Biri nege qalmaydy onyn, biri – ólip!

Aqyndaryn abaqtyda ústaydy,

Albastysyn betimenen jiberip!

 

Keregi oghan – keren  úrpaq,

Jetesiz!

Qúl bop kórshi –

Mayday jagha ketesiz!

Anany da abaqtygha qamap ap,

Balany da tughyzady—

Nekesiz!

 

Qayda eken sol qyzyl mata kónergen,

Qayda eken sol úranshyldar ólermen?!

Stalin joq,

Biraq, kýnde kósheden,

Stalinning balalaryn kórem men...

 

 

           Jylym qúrt

 

Búl qúrt — qúday atqan qúrt!

Keudemizde jatqan qúrt:

Súltanmahmút arystyn,

Ókpesine shapqan qúrt!

 

Keudeni—

Keuledi!

Atyp shyqqan kezde, jyrtyp jeydeni—

Bir Albasty kórdim adam-beyneli...

 

Kýnning elin izdep,

Qarang qúl elin,

Dýniyening kezip qara týnegin,--

Sәkenderding miyn jedi ýngilep,

Majandardyn—

Jýregin!

 

Ghúmyrynda toyynbaghan,

Ash әli!

Nәjistey—las!

Has hayuan!

Mas--әri.

Elge osynday jút kelgende qútyryp,

Qút kelgende—

Qashady...

 

...Shaghar kezin sanap bir,

«Qaysy, qane, sanatty úl—dep—qanatty úl?!»

Eki kózi atyzday bop qazaqqa,

Áne, әli qarap túr!

 

                             

                     Dauys

 

Zamana kóshti  jana ghasyr auysyp,

Ghalam –Dauys,

Dalam-Dauys,

Tau ishi.

Shynghyrady japandaghy qúdyqtan,

Jantalasqan Shәkәrimning Dauysy!

 

Qara tobyr jek kóretin Has Túlgha,

Seni kórdim – qandy asudan astym da;

Qabiri joq Maghjannyng –

Dauysy bar--

Qasiretti jeti qat jer astynda!

 

Alashymdy – «Aday» syndy kýileri,

Nege aidahar astyna sap, iyledi?

Eltay ekesh – Eltay da elin esirkep,

Kolbin ekesh – Kolbin bizdi biyledi!

 

Alashymnan emgen uyz

Uyljyp terlep-tepship kep,

Kóz aldymda qalay aqty kók sýt bop?

Kók aspangha jetpey qalghan dauysym

Ózegimde úiyp qaldy óksik bop...

 

Ol- daghy bir sansyratqan sapar-dy,

Alash dauysy –

Alla syndy qaharly!

Ózegimde qalyp qoyghan sol dauys

Jalt qaratsyn endi kýlli jahandy;

 

Kók bayraq-ty –

Sýiinbaylar salghan jyr,

Aziyandy –

Adamzatqa jalghap jýr.

Shyghysymda –

Ysyldaghan Aydahar,

Batysymda – Samúryqtar samghap jýr;

Samúryqtar sayran salghan jalghan – búl!

 

 

Alash-Anam,

Aru Anam,

Arysym!

Qasiretten qanjylap túr әli ishim.

Shalynsa eken qúlaghyna Qúdaydyn,

«Abylay!»-lap jaugha shapqan dauysym,

Dauda shapqan dauysym,

Aygha shapqan dauysym!

 

 

               Saray aqyndary

 

Aqyndarym-ay...

Toqtady qansha,

Soqpady qansha el jýregi?

Memlekettik Shtykty qorghap bireui,--

Bireui óldi elemey elding nala... zaryn,

Basymen úryp Memlekettin  Barabanyn...

 

Bireuler óldi...

Ne degen sorly sýreni?!

Memlekettik Etikti jalap bireui --

Ólip barady!

Osy ma ýlgi, ónege?

Taghy da bireu  ittey bop óstip... óle me?!                     

 

              Bórili—últtyq bayraghym

 

Bórili–

Últtyq Bayraghym.

Sýiinbaysha sayradym.

Úlyghan sayyn bayraghym,

Mening de qozar qaydaghym…

 

Maza joq kýndiz,

Týnde – úiqy.

Ashylyp kýnde arany, -

Kók itti quyp, kýlli itti

Kók Bóri úlyp barady!

 

Kózinde jasy túnypty,

Kýpti bop sherli kýi-kónil.

IYt-ómir ony úlytty,

Bizdi de qúrtty iyt-ómir.

 

Jýregi onyng ór, týkti!

Qyzaryp qyzyl kózi isip;

Jemeydi itshe jemtikti,

Ózining qanyn –

Ózi iship!

 

Kógine kegin tókkeli,

Talaq qyp ittik-qúlqyndy, -

Úlyghan sayyn Kók Bóri

Uytty ne bir úl tudy.

 

Kók Bóri – jasyn ot-demi,

Ashqanda auzyn sapyrdy ot.

…Keledi qaytyp Kók Bóri –

Batyr bop!

Keyde – Aqyn bop!

 

 Bórili -

Últtyq Bayraghym.

Sýiinbaysha sayradym.

Úlyghan sayyn bayraghym,

Mening de qozar qaydaghym...

 

                         Aynalayyn

 

Batpasa eger janyma jendetterding tizesi

Jer-kóktegi pәktikti týsiner me em, ar-úyat?!

Ómir degen júmbaqty týsinbes ek biz osy –

Ólim degen bolmasa,

Aynalayyn, Tabighat!

 

Almastyrsam qashanda almastyram batyl men

Jauynger men diqannyng myltyghy men kýregin.

Salghastyrsam qashanda salghastyram Aqyn men--

Aramzanyng jýregin!

 

Ómirde de, ólende kýiindirip, ýrkitip,

Qayshylyqtyng qyrghyny toqtar emes-- qan aghyp.

Darynsyzdyng bәrin de keter me edik pir tútyp

Eger Dante bolmasa,

Aynalayyn, Danalyq!

 

Ata-babam tarihtyng qúdyghynan sor ishti.

Atar tangha sengen-di shuaghyna jylynyp.

Keter me edik shoshynyp Pushkasynan orystyn,

Eger Pushkin bolmasa,

Aynalayyn, Súlulyq!

 

Konslagerilerde biz azap shegip, qinalyp,

Azattyqtyng qadirin qapasta qap -týsindik.

