«Eng bay adam – deni sau adam». Búl býginde 80 jasqa kelgen Kamal Ormantaevtyng jaqsy kóretin sózi. Myndaghan balany ólimnen arashalap, qoghamnyng qorghansyz mýshesi – sәbiylerge pana bolghan balalar hirurgining ýlken jýregi men «altyn qoly» qanshama perishtege ómir syilady. Ony júrt «Balalar hirurgiyasynyng atasy» dep ataydy. Ómir boyy ana men balanyng jaghdayyna alandap, densaulyq saqtau salasyndaghy mәselelerge ýn qosudan sharshamaytyn ghalymnyng aitary әli kóp. Biz qazaq balalar pediatriyasynyng negizin qalaushy Kamal Sәruarúly Ormantaevpen mereytoyy qarsanynda kezdesip, belgili dәrigerding oi-pikirin bilgen edik.

TMD elderinde Pediatriya fakuliteti bizde ghana joq

– Alla búiyryp, seksenning sengirine de shyghyp otyrsyz. Osy uaqytqa deyin dәrigerlik antynyzgha adal maman retinde ter tókkeninizge júrt kuә. Shyn mәninde, ómirding bir belesin sýrgen jan retinde ne týidiniz?

– Aynalayyn, 80 jyldyghymdy toylaymyn ba, toylamaymyn ba dep kóp oilandym. Bayqap qarasam, bizding aghayyn-tuystarda 80-ge kelgen eshkim joq eken. Áueli búl jasqa jetem be, jetpeymin be dep te uayymdadym. Qúdaygha shýkir, әli kýnge №1 balalar klinikalyq auruhanasynyng kafedrasynda, uniyversiytette shama-sharqym kelgenshe júmys istep jýrmin. Al mereytoydy uniyversiytetting ýlken zalynda atap óte salsaq degen oy kelgen edi. Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek ózi bastama kóterip, sharany Abay atyndaghy Opera jәne balet teatrynda ótkizuge qolqa saldy. Ózderi qúrmettep, syilap jatsa, qalaysha bas tartamyn?! Sonda jasaugha kelistim.+

Al jalpy, 80 degen jaman jas emes. Ómirding ashysy men tәttisin de qatar kórdim. Ghylymda da, kәsiby qyzmetimde de, otbasymda da aituly jetistikter men tabystargha jetip otyrdym. Búl aldymen tabandylyghymnyn, enbekqorlyghymnyng arqasy shyghar. Jaqynda «Óz taghdyryma rizamyn» degen kitabym jaryq kórdi. Múnda ótken ómirding qiynshylyghy men quanyshy, otbasy baqyty turaly tolghana jazdym. «Taghdyrym qiyn boldy…» dep bәrin taghdyr-tәleyine jaba salatyndar bar. Ómirde qiyndyq kórmeytin adam joq shyghar, sirә?! Bәrimiz de sol baspaldaqtan óttik. Álgi «Basy qatty bolsa, ayaghy tәtti bolady» degen sóz bar ghoy. Árbir qiyndyqtyng artynda óz jaqsylyghy bolady. Bala kezimnen týbi bir iygilikke jetelep әkeletin sabyrmen dos boldym. Búl mening ómirlik ústanymyma ainaldy.+

Ákemning ótinishi boyynsha, dәrigerlik mamandyqty tandadym, onyng ishinde balalar pediatry bolu ýshin basymdy tasqa da, taugha da soqtym. Ash-jalanash jýrip oqydym, izdendim. Ýsh agham, ýsh apam sәby kezinde shetinep ketken son, jetinshi bala retinde maghan ýlken jýk artyldy. «Balam birdenege úshyrap qala ma?» dep kózi alaqanday bolyp otyratyn anam men әkemdi oilaymyn. Sóitemin de, «Kamal, sen bilim aluyng kerek. Ghalym bolyp, elge paydandy tiygizuing kerek!» dep ózimdi-ózim qamshylap qoyamyn. Odan jaman bolghan joqpyn. Ata-anamnyng ótinishimen 5-kursta ýilenip aldym. Bes jylda on ýsh pәterde túryppyz. Altynshy jyly aspirant maghan ýkimet ýsh bólmeli ýy berdi. Al keler jyly eki balamdy qaldyryp, Mәskeuge doktoranturany oqugha tartyp kettim. Áyteuir aldymnan shyqqan jaqsy azamattardyng qolúshynyng arqasynda jataqhanany panalap jýrip, eki jyl doktoranturany oqydym. 35 jasymda Qazaqstanda birinshi bolyp balalar hirurgiyasynan doktorlyq dissertasiya qorghap, balalar hirurgiyasynyng irtetasyn qaladym. Jyldar boyghy jemisti enbegim meni «Balalar hirurgiyasynyng atasy» dәrejesine kóterdi. 1968 jyly Almaty medisina institutynyng kafedra mengerushisi E.D.Cherkasova zeynetkerlikke shyghyp, ornyna mening kelgenimdi qúp kórgender bolghan eken. Mine, sodan beri balalar pediatriyasy men hirurgiyasy salasynda ter tógip kelemin. Býginde oqu orny da, №1 balalar auruhanasy da ekinshi ýiime ainalyp ketti. Kýni býginge deyin san myndaghan balanyng ómirin saqtap qaldym, myndaghan shәkirt dayyndadym. Qarap otyrsam, osynyng bәri mening ghúmyrlyq jylnamamnyng bir-bir paraqshasy ispetti.+

– Ár balany óz balanyzday kóresiz. Olardyng auyrghany sizding de janynyzgha batatyny sózsiz. Balalar pediatriyasy men hirurgiyasynyng atasy retinde atalmysh saladaghy mәseleni aityp ta, jazyp ta kelesiz. Sóziniz jetim bolyp jatqan joq pa?

