Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2824 0 pikir 6 Qazan, 2016 saghat 19:37

Aqshengeldi auyly malshylyqpen pen diqanshylyqty qatar iygerip keledi

El Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnalghan aituly is-shara Aqshengeldi auyldyq okruginde ótti. «Baq qonghan, qút daryghan  - auylym» taqyrybymen ótken merekelik sharagha qatysqan túrghyndar auylsharuashylyghy ónimderining kórmesin tamashalady. Auyldaghy Mәdeniyet ýiining foesinde «Aq altyn» jәne «Egizqúm» jalpy orta mektepteri men «Dinara» jәne «Qarlyghash» balabaqsha újymdary dayyndaghyn qolóner, salt-dәstýr, qylqalam, kitap kórmeleri qoyyldy.

Merekelik is-shara auyl jastarynyng fleshmobymen bastaldy. Is-sharagha arnayy qatysqan audan әkimi Arman Abdullaev auyl túrghyndaryn Tәuelsizdikting 25 jyldyq merekesimen qúttyqtady.

Qúrmetti jerlester! Elbasymyz Núrsúltan Ábishúlynyng sara jolymen jýrip kele jatqanymyzgha 25 jyl tolyp otyr. Osy kezenderdegi eleumettik-ekonomikalyq jaghdaylardyng barlyghyn da kóz aldymyzdan ótkerdik. Býgingi tanda damyghan elderding qatarynan kórinuge nyq qadam jasap kele jatqan Qazaqstandy býkil әlem tanyp, moyyndap otyr. El Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnap jasap jatqan merekelerinizge qútty bolsyn aitamyn, - dedi Arman Aydarúly.

Audan basshylary múnan keyin auylsharuashylyghy kórmesin aralady. Aqshengeldi auyly malshylyqpen pen diqanshylyqty qatar iygerip kele jatqan berekeli auyl. Ásirese, auyl diqandary ónimning barlyq týrin egumen ainalysyp, nәpaqasyn Jer-anadan aiyryp keledi. Berekeli auyldyng molshylyghy kórmeden de kórinis tapty. Sharua qojalyqtar Tәuelsizdiktin  25 jyldyghyna auylsharuashylyghy ónimderining 25 týrin shygharyp, kórmege úsyndy. «Rahym»  sharua qojalyghynyng tórayymy Amankýl Naymanbay intensivti baq retinde otyrghyzghan almasy men aivasyn әkelgen eken. Baghban kelinshek:

5 gektar alqapqa jemis aghashtaryn otyrghyzghan edik, endi ónimin alyp jatyrmyz. Jaz boyy alma ónimderin auyl arasyna qol jetimdi baghamen ótkizdik. Almamyz әli jas, aldaghy uaqytta ónim kólemi arta týsedi dep otyrmyz. Ónimdi ótkizude eshqanday problema joq, halyq tәtti almany jaqsy alyp jatyr, - dep audan basshysyn qojalyqtyng jay-kýiimen tanystyryp ótti.

Búl jaqsy bolyp qaldy. Ózimizde óndirilgen, qospasyz, taza almany toy-tomalaqqa eshqayda sabylmay-aq auyldan alyp jatyrmyz, - desti kórmege kelgen júrtshylyq.

Audan basshylary múnan basqa da kórmege qoyylghan «Altynbek» qojalyghynyng almasyn, «Tәjihan» sharuashylyghynyng qyryqpa qauynyn, «Salyqbay» sharuashylyghy óndirgen jýzim, jerjanghaq  daqyldaryn, «Oral» sharuashylyghynyng qara darbyzyn, «Beybit» sharuashylyghynyng sәbiz, mash, piste, piyaz ónimderin, «Jandos» sharua qojalyghynyng qyzynaq, qiyar, bolgar búryshy kókónisterin, «Shapaghat» sharuashylyghy óndirgen biday men jýgerisin tamashalady. Sonymen birge, Shymqaladaghy «Múztau» dәmhanasy attay qalap alyp otyrghan «Aqilgek» qojalyghy dayyndaghan týie qymyranyna da júrtshylyq kónil audaryp qarap, dәm auyz tiydi. Auyl túrghyndary shygharghan qoldyng qúrty men sary mayy da, qymyzy men qaymaghy kórmening sәnin asha týsti desek bolghanday.

Mәdeniyet sarayynda auyldyng eleumettik-ekonomikalyq damuyna atsalysyp jýrgen memlekettik qyzmetshiler men qoghamdyq júmystardyng ortasynda jastargha tәlimdi tәrbie berip jýrgen auyl biylerine, kәsipker azamattargha, ýzdik múghalimder men dәrigerlerge audan әkimining marapattary tabys etildi.

Audan әkimi Arman Abdullaev pen auyl әkimi Ordabay Sahov biraz jyldan beri tósek tartyp jatqan Myrzahmet Qasymovtyng shanyraghyna at basyn búryp bardy. Tәuelsizdik alghan alghashqy qiyn kezderde auyl әkimi bolyp 7 jyl qyzmet atqarghan el aghasynyng kónilin súrap, әngime-dýken  qúrdy. Tәuelsizdikting 25 jyldyq merekesimen jәne qarttar kýnimen qúttyqtap, azyq-týlik sebetin tabys etti.   

Audan basshysy múnan keyin auyl aqsaqaldarymen dóngelek ýstel ótkizdi. Jiyn barysynda auyldyng tynys-tirshiligi, bereke-birligi jóninde keleli әngimeler aitylyp, azamattar oi-pikirlerimen bólisti.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5597