Gitlerding ózine keter me edik ilanyp –

Eger Gete bolmasa,

Aynalayyn, Shyndyq!

 

 

                             Poeziya

 

           Óksiydi ómir ókirip taghy,

           Aranyn ajal ashqanda.

          «Óldik-au!» - deymiz,-

           Ótirik bәri!

           Ketemiz úshyp - aspangha!

 

 

           Sonymyzda qalady bizdin

           Ómirge  qamshy-- órender.

           Sonymyzda qalady bizdin

           Ólimge qarsy ólender!

 

                                 Karlag

 

          Qarakesek, Quandyq, Qarjastyn

          Tabyn-tabyn jylqysy jaylaghan jer edi.

          Onbaghandar ordasy qyldy Karlagtyn,

Abaqty kórmegen Arghyngha  obal da bolar demedi!..

 

Kәuirding sasyq araghy

Qymyzdan tәtti bal syndy.

 Qúlyndarym – jasauraghan janary,--

Qúraulasam, estimeydi dausymdy!

 

Ayazdan shemen-- ónmeni,

Alayda-dýley qar borar;

Kózin ashyp elding kórgeni –

Jansyz ben týrme,

Jandaral!

 

Osy dep elde Ay mandayly úl,

Kýsh bolsa kimning qolynda, –

Jandaral kórmegen janday bir

 Qazekeng – sonyng sonynda.

 

Uәzirge layyq osy dep,

Topyraqty oilap, obaldy, –

 Bir shaldyng úlyn qosyp ek,

 Qúlqynnyng qúly bop aldy!

 

Kim tuar endi belimnen?

Adam joq auzy dualy.

Altyn aidarly úldar tumasa elinnen, 

...Qúldar tuady!

 

                     Rezervasiya 

 

Kózi kórip, estimeytin qúlaghy,

Kileng túghyr,

Joq sәigýlik, pyraghy,

Kózderinde kýdigi men súraghy –

Myna jerde nendey úlys túrady?

 

Kózin arbap kýn kóristing zary әli,

Aydaharday ashylady arany.

Qatyndary erkekke úqsap qalaysha,

Erkekteri qatyn qúsap barady?!

 

Tilinen - bal, zәrin shashyp - tisinen,

Kezdesse bir kesirlileu kisimen, -

Qorghalaydy qordan tughan baladay,

Jorghalaydy ayaghynyng úshymen...

 

«Patshagha -qúl, qúlgha – patsha» -

Úrany,

Týgi shyqqan týsi suyq, súr -әri.

Qalmaqtardyng hontayshysy sekildi

Atqa minse adyrandap túrady!

 

Kýnde bel men órding shyghyp tozany,

Qúlagerden Qúlamәstek ozady

Ákim kórse qúraq ýshyp jýgirip,

Aqyn kórse albastysy qozady!

 

Kileng — túghyr,

Joq sәigýlik, pyraghy.

Abayy joq.

Allasy joq,

Qúrany.

Kózi kórip, estimeytin qúlaghy,

Myna jerde nendey úlys túrady?!

 

              HH-shy ghasyrmen hoshtasu

 

Jýregimnin, nemene, ah úrghany,

Nendey dauyl keudemnen lapyldady?

XX-shy ghasyr da ketkeli túr –

Qyryq jastan aspaytyn aqyndary...

Jýregimnin, nemene, ah úrghany?

 

Qosh, ghasyrym!

Muzamen tebirenip,

Múqaghaly bop sýiding - emirenip.

Terenine kýmp etip týsti-daghy,

Júmeken de túnshyqty –

Seni kórip!

Bir jasadyng -- Muzamen tebirenip.

 

Kenshilikting kim aldy shybyn janyn,

Qaytsem sanap tauysam  qyrylghanyn?!

...Temir ghasyr balqytqan Temirhandar,

Janattarym, --tógilgen   búrymdaryn,

Sender aman bolyndar, qúlyndarym!

 

Sender aman bolyndar,

Dúshpanyng - kil,--

Salieriydey ayar ghoy,

Qúshqany – túl;

...Aqyndardy jalmaghan jalmauyzday,

Mynau ghasyr túghyrdan úshqaly túr...

 

            Almaty. Kommunister prospektisi-105

 

                                             - 1-

 

Besikten biz de belimiz shyqpay batyr ek,

Kelemin múnda keremet azap keship men;

Áljeke, meni, ghafu et, bizdi ghafu et!

Bizder de kirdik Sizder kiretin esikten.

 

Patshalar osy – týspeytin altyn taqtan da,

Úlystarynyng úlan da ghayyr kólemi.

Túrghyndar  shulap, ósekke tanyp jatqanda,

Tughan el ony jýrekterine bóledi!

 

Qaraly kóshtey qara búlt torlap aspanyn,

Qasqayyp týrdy qatal tәnirge qarap pan:

Stalin –

Sәken, Beyimbet, Iliyastaryn

Ádebiyettegi әdeby itterge talatqan...

 

Kýnirenip talay kóz jasyn ol da kórdi ýzip,

Qasaryp birde,

Jasaryp,

Elmen tel ósti.

Eshkim de ony: «Ayt!» - dese – qoysha órgizip,

«Shayt!» - dese – qoysha jusata alghan emes-ti...

 

Kelemin men de bir oilar jandy mazalap,

Erkelep shyqtym sol ýiden-- ensem týsip kep.

Halyqtan ghana tuady eken Azamat,

Túrghynnan kileng pendeler ghana kýshiktep...

 

Besikten biz de belimiz shyqpay aqyn ek,

Kelemin múnda keremet azap keship men:

Áljeke, meni ghafu et, bizdi ghafu et!

Bizder de kirdik Sizder kiretin esikten...

 

Ketken joq әli,

Kepken joq әli sor taby.

Elimning dausy shynghyryp, shyqpay jýr mende.

Áli de qorqam...

El-júrtyng әli qorqady--

Ádebiyettegi әdeby itter ýrgende...

 

«Qoy!» - deshi soghan!

Gharyshqa túrghan úshqaly,

Oljasty kórsek boy da ósip qalar, oy da ósip;

Jýr múnda, mine, Qazaqtyng Qyzghysh Qústary--

Alashtyng Asqaq Ruhymenen sóilesip!

 

                                  -  2-

 

Myna jerde úly Múhang otyrghan,

Ana jerde úly Ghabeng otyrghan...