– Qazaq «Aytylmasa, sózding atasy óledi» demey me?! Medisinadaghy qordalanyp qalghan mәseleni biz aitpaghanda kim aitady? Osy kәsipke basymdy súqqaly beri týitkilmen ómir sýrip kelemiz. Endi tartynyp qaytemin? Mәimónkelep, jaghympazdanyp sóileu әu bastan tabighatyma jat. Qashan da turasyn aitugha daghdylanghan adammyn.+

Qazaqstan medisinasynda ontayly jolgha qoyylmay jatqan tústar jeterlik. Balalargha ota jasaytyn jana qúral-jabdyqtar satyp alynghanmen, onyng ózi eskirip qaluda. Bala ózining auyrghan jerin aita almaydy, oghan diagnoz qoi ýshin eng zamanauy apparat qajet. Taghy bir mәsele, bizdegi medisinalyq oqu oryndarynyng klinikalyq auruhanalary joq. Studentter әli kýnge qalalyq densaulyq saqtau basqarmasyna qarasty auruhanalarda is-tәjiriybeden ótip jýr. Al shetelde әrbir oqu ornynyng myng tósektik óz auruhanasy bar.+

Osydan biraz jyl búryn «Egemen Qazaqstan» gazetine balalardyng densaulyghyna qatysty ýlken maqala jazdym. Sonda akademik dosym Salyq Zimanov maghan habarlasyp: «Biraz statistikalyq derekterdi keltiripsin. Sening maqalang arqyly balalardyng jaghdayynyng tómen ekendigine qanyqtym. Densaulyq saqtau ministrliginen bireu-mireu habarlasty ma?» dep aghynan jaryldy. Shynyn aitsam, eshkimning oqyghanyn sezgem joq. Biylik basyndaghylar gazet oqymay ma? Áytpese, qazaq gazetteri týrli últtyq, әleumettik mәselelerdi kóterip jatyr. Mәu deytin adam joq. Keyde ýkimetke qarata aitudyng da, jazudyng da qajeti shamaly siyaqty. Biraq akademik degen darday atym bar. Ómirding bazarynan ketip bara jatqan adammyn. Balalardyng bolashaghyna alandaymyn. Aytu maghan paryz.+

– Mәselening týp-tórkini elimizding medisinalyq oqu oryndarynda Pediatriya fakulitetining jabyluynda jatqanyn menzep otyrsyz ghoy. Pediatriya fakuliteti jabylghaly beri talay jerge hat jazdynyzdar. Biraq «qarnymnyng ashqanynan emes, qadirimning qashqanynan jylaymyn» degenning kebin kiygen joqsyzdar ma?

– Búl salany jiyrma bes jyldyng ishinde onnan astam ministr basqaryp ýlgeripti. Kóp ministr tek úiymdastyrushy ghana bola bildi. Dәrigerlik diplomy bolsa da, adamdardy emdep kórmegendikten ony dәriger dep aitu qiyn. Halyqtyng jaghdayyn bilmeydi. Birde dәrigerdi oqytudyng baghdarlamasyn dayyndaytyn professorgha: «Sen bir adamdy da emdegen joqsyn. Sóite túra bizge týsiniksiz sabaqtardy engizesin» dep aitqanmyn. Óitkeni medisinada jýrgenderding kóbi teoretikter. Árqaysysy ózinshe reforma jasaugha tyrysady. Sodan sala ózgeredi, jaqsarady deydi. Bilseniz, Kenes ýkimetinde densaulyq saqtau jýiesi jaman bolghan joq. Bәri tegin edi. Emdelu de, bilim alu da. Al naryqtyq ekonomikada reforma kerek te shyghar. Biraq ony zerttep, qansha qarjy kerek ekenin naqty sheshu qajet. Osy uaqytqa deyin klinikalyq medisinada balalardy emdep kele jatqandyqtan mәselening bәri jaqsy tanys. Sondyqtan tek kemshilikterin ghana aitamyn. «Tura aitsan, tughanyna jaqpaysyn» demekshi, osy minezim kóbine únamaytyn bolu kerek.+