 

Myna jerde Oljas otyr qasqayyp,

Men de kirdim aibarynan jasqanyp.

Ólgen әkem tirilgendey, emirenip,

Áljekendi sýie berdim bas salyp.

 

Qasymymnyng kelsem qasqa jolymen,

Ghafu agham bata berdi, sonymen, --

Myna jerde Júban agham otyrghan,

Kolbinderdi kózge shúqyp qolymen.

 

Saf altynday kókiregi san agham,

(Bizdi qoyshy) , iysi qazaq tang oghan--

Qadyr agham otyrghanda osynda,

Qazaq jyry qayta tughan anadan!

 

Sherhan agham mәngýrttikpen beldesken,

Sonyng bәri nege býgin keldi eske?

...Atoy salghan Alashymnyng ruhy,

Ol da, әnekey, ketip bardy kelmeske...

 

Jasyny oinap keyde Almaty sendelse –

Sherlengeni...

Jóni bar ghoy - sherlense.

Hosh bolyp túr, Renessans Zamany,

Qazaghyma qayta ainalyp kelgenshe!

 

                       

                Maghjangha hat

 

 

Zilzalaly ghasyr ótti sonymen.

Op-onay-aq jóner dep em sony men?

Sen ansaghan azattyqty Alashqa,

Alla ózi bere saldy qolymen.

 

Qúl-qútannan kil bekzatym qúralyp,

Alla jazsa el bolarmyz bir alyp?

Sen týrmeden Týrki Ruhyn shygharsan,

 Biz de mәzbiz –

 Ishek-qaryndy shygharyp...

 

 El de-- tynysh:

 Azattyq dep qaqsamay,

 Bas – zilmauyr,

 Shash – buryl,

 Aq – samay.

 Itayaqtan sary su ishken myna júrt, –

 Hrustalidan sharap ishken patshaday!

 

Ker zamanym ketti alyp zyqymdy.

Bú zamannyng deregi joq syqyldy,

Búdan basqa bereri joq syqyldy.

Pushkin – ketti...

Kelmestey bop ketti me ol?!

Abaydyng da keregi joq syqyldy...

 

Ghalamdaghy el me ekenbiz eng úly,

 Eseri de de basqa júrtpen ten, iri?

 Kórim boldy qútylghanym Kolbinnen,

 Elde qalghan Eltaygha jer kenidi!

.

Muza – múndy .

Zil basady denemdi.

Maghjan, marqúm, keshire gór sen endi:

 Alla qayta qazaq qylyp jaratsa,

 Dýniyege kelmes edim men endi!

 

Alay-týley, alasapran  alqymgha ap,

Kónil kýpti,--

Kóshken júrttan halqyng ghap.

Azattyqty Alla berdi Alashqa.

(Oghan ,biraq, kerek eken altyn taq?!)

 

Ruh qayda?!

Tas jýrek pen mes -dene, –

Kóretining bozala tan, keshte de.

Túran kerek.

Qúran kerek qazaqqa.

Abay kerek !

Odan basqa –

Eshtene!!!

 

Jýreginde – Kók Bóri.

Úlidy kep Tәnirine kóktegi.

Qayran, júrtyng qazaghyna, óitkeni,

Men týgili, sening sózing ótpedi.

 

Kókke qarap әli úlyp túr Kók Bóri.

 

                 

                                Aqyn men tobyr

                     

                       ( Pushkinning әuenimen. HHI gh.)

 

           Antipoeziya deytin bir jeksúryn bar myna jaryq dýniyede. Adamzattyng alghashqy aqyny Gomermen ilese tughan. Atamzamannan tayrandap  keledi. Tariyhqqa qarap otyrsanyz, osy onbaghannyng eng tejeusiz, betimen ketip,sayran salghan kezeni sovet ókimetinin  túsy eken. Teksiz qúl , betsiz kýnmen qosa qútyrghan pәle! Lenin shala sauatty, darynsyz Demiyan Bednyidy memleketting bas aqyny dep jariyalaydy. Ózi túrghan Kremliden pәter beredi.Búl kezde Aleksandr  Blok ta, Osip Mandelishtam, Anna Ahmatova da tiri. Blok ashtan óledi.Mandelishtam aidalyp ketedi. Ahmatova óli- ólgenshe ýisiz-kýisiz ótedi.

 

        Al ,odan keyingi « aqyn óltiru oiynyn» Júmatay Jaqypbaev bylaysha suretteydi: « Er bileksiz bayghústy, Zenbireksiz bayghústy, Qu araq toyda, múnda da, Qualap oigha, qargha da, Oinaydy zaman soyyly – Aqyn óltiru oiyny! Zanyn da salyp sonyna, Jaryn da salyp sonyna, Qoymaydy janyn, ýndeme, Oinaydy kýndiz, týnde de. Qamshy bas, zaman soyyly--Aqyn óltiru oiyny! Kórine dausyn jetkizbey, Eline dausyn jetkizbey, Auzy men múrnyn tyghyndap, Syrtynan súmdar sybyrlap; Oinaydy kelip toy úly,-- Aqyn óltiru oiyny! Jas bala demey qarbytyp, Baspana bermey qanghytyp, Toylasyn songhy jenisin, Solardyng jeri kenisin; Óltirmey qúday jónimen, Oinap jýr endi menimen... »

 

         Mosart pen Salieriyding aiqasy –búl!

         Osyndaghy bir ghylym doktory  óleng tehnikasyn da mengermegen  bir dәldýrishti qazaqtyng «jana Múqaghaliy» dep jar salyp jýr  ... Taghy bir ghylym doktory  qazaqtyng jaqsysy men jaysany otyrghan bir  sharshy topta «býgingi qazaq poeziyasy Abaydan da asyp ketti, ozyp ketti!»- dep soqty..

 

Men-Úlyghan Kók Bórisi Dalanyn.

Úlymaugha amalym joq, amalym:

Kýpti —.

Sayran salghan, qayran,kónilim!

Bitti...

Oyran -- zamanym!

 

Aqyndardyng sory -- qalyn, baghy -- az da,

Qara taghdyrym –

Qasiretti qaghazda.

Ish tartpasyn kórdim sappas tobyrdyn,

Sappastyghyn sezip qoyghan sabazgha.

 

Kórdik bizder ne bir qara betterdi.