Pediatriya fakulitetining jabylghanyna on jyl bolyp qaldy. TMD elderinde Pediatriya fakuliteti bizde ghana joq. Resey japqan joq. Ukraina men Qyrghyzstan jauyp, búl qadamdarynyng dúrys emestigin moyyndap, eki jyldan keyin qayta ashty. Belorussiyada da solay. Al Sankt-Peterburg pen Tashkentte balalar dәrigerlerin dayarlaytyn medisinalyq oqu orny bar. Olar balalar dәrigerine ýlken qúrmetpen qaraydy. «Qoghamdyq qozghalys» ókilderi elimizding oblystaryna habarlasyp, qoghamnyng pikirin bilipti. Halyq Pediatriya fakulitetin qayta ashu kerek dep esepteydi. Balalar arasynda asqynghan aurular týri kóbeyip ketti. Pediatrlardyng kóbi qartayghan. Jas pediatrlar joqtyng qasy. Ómirge jana kelgen, әli jýike jýiesi damymaghan balany ananyng ózi qolyna ústaugha qorqady. Múndayda balanyng aghzasyn tolyqqandy biletin pediatr ghana kómekke keledi. Bizding S.Asfendiyarov atyndaghy Qazaq últtyq medisinalyq uniyversiytetinde «pediatr bolamyn» deytinder sany bes payyzgha jeteghabyl. Al bizge 25-30 payyz kerek. Eger student birinshi kurstan pediatriyany jan-jaqty oqysa, búlay bolmas edi. Bizde jeti medisinalyq oqu orny bar. Pediatriya fakulitetin tym bolmasa S.Asfendiyarov atyndaghy medisinalyq uniyversiytette qayta ashyp, 150-200 studentti pediatr retinde dayyndaudy shoghyrlandyrsa deymin. Biz nege halqy kóp, ekonomikasy damyghan sheteldi ýlgi tútamyz? Olardyng auyldary qalagha birigip ketken. Jerleri qúnarly. Amerikada bes ret boldym. San-Fransisko qalasynyng balalar emhanasyna barsam, bir jasar bala shyryldap jatyr eken. Qay jeri auyryp jatqanyn aita almaydy ghoy. Ne ister eken desem, dәrigerler әp-sәtte ýsh jaghynan ýsh týrli qúral qoyyp diagnozyn anyqtady.+

– Al bizde múnday qúraldardyng ornyn pediatr atqaryp kelgen deysiz ghoy… 

– Áriyne. Biz nege shyryldap jýrmiz? Búryn pediatrlar bәrin biletin. Bir-eki jastaghy bala jylasa, kim ony anyqtaydy, kim tekseredi? Oghan diagnoz qoi ýshin belgili qúral jәne bilimdi pediatr kerek. «Álemning balalar doktory» atanghan Leonid Roshali balany tek qana pediatr emdeu kerek deydi. Qosyp-alarym joq. «Balalar – bolashaghymyz» deymiz. Olardyng densaulyghy – bizding qolymyzda. «Pediatriya fakulitetin jappau kerek» dep bir emes, birneshe mәrte hat jazdyq. Bayaghy ózining «Pediatriya fakulitetin» jyrlaydy dese kerek, qazir tipti sheneunikter meni kórse qashatyn boldy.+

– Pediatrdyng ornyna kelgen otbasylyq dәrigerlerding engizilgenine de az uaqyt emes. Halyq múnyng paydasyn kórdi me?

– Otbasylyq dәrigerler qajet bolsa da, sanynyng kóbeygeninen esh payda joq. Tek bir dәrigeri men meyirbiykesi bar auyldyq jerlerde otbasylyq dәriger qajet bolar. Al audandyq emhana, auruhanalarda salalyq mamandar otyruy qajet. Otbasylyq dәrigerding auru turaly jalpy týsinigi bolghanymen, naqty bilmeydi. Bir dәriger bar aurudy qalay biledi? Dýniyejýzinde 14 myng auru bar eken. Jana tughan balanyng aghzasy ózgeshe. Psihikasy da erekshe. Balanyng ishki qúrylysy jýzdegen sebep boyynsha auyrady. Ony pediatr ghana anyqtay alady. Qazir otbasylyq dәriger eresekterdi de, balalardy da qaraydy. Ol balalardy qabyldaugha, diagnozyn qoigha qorqady. Óitkeni bilmeydi. Sóitedi de, balalar dәrigerin izdeydi. Al olar kýnnen kýnge azayyp barady. Mәselen, №1 balalar auruhanasynda pediatrdan bastap hirurgterge deyin dayyndaytyn edik. Qazir mýldem az. Oqu ornyn jana bitirgen maman kóp qatelik jiberedi. Búryn tәjiriybeli dәrigerler janadan kelgenderdi ýiretetin. Múnday sabaqtastyq ta ýzilip qaldy. Balalargha salynatyn ekpening de, aurudyng da týri kóp. Ekpe kóp aurudan qútqarady. Biraq ekpeni jasaudyng arnayy erejesi bar. Uaqytsha ekpe jasamaytyn aurular bolady. Otbasylyq dәrigerler sonyng bәrin bile bermeydi. Al ózge elder balalar dәrigerin dayyndaudy toqtatqan joq. Europa elderinde otbasylyq dәrigerlerding kóp boluynyng sebebi, olarda jas balalar halyq sanynyng 10 payyzyn ghana qúraydy. Al Qazaqstanda búl kórsetkish – 30 payyz. Týsingenim, otbasy dәrigeri jýiesi aqshanyng ýnemdeluine jaqsy. Degenmen adamnyng densaulyghyn aqshamen ólsheuge bolmaydy.+

– Jaqynda, Parlament sessiyasynda deputattar Pediatriya fakulitetin jabudyng keri әserin jipke tizgen edi. Demek, bizding qogham múnyng zardabyn tartpasa, rahatyn kórmegen siyaqty.

– Qazir dәriger bolu ýshin 8-10 jyl oqidy. Dәriger – óte qiyn mamandyq. Jaqsy dәriger búl jolgha ómir boyy kýresip jetedi. Ókinishtisi sol, bizde qazir jalpy tәjiriybeli dәriger fakuliteti ghana bar. Sony oqyghannan keyin, 8-9 kursta pediatrlardy dayyndaydy. Al búrynghy jýie boyynsha student birden Pediatriya fakulitetine baratyn. Pediatriyanyng 26 týri bar. Jana tughan balany qaraytyn medisina bólimin neonatologiya dep ataydy. Olar perzenthanada isteydi. Neonatologiya – jana tughan bala, al perinatologiya – qúrsaqta jatqan bala. Býginde neonatologtar da, perinatologtar da azayyp ketti. Senesing be, Balqash qalasynda bir ghana neonatolog maman qalypty. Odan basqa balalar hirurgy, lor dәrigeri, gastroenterolog, pulimonolog mamandary syndy balalar dәrigerining tarmaqtary kóp.+

Medisina qyzmetkerleri kýni qarsanynda ministrmen kezdeskenimde: «Árkim keledi de, reforma jasaydy. Ómir boyy sabaq beremin, mamanmyn, eki ret dekan boldym. Mening pikirimdi eshkim qúlaqqa ilmeydi» dedim. Mәselen, Ukraina, Reseyde, Belorussiyada medisinagha qatysty sheshim shygharar sәtte osy isting basy-qasynda jýrgen mamandardy shaqyryp, aqyldasady. Árkim әr týrli pikir aitady ghoy. Nәtiyjesinde qoldau tapqan úsynystar sarapqa salynady. Al bizde búl joq.+

Parlamentte deputattar «Pediatriya fakuliteti nege joq?» degen saual tastady. Mәjilis deputattary Zaghipa Baliyeva men Dәniya Espaeva mәsele kóterip, Densaulyqty saqtaudy damytudyng 2011-2015 jyldargha arnalghan baghdarlamasy ayasynda byltyrdan beri balalar emhanasy eresekter emhanasymen biriktirilgendigin tilge tiyek etti. Deputat Espaeva «Osynyng saldarynan barlyq medisina mekemesinde jalpy tәjiriybedegi dәriger balalardy da, eresekterdi de qabylday beretin boldy. Joghary oqu oryndarynda Pediatriya fakulitetining jabyluy osyghan әkeldi» dese, Mәjilis deputaty Zaghipa Baliyeva: «Biz auruhanany eski әdis boyynsha eresekter jәne balalargha arnalghan dep bóluimiz kerek. Sebebi 25 adamnyng keluine arnalghan klinikada jýzden astam adam qaralady. Eger biz emdeu ortalyqtaryn biriktiretin bolsaq, úiymdastyru jaghyn da retteuimiz kerek. Óitkeni tuberkulezding ashyq týrine shaldyqqan adammen emizuli balasy bar ana bir kezekte túrmauy kerek. Sonymen qatar pediatr mamandyghyn 5 jyl oqytyp, 2 jyl ortaq tәjiriybeden ótkizsek. Sebebi pediatr eresekti de, balany da emdey alady. Al terapevt dәriger eshqashan balany emdey almaydy. Sondyqtan pediatr mamandyghyn dayarlaudy qayta qarau kerek» dep kópting kókeyinde jýrgen týitkildi kesip aitty. Sonda Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrining jauaby: «Pediatrlardy dayyndap jatyrmyz. Saghattaryn kóbeyttik» depti. Onyng bәri jay sóz. Jalpy dәriger retinde oqytylyp jatqan pediatrlardyng saghatyn 6-7-kursta kóbeytkeni ras. Bәribir búl ondy sheshim emes. 1980-90 jyldary bir jylda 250-300 pediatr dayyndaytyn edik. 2014 jyly 58 pediatr ghana oqu bitirdi. Al qazir pediatrdyng sany azayyp, bilimi tómendep ketti. Ári búl mamandyqqa baratyndar az. Ásirese, ana atanbaghan qyzdar kishkentay balanyng jylaghanynan shoshyp, pediatr bolugha qorqady. Eger 1-kurstan bastap oqysa, ol balalar dәrigeri bolatynyn biledi, sezine týsedi. Psihologiyalyq túrghydan dayyn bolady. Olardyng oqu baghdarlamasy da basqa. Terapiyany, hirurgiyany mengeredi. Balalar dәrigeri – balanyng erekshe qasiyetin bilu. Balanyng aghzasy birte-birte damidy. Balalardyng auruy da basqasha.+

– Demek, balalar arasynda auru-syrqaudyng týri de kóp. Ásirese, shalghaydaghy audan, oblysta diagnozy dúrys qoyylmay, sonyng saldarynan mýgedektikke úshyrap jatqan balalar az emes qoy.