Keudemizdi keremet bir kek kerdi.

Zamandastyng bәri iyildi zamangha.

Biz tik túrdyq.

(Bizdi ol, sonson, jek kórdi!)

 

Sodan keyin sottalghanbyz san ret.

Sottala sap,

Aqtalghanbyz san ret.

Aqtala sap,

Taghy da bir Súmmenen,

Súmyraygha tap bolghanbyz san ret.

 

Endi aqyndar jekpe-jekke qatysyp,

Mert bolmaydy atysyp!

Sottalmaydy sory qaynap bostan-bos,

Aqtalmaydy qara bet bop,

Shatysyp...

 

Kózge eshkimdi ilmey,

Qyrt —

Jerding betin jaulap alghan pildey qúrt, --

Aqyndardy ústaydy endi ózindey--

Ólimtikpen -- birdey ghyp!!!

 

Men--

Úlyghan Kók Bórisi Dalanyn.

Úlymaugha amalym joq, amalym.

Qúldar sýidi --

Qúl iyelenu zamanyn!

Súmdar sýidi --

Súm iyelenu zamanyn!

 

Qaytem endi qúlgha ketken esemdi,

Qaytem endi súmgha ketken esemdi?!

Bitti mening zamanym!

Hosh, endi...

 

Qyzylaray-Qarqaraly-Qaraghandy-Aqmola--Dubovka-Dolinka-Qarabas-Súlu Mәdina-Sherubay-Núra-Aqoy-Batyq-Bidayyq- Janaarqa- Qaraghandy.

1987—2014 j j.

 

 

Serik QIRABAEV

 

SÝI MEN JEK KÓRUShILIK SEZIMI 

 

Abaydyng bir júmbaghy bar edi:

Alla myqty jaratqan segiz batyr,

Bayaghydan soghysyp kele jatyr.

Kezek-kezek jyghysyp, jatyp-túryp,

Kim jyghary belgisiz týbinde aqyr.

 

Júmbaqtyng sheshimin de aqynnyng ózi bergen.

 

Múny tapsam oilanyp, aqyn deniz.

Taba almasam, aqyldy bolar nemiz?

Qys penen jaz, kýn men týn, taq penen júp,

Jaqsylyq pen jamandyq – boldy segiz.

 

Abay tabighat qúbylystarynyng almasuy («kezek-kezek jyghysyp») negizinde ómirding bir qalypta túrmaytynyn (dialektikalyq damuynyng syryn) aita otyryp, ony adamnyng is-әreketi arqyly kórinetin qayshylyqtargha (jaqsylyq pen jamandyqtyng talasyna) aparyp tireydi. Búl – ómirding zandy damu joly jayly payymdau ekenin týsinesin.

Adam qolymen jasalatyn jaqsylyq pen jamandyq (adaldyq pen qaraulyq, mahabbat pen zúlymdyq, danyshpandyq pen ony kórealmaushylyq, qyzghanyshtan tuatyn qara niyetti oy – bәri osy úghymdargha kiredi) – әdebiyetting mәngilik taqyryby. Álem әdebiyeti tarihynda danyshpandar men jaghymdy keyipkerlerding qanshama beyneleri jasalsa, soghan qarsy túrghan zalymdar toby taghy bar. Olardy úly Pushkin Mosart pen Saliery arqyly naqtyly әdeby beynege ainaldyrdy.

Mosarttar men Salieriyler – bir tuyp qana ótetin ótkinshi beyneler emes. Adamzat bastan keshken ómirding әr kezenining ózindik Mosarty men Salieriyleri bolghan. Jauyzdyq ýnemi birden ashyla bermeydi, onyng jarq eter bir túsy, ashyq qimyldaytyn kezenderi bolady. Sonday jaghdaydy Salieriyler tez bayqap, asyghys, oiyndaghysyn iske asyrady. Ótken ghasyrdaghy tónkerister men «1937 jyl», «1951 jyl» siyaqty nauqandy jyldar zúlymdyqty sahnagha osylay shyghardy, olar batyl qimyldarymen ózining qara peyilin tanytyp qalugha tyrysty. Sol kezderding bәrinde de jana Salieriyler tudy. Olar danyshpandar men úly talanttardy qúrbandyqqa shalyp jiberdi. Jәne Salieriyler syrttan kelgen jau emes, úlylardyng qasynda jýrgen, onyng syry men qúnyn jaqsy biletin dosta­ry arasynan shyqty. Mosartty Pushkin danyshpandyghyna qosa qarapayym, anghal, talant etip surettep, qasyndaghy Salieriydi ta­lantty, biraq qyzghanshaq, ishi tar, qarapeyil etip beyneleuining de ózindik maghynasy bar. Kezeni kelgen kezde Salieriyding ózi syilay­tyn, biraq qyzghanyshpen, kórealmaushylyqpen qaraytyn Mosartyn ólimge qiya salatyny da sondyqtan. «Danyshpandyq pen talant bir jerge syimaydy» – Pushkinning jasaytyn qorytyndysy – osy.

Bizding dәuirimizding Mosarttary әdebiyette kóringenmen, Salieriyleri әli halyqqa tanys emes. Sosialistik realizm jana zamannyng jarqyn jaqtaryn suretteudi maqsat etip ústandy da, halqymyz bastan keshken auyrtpashylyq pen qayghyly tústardy jazugha mýmkindik bermedi. Tek tәuelsizdik alghannan beri ghana qazaq auylyn kenes jolyna týsiru túsyndaghy ashtyq pen zorlyq, halyqty tozdyryp jibergen qayghyly oqighalar, «halyq jauy» men «últshyldyqty» әshkereleu nauqandary turaly shet púshpaqtap jazyla bastady. Mosarttarymyzgha joqtau, Salieriylerdi aiyptau jyrlary әli tughan joq.

Osy saladaghy jana izdenisterding birin men Serik Aqsúnqarúlynyng «Mosart pen Saliery (osy zamanghy núsqa)» atty shygharmasynan («Egemen Qazaqstan». 16 shilde. 2014) kórgendeymin. Talantty aqyn oy batyldyghyna qosa, beyneli surettermen zaman men adam ómiri turaly tanymyn pash etken. Búrynnan ózime tanys taqyryptyng syryna, qayghyly oqighalar legi men әrqily taghdyrlar bastan keshken ómir shyndyghyna qayta bir kóz jiberip, oilanyp qaldym. Jaqsy jyr oqyghanda, qashan da osylay. Toqtaysyn. Oilanasyn. Oghan parasatty poeziya biyiginen qaraysyn. Serik aqynnyng bolmys- bitimi bólek óleng ýlgisine sýiengen, oiy da batyl, ashyq, boyauy da aishyqty jyryna sýisindim. Onyng jaqsylyq pen jamandyqty teng ústap, jarqyn suret pen qara boyaudy óz shyndyghyna say taldap, asha bilgenine quandym.

Shygharma taqyryby – barshagha mәlim Sәken Seyfullinning taghdyry men Salieriylerding qolymen oghan jasalghan qastandyq ta­rihy. «1937 jyl» atalghan qara dauyl qazaqtyng azattyq jolyndaghy kýresining simvoly bolghan jauynger aqyndy – bәiterekti qúlatyp, onyng artyn da tazartugha deyin arsyzdyqpen barghany belgili. Aqyndyq alymdylyghy búrynnan da oqyrmanyn baurap jýrgen Serik aqyn búl joly sol zamannyng qayshylyqty shyndyghy jay­ly ýlken tolghanysqa barypty. Eng aldymen, maghan onyng zamannyng jarqyn suretin kýn kózin japqanday býrkemelep, qaranghylyq qúshaghyna kirgizgen Salieriylerding jana beynesin ashugha úmtylysy únady.

«Avtordan» atty shygharmanyng kirispesinde aqyn taqyrybymen tanystyryp, Sәken jәne onymen birge zaman qúrbandyghyna shalynghan adamdardy eske alady. Olardyng týbine jetken Salie­riyler jayly sózding әli de jabyq jatqanyna nazar audarady. Ol «Qasiretti hikaya» atty tolghanyspen jalghasady. Óz zamanynyng basty qaharmany bola jýrip, jauyzdyqty iske asyrghan, qanshama úlylardy qúrbandyqqa shalghan Salieriylerding ol jana beynesin tanidy. Ólendi Sәkenning jary Gýlbahrammen (Gýl-apa) syrlasugha qúra otyryp, sol zamannyng birtalay shyndyghyn eske týsiredi. Jana zamannyng Salieriylerin ol Mosarttarmen birge jýrgen, úlylarmen birge birtalay lauazym iyelengen adamdar arasynan izdeydi. Solardyng Mosartty óltirip, onyng artyn qalay toylaghanyn suretteydi.

Ólendi oqu ýstinde mening esime kezinde kedey-batyraqtardyng ishinen óleng jazyp shyghyp, Sәkenning qoldauyna ie bolghan (Sәken kedeyding ishinen aqyn shyqty dep quanghan, onyng shygharmashylyghynyng on jyldyghyn toylatqan, ózi maqala jazghan), keyin Sәken ústalghanda, onyng bala-shaghasyn shygharyp tastap, basa-kóktep ýiine kirgen, kishkentay Ayannyng ózi qatarlas balany kórip, oinaghysy kelip tayanghanda, ony iyterip jiberip, «halyq jauynyng balasymen oinama» dep, balasyn alyp ketken bir adam týsti. Ol eluinshi jylda­ry da belsendilik kórsetken. «Halyq jaulary» aqtalyp jatqanda, Almatydan ýn-týn joq kóship, eline ketip, sonda ólgen edi. Elge qarar beti bolmaghan song solay etken bolar.

 

Laureattar, lauazymdar kim edi?

Qaratas bop qatyp qalghan jýregi.

O, ne degen jiyirkenishti sýreni.

Kóktey solyp jatqan kezde gýl eli,

Kókbazarda sharap iship jýredi.

 

...Óltirip kep balalaryn Jambyldyn,

Janazasyn qaraly ýide toylady.

 

...Otanynyng qanyn iship alghan son.

Sharap iship jatyr myna pendeler.

 

Múnda naqty beynelengen adam joq, biraq olardyng isi, onyng nәtiyjesi tudyrghan zaman shyndyghy bar. Aqyn jalpy shyndyqtan jalqy, yaghny naqty beyne somdaydy. Ol – istelip jatqan zúlymdyqtyng iyesi. Negizgi túraghy – kók bazar. Oilaryn iske asyrghannan keyin sonda baryp toylaydy. Úsqyndary da únamsyz. Ómirding tolqyny aidap jaghagha shyghyp qalghan salyndyday jiyirkenishti. Solardyng qolymen jýzege asqan isting nәtiyjesi de kónil qobaljytady. Jana kóktep kele jatqan gýl-eli qayta solyp jatqanyn kóresin. Aqynnyng «otanynyng qanyn ishken» deytin de sebebi – osy.

Jalpy, kópke tanys zúlymdyqtyng bir kórinisi retinde alynghan jana zamannyng Salieriyin Serik kýlli әlemning jendetterimen salystyra qaraydy.

 

Arany – ashyq,

Qan ishse de toymaydy!

Qu qúlqyny bәrin qúrtpay qoymaydy.

Kýlli әlemning jendetteri osynday –

Kókbazardyng danghoyynsha oilaydy.

 

Osy negizde aqyn Qazaqstanda Kenes ókimeti jýrgizgen tap tartysy tarihyna jana týsinikpen qaraydy. Búl – tap tartysy ghana emes, belgili dәrejede halyqqa qarsy jasalghan genosiyd.

 

Joq, Gýl-Ana!

Ayta týsshi, Jan-Ana!

Tarih degen tap tartysy ghana ma?

Ghasyrlargha Beriyalar jan tartyp,

Qasymdary qalyp qoyghan dalada!

 

...Jas kezinde óleng jazghan nalaly,

Stalinning izinen qan tamady.

Taqqa minip, kiydi-daghy jyrdan tәj,

Aqyndardy

Abaqtygha

qamady!

 

Osy sayasat «keudesinen úshqan kepter kók kezgen» aqyndardyng basty-bastylaryn iriktep, qoldan óltiruge jetkizdi. «Aqyn erkeletudi sýiedi» degen Marks sózi iske aspay qaldy. «Alty arys», «Bes bәiterekter» ómirden ozdy. «Qúrandy ólenmen jazghan» aqyndyq ta, «Áuliyening әuliyesi» Iassauiyding «Hikmeti» de dalada jyrtylyp, jelge úshyryldy.