– Mysaly, audandyq, oblystyq auruhanalarda jaghday kýrdeli. Otbasy dәrigeri 14 myng aurudyng astaryn bilmeydi. Bir jasar, eki jasar bala temperaturasy kóterilip kelse, ystyghyn týsiretin týrli dәri-dәrmekti beredi. Búl emge jatpaydy. Al bala nege auyrdy? Ony tolyqqandy dúrys tekseru kerek, emdeu kerek. Balanyng jasy úlghayghan sayyn derti de asqyna beredi. Sosyn uaqyt óte kele sozylmaly aurugha ainalady. Óz tәjiriybemnen aitsam, balalardyng ish auruynyng jýzge juyq týri bar. Ásirese, audandyq auruhanalarda jalpy hirurg bolghanymen, balalar hirurgi az. Olar ishi auyrghan balalarda soqyrishek bar dep ota jasaydy. Keyde búl naqty diagnoz bolmay shyghatyn kezder az emes. Múndayda balanyng ish auruy jalghasyp, basqa aurularmen úlasyp ketui әbden mýmkin. Demek, әr aurudyng payda bolu sebebi әr týrli ekenin, kóbisining túqymqualaushylyq arqyly beriletinin de eskeru kerek. Balanyng densaulyghy toghyz ay boyy qúrsaghynda kótergen anasynyng densaulyghyna baylanysty bolady. Aurudyng payda boluynyng ekinshi sebebi tamaq ishuine, ýshinshi, dene qozghalysyna, tórtinshi, júmys isteu týrine baylanysty. Sonyng saldarynan er balalardyng 40-45 payyzyn әskerge almaydy. Olardyng arasynda ókpe, jýrek aurulary men psihikalyq aqaugha shadyqqandar kóp. Yaghni, bala kezde payda bolghan auru sozylmalygha ainalyp ketken. Syrqat qoghamdy sauyqtyru aldymen onyng dertke shaldyqqan úrpaghyn emdep jazudan bastalady. Sondyqtan balagha sәby kezinen qatty kónil bólip, onyng deni sau, salauatty azamat bolyp ósuine jaghday jasau qajet.+

– Múnyng aldyn alatyn jol bar ma?

– Búryn dispanserizasiya degen bolghan. Búl – balalardy tughannan bastap tekseredi. Esepke alyp, emdep túrady. Qazir búl jasalmaydy. Al endi aurudy bala kezde emdemese, óse kele onyng otbasyn asyraugha shamasy da kelmeydi. Búl kýrdeli mәsele. Taghy da qaytalap aitamyn, Qazaqstanda Pediatriya fakulitetin nege japqanyn әli týsinbeymin. Bir jaqtan naryq qysyp, bir jaqtan jana tughan nәrestelerding syrqaty asqynyp túrghan kezde pediatr mamandyghynyng jabylyp qaluy, sayyp kelgende, bolashaqty oilamaudan tughan sheshim. Tiyisti oryndargha hatty tópeletsek te, olardan mardymdy jauap bolmady. Bizding sheneunikter maqtanugha kelgende aldyna qara salmaydy. Shyn mәninde, ne jasalyp jatqany belgisiz. Mәselen, tayauda Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministri Tamara Dýisenovagha halyq tarapynan kóp saual qoyyldy. Onyng deni Pediatriya fakulitetining jabyluyna kelip tireledi. Osyghan kózderi jetse de, seng qozghalmaghanyna qayranmyn. Bizge búl ýrdis Bolon konvensiyasynan kelgeni belgili. Qazir kóp el atalmysh konvensiyadan bas tartyp otyr. Jaqynda ghana Reseyding dәrigerleri «Bolon konvensiyasyn qabyldamaymyz» dep mәsele kóterdi. Olar da kezinde Pediatriya fakulitetin jappaqshy boldy. Biraq ózderining bas pediatry, akademik Aleksandr Baranovtyng balalar dәrigerine qatysty alandaushylyq bildirgen maqalasynan keyin rayynan qaytty. Al biz barymyzdy baghalamay, qúrdymgha jiberdik.+

– Qalay oilaysyz, naqty diagnoz qoya almaghan dәrigerdi jazalau kerek pe? Jalpy, bilim men biligi úshtasqan maman dayyndaudyng tetigi qanday?

– Dәrigerding bilimi az bolsa, aldyndaghy nauqasqa dúrys diagnoz qoymasa, oghan kim kinәli? Búl túrghyda әueli dәriger dayyndaugha jauaptylardy jazalau kerek. Balalar arasynda jýike auruy beleng alghan. Mýgedek bop tughan balalardyng sany da az emes. Byltyr Pediatriya fakulitetining songhy týlekteri bitirdi. Endi bir on jylda balalargha dúrys diagnoz qoya almaytyn dәrigerler kóbeye me dep alandaymyn. Qay jastaghy balagha qanday ólshemmen dәri beru kerektigin de iygerip ýlgermegen shala pediatrlar bala ólimine sebepshi boluy mýmkin. Qazir kóp ata-ana derti asqynghan balalaryn shetelde emdetip jýr. Al sonyng ózinde densaulyghy jaqsaryp ketetinderi siyrek. Shyntuaytynda, búl auru óz elimizde emdele me, joq pa, ol ýshin arnayy komissiya qúryluy tiyis.Ata-anany әure-sarsangha salmau ýshin sonday dertterdi emdeytin dәrigerlerdi ózimizde dayarlau kerek. Búl – bir. Ekinshi, naqty diagnoz qoya almaytyn dәrigerler de adam emdep jýr. Bilimsiz dәrigerler kóbeyip ketti. «Jylaghannyng kózi, aitqannyng auzy jaman» deytin shyghar, qazir maghan eshtenening keregi joq. Tek oilaytynym – bolashaghymyz dep jýrgen balalardyng densaulyghy.+