Osylardyng bәri aqyn tolghauynda suretke týsip, adam taghdyryn oiynshyq etken dәuirding «qayratkerlerin» kóz aldyna әkeledi. «Qúlageri» qúlap, mәstegine mәz bolghan pendeler» men «da­nalaryn darynsyzgha talatatyn qogham» jayly oilantady. «Tórt taraptan tóbeleske shaqyryp, tóbeden qarap túrghan maqúlyq» elesi jan týrshiktirerdey.

Zúlymdyqtyng taghy bir sureti «Gýlbahram men Ayan» degen ólende aiqyn kórinedi. Sәken ústalghannan keyin «Aljirge» (Otanyn satqandar әielderining Aqmola lageri) jer audarylyp bara jatqan Gýlbahramnyng balasy Ayan ólip, Kókshetauda poezdan týsirilip ketu oqighasy turaly búl óleng ómirde bolghan jaydan alynghan. Poezd ýstinde ólgen balany bildirmey orap, qolyna ústap otyrghanyn vagon qyzmetkerleri bayqap qalyp, basshylaryna aityp, «óli balamen jýruge bolmaydy» dep poezdan týsirip ketedi. Gýlbahram Sәkendi biletin bir qazaqtardy tauyp, balasyn jerlep, Aqmolagha jóneltiledi. Óleng óli balany qúshaqtap kóshede kele jatqan әiel suretine qúrylghan. Ol tiri jan emes, óli aruaq siyaqty. Kóshe boylap ayandap ketpeydi, bir basyp, eki basyp, toqtap, әlemge ózin tanytyp kele jatqanday elesteydi. Keyde ol «Janary – túman, kór soqyr jangha» úqsaydy. «Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap, bir at­tap... eki... ýsh attap» qúlaytynday kórinse, endi birde Kaganovichting týsine kiredi, ózin tanytu ýshin Stalinning tughan jeri Goriyge kirip bara jatqanday әser qaldyrady. Aqyn osy eki tarmaq óleng joly beynelep túrghan suretti qaytalau arqyly әielding qayghyly kýiin anyq jetkizedi.

 

Óni emes onyn, kóz aldy kýngirt, týsi appaq,

Qúlar ma eken bir attap, eki... ýsh attap.  

Elu jyl jýrdi osy әiel keship kósheni,

Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap.

 

Zamany qúryp úsaq pendemen úsaqtap,

Qarady túryp bir attap bizge, ...ýsh attap,

Barady kirip «tariyh» deytúghyn kýmbezge,

Marqúm úlynyng óli denesin qúshaqtap.

 

Óleng osylay týiindeledi. Onda Azamattaryn alastap, Ana­laryn zarlatqan, balalaryn óltirgen qogham tragediyasy әdemi ashylghan. Gýlbahram men Ayan sureti sol bir kezdegi býkil qazaq qoghamy qayghysyn batyldyqpen ótkir beyneleydi.

Ádebiyette úly adamdardy ózining tanymy túrghysynan su­retteu ýshin menshiktep sóileu oryn alghan. «Mening Pushkiynim», «Mening Abayym», «Mening Áuezovim» degen úghymdar osylay tughan. Sәkendi de әrqily tanu bar. Sonyng biri bolyp Serik te «Mening Sәkenim» deydi. Osy jәne «Tar jol, tayghaq keshu», «Týs», t.b. ólenderde Sәken ómirining kezendi tústaryn eske týsire otyryp, kýres jolyndaghy sol bir ótkelderde halqy sýiip tanyghan Sәkenning obrazyn tolyqtyrady. Ólendi oqy bastasan, Sәken beynesin tanugha búrynghy aitylghandardy qaytalamaytyn kóptegen jana sóz oram­daryn, teneuler men metaforalardy, úghym-týsinikterdi bayqaymyz. «Sarbazdargha ilesip, jana jolgha attanu, kýresting talay teperishimen tirese bilu», «zilzalamen týsinde de kýresetin edin» degen oilar ja­uynger aqynnyng tabandy qayratkerligin asha týseri dausyz. Ar-úyat ýshin, Alash ýshin kýresip, azap shegudi ol arman tútady. Ony Serik Sәkenge kinә etip taqpaydy. «Qanday ghana kinәng bar edi, joldas, ә? Qúdayyng da qúl-qútandy qoldasa. El-júrtyng da enseli bop túrghan son, tәkapparlau jýretining bolmasa». Onyng Lenin men Abaydy pir tútuy – sýigen últy taghdyryn jana jolmen baylanystyra alghanynyng belgisi. «Dala úly edin, kóniling de daladay, tap jauyna bolghanynmen tәkappar, qayran aqyn baladay en, baladay». «Túla boyyng – saf súlulyq, erkelik, zúlymdyqtan jýregine dert enip: súmdy kórseng – kýkirt tiygen shy qúsap, lap ete qap... ketushi eding órtenip», «Kórkine eger kózi týsse jan adam – iyisi erkekti kórgendey bop janadan, Adamzattyng súluy sen ekensing – anda-sanda tuatúghyn anadan», «Áyelderge sendey seri jolyqsyn, jolyqsyn da lәzzatqa molyqsyn. Álemdegi erkek bitken – bir tóbe, Sәken agha, sen – bir tóbe bolypsyn» – búlar Sәkendi tanudaghy jana sóz.

Serik osy azamattyq biyiktikti Sәkenning qayratkerlik, aqyndyq beynesimen tolyqtyra suretteydi. Onyng jana әdebiyetting basynda boluy jaghdaylaryn týsinedi. Jogharyda keltirilgen Lenindi pir tútu, «Qúdayyng da qúl-qútandy qoldasa» degen tarmaqtardaghy oi­lardy «Sovetstan kirip ketken jyryna, qyran eding qanat qaqqan shynyna»,«Súnqar qúsap qaraytynyng qiyagha, qarghalardyng tiydi me eken jynyna?». «Aqpatshany taqytynan úshyryp, qúldyq kýirep, kýndik kýirep, ishi úlyp», «Órge qaray kósh týzedi ór elin» – degen joldar naqtylay týsedi. Dýniyeni, janarghan әlemdi qiyalymen shar­lap, tereng iyirimderin aldyna jayyp salghan Sәken aqynnyng sózin qadyr tútady.