Búryn bir oblysta birli-ekili adam óletin. Biraq ony dabyra etip, syrtqa shygharmaytyn. Qazir bir adam qaytys bolsa, u-shu. Ólim búryn da bolghan, qazir de bar. Tipti aqparat qúraldary anyqtalmay jatqan oqighagha dәrigerdi kinәli etip qoyady. Qayghydan qan jútqan ata-ana ne deydi? Olar da bas salyp «dәriger kinәli» deydi. Adam ómirin saqtap qalghymyz kelip, aurugha arasha týsemiz. Nauqasqa jana ómir syilaymyz. Biraq dәriger – enbegi esh, túzy sor mamandyq. Býgingi jastardyng dәriger bolghysy kelmeytindigine birden-bir sebep osy shyghar. Qatelespeytin adam joq. Ýkimet basshylary da «bizden de qate ketti» deydi ghoy. Olar qatelesse bir adam emes, tútas halyq qinalady. Onyng janynda adam ómirin saqtaytyn dәriger nege qatelespeydi? Soraqysy sol, adamdardyng kóbi medisinadan góri halyq emshilerine senip alghan. Esesine, auruyn asqyndyryp alady da, qaytadan em izdep medisinagha keledi. Al búl kezde em qonu-qonbauy ekitalay. Sóitedi de, bar kinәni medisinagha audara salady.+

Ýshinshiden, bilikti dәriger azayyp barady. Bizding eldi damyghan eldermen salystyrugha bolmaydy. Onyng ýstine olarda medisinagha qyruar aqsha bólinedi. Elimizde densaulyq saqtaugha bólinetin qarajattyng ýlesi JIÓ-ning 3,8 payyzy ghana. DSÚ-nyng úigharymynsha, 6 payyzdan kem bolmauy tiyis. Mysaly, Amerikada 15 payyz, Germaniya men Fransiyada 8 payyz bólinedi. Demek, órkeniyetti elderde eng qúrmetti de, eng joghary tabys iyesi dәriger ekenin jaqsy biletin sheneunikterding enbekaqy taghayyndaugha kelgende sarandyghy ústap qalady. Dәrigerding ailyghy óte tómen. 9-10 jyl oqyghanda enbekterining 50 myngha baghalanbaytyndyghyna jas mamandar nege ókpelemesin. Dәrigerge tólenetin enbekaqy kólemi úlghaymay, bilikti, bilimdi dәrigerler qataryn tolyqtyru mýmkin emes. Densaulyqtyng saqshysy – dәriger men bilimdi úrpaq dayyndaugha jauapty múghalimderge mardymsyz jalaqy beru әleumettik jaghynan alghanda әdiletsiz sheshim. Bilim-biliktiligin arttyrghansha, dәriger men múghalim ashqúrsaq ómir sýrui kerek pe?+

Ana bala dese janyn beredi

 – Qazir deni sau balany ómirge әkeletin kóptegen ananyng da densaulyghy mәz emes. Alayda resmy statistika ólim-jitimning jyl sanap tómendegenin aitady. Sizdinshe qalay? 