Songhy tarmaqtarda Sәkenning sol kezdegi biyik túlghasyn kóre almay, oghan qyzghanyshpen qaraushylardy túspaldau bayqalady. Búl oidy «Berdi me eken Bekejanday jau tauyp, qayda barsang – sonda barghan Qyz Jibek», «Tap jauyna qabaghyndy suytyp, qaghyp ótting kisi kórmey múny týk, ýlestirding aqqulargha jyr-shashu, qarqyldaghan qargha baryp úmytyp», «Sen jahannyng jasyny eding jat ýshin, Bir bolsa da shyghysyng men batysyn, Ghalamnyng bar qarghalary jina­lyp, Andap jýrip tapty ma eken qapysyn!» – degen joldar osyny menzeydi.

Sóitip, Serik jyry kóp jyldardan song Sәken jayly ornyqqan pikirlerdi búzyp-jaryp kiruge úmtylghan kózqarastargha jana bagha úsynady. «Sәken agha, Sardar agha, qyranym!» – dep joqtau jyryn jazady. «Týsinbeymin – halyqtyng óz balasy, qalay ghana jau bo­lady halyqqa?!», – deydi. Aspanda úshyp jýrgen Sәkenning asqaq ruhyn kóredi. Onyng beynesinen halyqtyng ólmes ruhyn tanidy. Sәkenning songhy ómirin kórgen týs dep tanidy. «Týs» óleninde ja­uynger aqynnyng ataman Annenkovtyng azap vagonyndaghy ómirin Sәken sonynan qalmaghan kólenkening beynesinde úghady. «Sonynnan sol shyraq ústap qalmay qoyghan jandardyng әbjylannan aumaytynyn anghardyn», – deydi. Beyimbetpen, Iliyaspen birge jýrgen kýnderin túmandatyp, milisiya kiyimin kiygen Annenkov qaytyp ora­lady. Mosarttardy óltirgen Salieriyler, qyrandardy qúlatqan qarghalar, Kýn sәulesin japqan kólenkeler, poeziya men antipoeziya – Serik ólenderinde jarqyn shyndyqpen qatar jýrip, onymen astyrtyn kýresken qaranghylyqtyng beynesinde elesteydi. Aqynnyng ótkir sózi, uytty qalamy solardy әshkereleuge, ony obrazdyq dәrejege kóterip, әlemge jar salugha arnalady. Búl iydeya býkil top­tama jyrlardyng bәrine ortaq. Ásirese, «Qyrandar men qarghalar» óleninde aiqynyraq kórinedi.

 

Bir jaghy – may, bir jaghy – u úrtynyn,

Pendelerding biledi әlem qúlqynyn.

Jylan olar – adamzatty arbaghan,

Týbine de jetken solar últynyn.

 

Izgilikti iship-jegen kózderi

Abay aitqan: «Shoshqa tuar sózderi».

Nәsil de joq,

Últ,

Halyq ta joq onda,

Ózderi bar,

Tek ózderi,

Ózderi!  

 

Jauyzdyqqa tәn ishtarlyq, qaraulyq, últsyzdyq, paryqsyzdyq, ýndemey jorghalap, adamzatty arbaghan jylan, Abay aitqan «shoshqa tuar sóz» – bәri de osy joldargha syighan. Olardyng egoizmi «ózderi bar, tek ózderi, ózderi» degen tarmaqta molynan ashylyp túr. Olar Qúdaygha da, Markske de senbeydi, «Jahan jy­lap jatsa da, tasbaqasha jan baghyp, mәz-meyram bop ómir sýredi». Onda oshaq, Otan degen bolmaydy. «Múqtardy da múqatqan», «Sәtin tauyp Sәkendi de qúrtqan», «Qasymdy da qabyldamay jibergen», «Múqaghalidy maskýnem dep tanyghan» – solar.

 

Jazushylar arasynda jýr olar,

Aytmatov «Boranynda» jýr olar.

Toqsan joldyng torabynda jýr olar!

Ózderi – aman,

Ózgeler – joq –

Kuәlar.

 

...Dýniyening betindegi qara daq,

Sol súmdardyng salyp ketken tanbasy.

 

Osy qarau beynege Serik Sәkenin qarsy qoyady. Onymen qayta oralyp, túlghasynyng biyiktegen túsynda tabysady.

 

Qúsa jútyp, suyp bozghylt týs-óni,

Ólgen joqsyng Zatyng – súnqar qús edi.

Bar bolghany sharshap, úiyqtap, týs kórdin,

Biraq netken qorqynyshty týs edi.

 

Araylanyp atty, mine, núr tanyn,

Túghyryna qonshy, qyran-súnqarym!

Oyan, Agha, oyan, kәne úiqynnan,

Endi múnday týs kórmesin úrpaghyn.

 

Múndaghy jii kezdesip otyratyn qaytalaular aqynnyng ob­razdy ashu jolyndaghy aila-amalynyng biri ekenin, olardyng kóp maghynagha ie bolyp, oidy týige, oqyrman sanasyna әser etuge júmsalatynyn angharu qiyn emes.

Qarghalar ghana emes, solardyng is-әreketining nәtiyjesindey kóringen lageriler ómiri de aqyn janyn qinaydy, jәbirleydi. Lageri túrghan jer, orta týgeldey sol qiyanatshylardyng yrqyna kóship, jas úrpaq ol jerde jauyz bolyp tәrbiyelenedi. «Stalinning balalary», «Karlag» ólenderi kózinizdi osy shyndyqqa jetkizedi. Alghashqy ólenning tuuyna belgili bir shyndyq oy salghangha úqsaydy. Aqmoladaghy lageri janynda búryn balalar baqshasy túrypty. Onda tútqyn әielderding әkesiz tapqan balalary tәrbiyelenipti. Baqshanyng mandayshasynda «Baqytty balalyq shaghymyz ýshin Stalinge rah­met!» degen úran iluli túrypty. Óleng osy derek әserimen jazylghan.