– Balany ata-anadan artyq jaqsy kóretin jan joq. Ásirese, ana balasymen tughannan bastap birge. Auruhanagha bir, eki jasar balasyn qúshaqtap әkeledi, ómir boyy qúshaqtap ótedi. Ana bala dese janyn beruge әzir. Ananyng róli erekshe. 9 ai, 9 kýn kótergen balasy nauqastanyp qalsa, qúraq úshyp jýredi. Tabighattyng zany solay ma, әkesi aptasyna bir mәrte keledi, boldy. Áke anasy siyaqty qatty jany ashymaydy. «Balam ólse, men de ólemin» dep basyn soqqan talay anany kórdim. Analardyng densaulyghy tómen. Qazir elimizdegi ana men balanyng densaulyghy syn kótermeydi. Múnyng bir sebebin әleumettik jaghdaymen baylanystyrar edim. Ásirese, qazaqtar kóp shoghyrlanghan ónirlerding túrmysy nashar. Jaghdayy joq bolghan son, ananyng densaulyghy da tómen. Bala tuu jasyndaghy әielderde qan azdyq, dәrumen jetispeushiligi kóp. Búl dúrys tamaqtanbaudan tuyndaytyny belgili. Et jemegen, jemis-jiydek kórmegen adamnyng densaulyghy qaydan onsyn?! Ana auru bolghannan keyin bala da ishten auru bolyp tuady. Analardyng 85 payyzy anemiyagha shaldyqqan. Búl ishtegi balanyng ósip-ónuin tejeydi. Sonyng әserinen balalardyng 40 payyzy salmaghy az, shala nemese kemtar bolyp tuylady. Búl mәsele meni qatty qinaldyrady, oilandyrady. Ol ol ma, balalar arasynda migha qan qúiylu auruy (insulit) asqynyp barady. Mysaly, on jylday búryn 4-5 ailyq nәrestelerding arasynda siyrek kezdesetin búl auru boyynsha әri ketse on bala ghana týsetin. Bir jylda 95 bala týskeni jangha batty. 1 jasqa deyin qaytys bolatyn balalardy «balalar ólimi» dep ataydy. TMD elderimen salystyra qarasaq, 1000 balagha shaqqanda, Reseyde – 10 bala, Ukrainada – 8, Belorussiyada – 6, al Qazaqstanda 15 bala óledi. 17 millionnan astam ghana halqy bar elimiz ýshin búl dabyl qagharlyq jaghday. Turasyn aitsaq, elimiz pediatr mamandarynyng tapshylyghyn tartyp otyr. Keleshekte búl jaghday tipti, ushygha týsedi. Eger Pediatriya fakulitetin qaytarmasaq, ertengi kýni balalar ólimi kýrt ósui mýmkin. Tipti, pediatrlardy syrttan shaqyrtu jaghdayyna jetpesimizge kim kepil?! Jyl sayyn statistika ólim-jitim azaydy deydi. Azaydy ma, kóbeydi me, eshkim bilmeydi. Birde tuberkulez auruyna baylanysty ýlken jinalys boldy. Ontýstik Qazaqstan oblysy tuberkulez dispanserining bastyghy: «Bizge myna payyzdan joghary bolmasyn deytin búiryq keledi. Biz kórsetkish kóbeyse de, jasyramyz» degen edi. Shyny kerek, bizde qay aurudy alsanyz da, kórsetkish tómendep jatqan siyaqty.+

– On tórt myng balagha ota jasap, ekinshi ómir syiladynyz. Sonyng ishinde qanday aghzagha ota jasau qiyn?

– Egde tartqan qart ta ómirdi qimaydy, әri qaray da ómir sýrgisi keledi. 60, 70 jastaghy eresek adamgha ota jasasan, jazylyp ketedi, rahmetin aitady. Al balagha ota jasasan, ol ertengi kýni ósip-ónedi. Solardy kórip quanamyn, erekshe rahatqa bólenemin. Osyndayda biz bolashaqqa júmys istep jatqan siyaqtymyz. Alghys jaudyryp, balasyna, nemeresine mening atymdy qoyghandary kóp. Atap aitsam, kenestik kezende on jeti jyl prokuror bolghan Ótegen Seyitovting nemeresine ota jasadym. Býginde Kamal Seyitov 40 jasqa kelip qaldy. Qazir Kamaldyng Islambek, Ismaylhan degen eki úly bar. Sol siyaqty elimizge tanymal túlgha Yahiya Áubәkirov te bir nemeresine Kamal dep at qoydy. Kóbi ýlken azamat. Kezdesken jerde sәlemin berip túrady.+

Al qanday aghzagha ota jasau kýrdeli degenge kelsem, týrli synyqtar kóp, әsirese jol apatynan migha keletin jaraqat kóp. Migha bitken aurulargha kóp jyl boyy ghylymy zertteu jasap, ota jasadyq. 1982 jyly Leningradta «Tejelaya mozgovaya travma u detey» degen kitabym jaryq kórdi. Jiyrma shaqty ghalym kandidattyq, bir ghalym doktorlyq dissertasiya qorghady. Migha ota jasaghanda jana metodikagha sýiendik. Midyng sýiegin alyp tastap, onyng ornyna titandyq plastinka qoyatyn. Búl balalargha kelmeydi eken. Titan plastinkasy eresekterge ghana bolady. Al biz balanyng jaghdayy bir-eki aidyng ishinde jaqsarghannan keyin tonazytqyshqa salyp qoyghan әlgi midyng sýiegin qayta jabamyz. Sosyn balalar arasynda qol-ayaq synyghy kóp. Qazir ata-ana dereu synyqshygha jýgiredi. Qazaq jalpy sengish halyq qoy. Áriyne, synyqshynyng da bilimdisi bar. Biletin synyqshy bolsa ayaqtyn, qoldyng úzyn sýiegin saluy mýmkin. Al buyngha baylanysty ishki synyqty rentgenmen qarap salghannyng ózinde dúrys bolmay jatady. Bәribir bizge qaytyp keledi. Jaqynda synyqshygha baryp, aqyr ayaghynda synyghy dúrys bitpegen otyz, qyryq bala bizge qayta kelipti. Endi olargha ota jasaluy kerek.+

– Qazir de ota jasap jýrsiz be, әlde…

– Joq, ýsh-tórt jyl boldy, toqtattym. Biraq kóp kadr dayyndadym. 120 ghylym kandidaty, 16 ghylym doktoryn dayyndadym. Aqyl-kenesimdi ayamaymyn. Pediatriya institutynda Núrlan Aqbarov degen myqty hirurg bar, Astanada bas dәriger Rasul Aipovtyng da bolashaghy zor. Qazir olar da shәkirt tәrbiyelep jýr.+

– Ákemning aituymen pediatr boldym degen ediniz. Ol kisi sizding dәriger bolghanynyzdy kórdi me?