Aqyn osylardy «Stalinning balalary» dep ataydy. Súr kiytelidi tastap, evropasha kiyinip, halqyna qamshy ýiirgen jas úrpaqty osy balalar ishinen kóredi. Esil-derti baq, dәreje, kóilekteri aq, jýrekteri qap-qara olar bir kezde «Sәkenning týbine jetken, Beyimbetti qamaghan, Berggolisti ishten teuip sabaghandar» qatarynan tabylady. Óleng «Aqyndaryn abaqtygha ústap, Albastysyn betimenen jibergen» qogham osylay nekesiz bala tughyzghanyn aiyptaydy. «Kar­lag» óleni de osy oidan órbiydi. Qaraghandy lagerining orny bir kezde Qarakesek, Quandyq, Qarjastyng tabyn-tabyn jylqysy jaylaghan jer eken. Óleng osy jerde ómir ózgerip ketkenin ayanyshpen suret­tegen. Qúraulaghan dauysty estimeytin qúlyn, kәuirding sasyq araghy qymyzdan tәtti kóringen úrpaq osy jerde ósedi. Osy elde tughan úl da qúlgha ainalady. Olardyng «kózin ashyp kórgeni – jansyz ben týrme, jandaral» bolady. Stalindik qughyn men rejim qazaqtyng jerlerin bólshektep, lageri ornatyp, onda jauyzdyqty jýrgizip, jastardy janasha tәrbiyelep jatqanyn aqyn qinala beyneleydi. «Kim tuar endi belimnen, Adam joq auzy dualy. Altyn aidarly úldar tumasa elinnen, qúldar tuady» deydi.

Serik aqyn qazaq taghdyryna ayausyzdyq pen zúlymdyq kórsetken jat pighyldardyng bәrining izine týsetindey. Bir mezgil onyng kózi Jazushylar odaghyna «Almaty, Kommunistik prospekt, 105» týsedi. Osynda Sәken, Beyimbet, Iliyastardy әdebiyetting itteri talaghanyn eske alady. Sol ýige «janyn bir oilar mazalap, ensesi týsip kep, erkelep shyghady». «Qazaqtyng qyzghysh qústaryn» kórip, «Alashtyng asqaq ruhymen sóilesip» qaytady. «Gharyshqa úshqaly túrghan aqyndyq oi» onyng sanasyn eseytip, boyy men oiyn ósirip, sabasyna týsirip qaytarady.

Alashtyng azattyghy, týrki ruhynyng biyiktigi – Serik aqyn armanynyng ólshemi. Onyng ólenderining bәri osylardyng beriktigi ýshin kýresti beyneleydi. Sәkenin de osy biyikten kóruge tyrysady, Salieriylerding jauyzdyghyn da osy ruhty әlsiretuge baghyttalghan is-әreketinen tanidy. «Maghjangha hat» óleni osy túrghydaghy agha aqynmen tildesui, syrlasuy siyaqty. Ol «Týrmeden týrki ruhyn shygharghan» Maghjanyna býgingi Qazaq elining azat ómiri turaly syr shertedi. «Ker zamannyn» ketkenin bayandaydy. Býgingi qazaq ómirin «itayaqtan sary su ishken myna júrt, hrustalidan sharap iship jatqanday» kóredi.

 

Ruh qayda?

Tas jýrek pen mes dene –

Kóretining bozala tang keshte de.

Túran kerek,

Qúran kerek qazaqqa.

Abay kerek!

Odan basqa Eshtene!

 

Jýreginde – Kók Bóri

Úlidy kep Tәnirine kóktegi.

Qayran júrtyng qazaghyna, óitkeni

Men týgili sening sózing ótpedi.

Kókke qarap әli úlyp túr Kók Bóri.

 

Aqynnyng songhy sózi «Aqyn men tobyr» dep atalady. Múnda jaqsylyq pen jamandyqtyng kýresin tobyrdyng «Aqyn óltiru oiynymen» ayaqtaydy. Kezinde qazaqtyng ýlken aqyny Júmatay Jaqypbaev aqyndyq taghdyrdy oiynshyqqa ainaldyrghan qogham jayly oiyn osynday ólenmen bildirgen-di.

 

Er bileksiz bayghústy,

Zenbireksiz bayghústy,

Qu araq toyda, múnda da,

Qualap oigha, qyrgha da,

Oynaydy zaman soyyly –

Aqyn óltiru oiyny.

Zanyn da salyp sonyna,

Jaryn da salyp sonyna.

Qoymaydy janyn, ýndeme,

Oynaydy kýndiz, týnde de.

Qamshy bas zaman soyyly –

Aqyn óltiru oiyny.

 

Kórine dausyn jetkizbey,

Eline dausyn jetkizbey,

Auzy men múrnyn tyghyndap,

Syrtynan súmdar sybyrlap.

Oynaydy kelip toy úly –

Aqyn óltiru oiyny.

 

Jas bala demey qarbytyp,

Baspana bermey qanghytyp.

Toylasyn songhy jenisin,

Solardyng jeri kenisin.

Óltirmey Qúday jónimen,

Oynap jýr endi menimen.

 

Úly talanttardy baghalay, qolday bilmegen qoghamdarda әr týrli joldarmen «aqyn óltiru oiynyn» oinaghan zamandar men dәuirler turaly oiyn Serik Júmatay aghasymen qosylyp osylay týiedi. Memleketter men rejimder de bir-birine úqsas. Ómir qaytalanyp jatady. Dalanyng Kók Bórisining «úlymaugha amalym joq» dep deytini de osydan. Serik oiynsha, endigi aqyndar jekpe-jekte mert bol­maydy, jalamen sottalyp atylmaydy, «Aqyndardy ústaydy endi ózindey – ólimtikpen birdey ghyp» deydi. «Súm iyelenu zamanynan» saqtandyrady. Eldi jarqyn kýnge jetkizu – Asyldy ardaqtay biluden tuady.

Serik tuyndysy osynday jarqyn oilarmen ayaqtalady. Ol – qazaq ólenining batyl oilar men shyndyqtyng syryna toly jana tabysy. Aqyn taqyrybyn tolyq iygergen. Oy men sezim úshtasyp, bәrin de kóz aldynnan ótkizedi. Kóresin, senesin. Aqyngha da seniming artady. Ólenderinde beyneleu qúraldary da, astarly oy da mol. Sәkenge degen sýiispenshilik, ony tanugha úmtylys aqyn sezimimen núrlandyryp janyna jaylylyq darytady. Móldirep túrghan taza lirika, publisistikalyq quat ta jetkilikti. Eng bastysy – onda Serik sýigen Mosart ta, ol jek kórgen Saliery de bar. Sýigenin de, jekkórinishti sezimin de aqyn tóge bilgen...

Abai.kz


0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5671