– Ákem soghysqa baryp keldi. Sonda aitqany ghoy. «Balam, men qanqyrghyn soghysty kórdim. Ýsh aghan, ýsh apang kishkentay kezinde qaytys boldy. Sondyqtan da sen balalar dәrigerining oquyna bar, balalardy emde» degen edi. Ol bir el basyna kýn tughan nәubet jyldar ghoy. Ashtyq, jalanashtyq. Akusherka degen atymen joq. Bizding sheshelerimiz kiyiz ýide tuatyn. Balalardyng densaulyghy tughan kezde jaqsy bolghan, sosyn 2-3 jasqa kelgende shetiney bergen. Ózim de balalardy jaqsy kóretinmin. Besinshi kurstan keyin әkem «Qashan ýilenesin?» dep súray bergen son, ýilendim. Altynshy kursty bitirgennen keyin úlymdy auylgha apardym. Dәriger bolghan úlyn da, menen tughan nemeresin de kórip ketti.+

– Qolynyz qalt etkende, júmystan sharshaghanda dombyra tartatyn óneriniz de bar eken…

– Syr óniri – jyrshy, jyraular mekeni. Erte jasymnan muzykagha әues bolyp, әrdayym Túrmaghanbet Iztileuovting termelerin tyndap óstim. Mektep jәne institut qabyrghasynda dombyra orkestrine belsendi qatystym. Dombyrany anda-sanda qolyma alyp, balalyq shaghymdy eske alamyn. Qúrmanghazynyng «Bayjúma» degen kýii bar. Shalqyghan ómirdi kóz aldyna әkeledi. Eng bastysy, dәstýrli ónerding jauharlaryn tynday bergim keledi.+

– Adam bolghan son, arman da týgesilmeydi ghoy. Ómirde qolynyzdy mezgilinen kesh sermegen ókinish joq pa?

– Biz kenestik kezenning tәrbiyesin aldyq, oqydyq. Ol kezde bәri tegin edi. Medisina da tegin. Qazir naryqtyq ekonomikagha baylanysty zaman qiyndap bara jatqan siyaqty. Bizding qarnymyz toq, kóilegimiz kók. Al zaman osylay kete berse, balalarymyz ash qala ma dep qorqamyn. Ekinshiden, bilim men ghylym sapasy tómendep barady. Olardy medisinanyng teoriyasymen dayyndaghanmen, sany da, sapasy da tómen. Biz ýshin Ghylym akademiyasynyng róli erekshe. Kezinde sapa jaghynan ýshinshi oryn aldyq. 2003 jyldan bastap akademiya joq. Qoghamdyq úiymgha ainaldy. Ýkimet qarjy bólmeydi, instituttary da joq. Róli tómen 17 qoghamdyq akademiya bar. Ghalymdar últtyq akademiyagha kelgisi keledi. Ol akademiyany qayta qarap, qalpyna keltirse jaman bolmas edi. Býkil kenestik memleketterde Ghylym akademiyasy bar. Ghylymy zertteu instituttaryn qayta qúrsa, sonda ghylymnyng damuyna erekshe kónil bóliner edi. Bizde tórt jyldan beri kandidattyq, doktorlyq qorghalmaydy. Al Mәskeude, Germaniyada kandidattyq, doktorlyq qorghalyp jatyr. Ghylym doktoryn dayyndaudy qazir PhD dep jýrmiz. Medisinada tәjiriybeli dәrigerler bar. Olargha «aghylshyn tilin bilmeysinder!» dep qorghatpay jatyr. «Sen tiymesen, men tiymen» dep jaybaraqat jýre bergendi qalaymyz. Pediatriya fakulitetin qayta ashu jóninde 120 balalar dәrigeri men osy salanyng ghalymdary qol qoyghan hatty jogharygha әldeneshe ret joldasaq ta, jauap almadyq.+

Ýshinshiden, ómirimde anama bir dúrys syi-siyapat kórsetpeppin. Ómir joly qyzyq qoy. 1953 jyly bilim quyp, ýiden alshaqqa kettim. Dәriger mamandyghyn iygeru onay emes. Kýni-týni talmay izdendim. Qyzylorda óniri shalghayda ornalasqandyqtan, elge siyrek barushy edim. Tughan jerdi saghynyp kelgende anam aldymnan shyghyp, kemsendep jylaytyn. «Apa, nege jylaysyz?» dep súray beretin edim. Sóitsem, ana qúlynshaghyn kórgende quanyshtan kózine jas ýiiriledi eken ghoy. Mening osynday biyikke jetuime ómirlik ruhany nәr berip ketken ata-anamnyng ýlesi ólsheusiz. Biraq olargha jaqsylyghymdy, qyzyghymdy kórsete aldym ba? Qazir 80-di ensergen shaqta kókiregimdi bir ókinish kerneydi. Anama qansha alghys aitsam da, qazaqtyng jón-joralghysyn saqtap, kónilin aulap, bir tәuir kóilek te kiygizbeppin-au. Búl mәngi ókinish bolyp qaldy.+

– Ángimenizge rahmet! Alla sizge kýsh-quat bersin!

Súhbattasqan

Dinara Mynjasarqyzy