Memlekettik til hәm «mutanttar»

Osy aptada «Ayt-PARK» pikirsayys klubynda qonaqta belgili jazushy Smaghúl Elubay boldy. Bir qyzyghy, qazaq tilining janashyry bolyp jýrgen jazushy aghamyz jurnalisterden resmy tilde sóz bastaugha rúqsat súrady. Memlekettik tilding mәselesin orys tilinde kóterdi. Pikirsayystyng oqyrmangha oisalar tústaryn jariyalap otyrmyz.

Núrlan Erimbetov: Smaghúl agha, taghy da til turaly sóz qozghasaq.

Memlekettik til hәm «mutanttar»

Osy aptada «Ayt-PARK» pikirsayys klubynda qonaqta belgili jazushy Smaghúl Elubay boldy. Bir qyzyghy, qazaq tilining janashyry bolyp jýrgen jazushy aghamyz jurnalisterden resmy tilde sóz bastaugha rúqsat súrady. Memlekettik tilding mәselesin orys tilinde kóterdi. Pikirsayystyng oqyrmangha oisalar tústaryn jariyalap otyrmyz.

Núrlan Erimbetov: Smaghúl agha, taghy da til turaly sóz qozghasaq.

Smaghúl Elubay: Býginde halqymyzdyng teng jartysy qazaq bola túra, qazaqsha týsinbeydi. Sol sebepten de, tilim qansha búrmalansa da orystilinde sóileymin. Ózin últ patriotymyn dep sanaytyn azamattar orystildi auditoriyamen júmys isteu kerek. Men sizderge osy qazaqtardyng ishinen orystildilerding qalay shyqqandyghy turaly aitayyn. Býginge deyin biz tek beybereket aitysqannan basqa eshtene bitirgen joqpyz. Búl - memleketimizding mýddesine keri әserin tiygizude. Biz endi aitysqandy qoyyp, ózara baylanys ornatudy oilauymyz kerek. Men últ patrioty retinde basqa últtargha esh qarsylyq bildirmeytinimdi aitqym keledi. Biraq ne orys emes, ne qazaq emes azamattarmen kýresu kerek. Bizding sanamyzda sol bayaghy kenes iydeologiyasynyng qaldyqtary qalyp qoyghan. Býgingi shalaqazaqtar sol bayaghy kenes dәuirinen jalghasyp keledi. Kenes dәuirinde naghyz qazaqtardy joyyp, últty shatastyrghandardy «mutanttar» desem artyq aitqanym bolmas. Sol kenes iydeologiyasyn jýrgizgen «mutanttar» ózimizding analarymyzgha qol júmsap, aghalarymyzdy attyrdy. Olar qazaq últyna tәn barlyq nәrseni týpkilikti joydy. Nәtiyjesinde, 1918-1923 jyldar aralyghynda qazaq halqy qanday qiynshylyqty bastan ótkerdi. Al 1937 jyly jetpis myngha juyq ziyaly qauym ókilderi atyldy. Mine, solar qazaq mәdeniyetin, qazaq tilin saqtaghan azamattar edi. Múnday azamattar kenes «mutanttaryna» kerek emes boldy. Odan keyin qazaqtyng jana ziyaly qauym ókilderi payda boldy. Biraq olar últtyq naqyshtardy saqtap qaludy emes, óz basyn aman alyp jýrudi oilaghandar boldy. Ózderin aman alyp qalu ýshin, qazaq elin satyp ketkender kóp. Solardyng «jemisin» әli kýnge deyin jep otyrmyz. 
Núrlan Erimbetov: Smaghúl agha, biz sizding jasaghan mәlimdemenizdi qúptaymyz. Keybir sózderinizben kelispeuge de bolady. Mәselen, men ózimdi «mutant» dep sanamaymyn. Siz barlyghyna emin-erkin «mynau «mutant», «mynau taza qazaq» dep bagha berip otyrsyz. Mening bilgim kelip otyrghany, juyrda ýkimet tildi damytu turaly jana zang qabyldady. Onda on jyldan keyin elimizding 95 payyzy qazaq tilinde sóileytindigi aitylghan. Siz osyghan senesiz be?
Smaghúl Elubay: Núrlan, sen mening aitqan sózderime renjip qalghan siyaqtysyn. Men bala kezimnen Almatyda túramyn. Tuystarymnyng kóbisi orystildi ekenin, ashy bolsa da, moyyndauym kerek. Kóshede qazaq balalarynyng ózara orys tilinde sóilep bara jatqanyn kórgende kókiregimdi janayqayym tesip shyghady. Biraq bәri beker. Mening janayqayymdy bәribir eshkim týsinbeydi. Tipti sol balalardyng ózi «myna kisi jyndy bolyp qalghan ba?» dep basyn shayqap ketedi. Biz sol kýnge jettik. Múny «mutanttyq» dep atamaghanda qalay ataysyn? Gollandiyada mynaday zang bar edi: kóshede ketip bara jatqan eki adamnyng ózge tilde sóilegenin tәrtip saqshylary bayqap qalsa, aiyppúl salghan. Keyin kele búl zandy alyp tastady. Biz de qazaqsha sóilemegenderge aiyppúl salu kerektigin ýkimettegilerge jetkizgen edik, olar ýnsiz qaldy. Bizdegi til turaly zang eshnәrseni talap etpeydi.
Núrlan Erimbetov: «Til turaly zang nashar, jogharyda otyrghandar esh nәrseni talap etpeydi» dep otyrsyz. Al sizdi sol jaqqa otyrghyzyp qoysa, qadamynyzdy neden bastar ediniz?
Smaghúl Elubay: Birinshiden, «Qazaqstannyng әrbir azamaty memlekettik tildi mengersin» dep talap qoyar edim. Ekinshiden, jana til turaly zang qabyldau kerek. Al osyghan deyingi zandy jay tek qaghaz jýzinde bar nәrse dep týsineyik. Esh nәrseni talap etpeytin zandy zang dep atau qisyngha kelmeydi. Sodan keyin memlekettik qyzmetkerler qazaq tilin mengeruleri tiyis. Búl - zannyng qabyldanghanyna 21 jyl boldy. Nәtiyje bar ma? Qazaqtardy bylay qoyghanda, keybir shetel azamattary qazaq tilin ýsh jylda ýirenip jatyr.
Núrlan Erimbetov: Siz qazir jalpylama aityp otyrsyz. Egemendigimizdi alghangha deyin sol kezdegi elimizding astanasy - Almatyda bir-aq qazaq mektebi boldy. Biz bar kinәni kenes dәuirine artyp qoyamyz. Sol sayasatpen Ózbekstan, Qyrghyzstan elderi de ómir sýrdi emes pe? Biraq olardaghy mektepterding 60-70 payyzy ózge, óz tilinde boldy ghoy. Nege sizder sol kezde osynday qatelik jibergen qazaq sheneunikterin jauapqa tartpaysyzdar?
Smaghúl Elubay: Siz aityp otyrghan elder Goloshekinning qol astynda bolghan joq. Olar qazaqtargha qaraghanda qiynshylyq kórgen joq. Stalinning jibergen búl adamy bizding tilimizdi, mәdeniyetimizdi týpkilikti joiydy kózdedi. Qazaq ziyalylaryn qúrtty. Tipti qazaqtyng qorasyna mal jinalsa, ony da tartyp alyp otyrdy.
Núrlan Erimbetov: Dúrys-aq. Biraq múnyng barlyghyn Goloshekin ýi-ýidi aralap jýrip tartyp alghan joq qoy. Qazaq sheneunikteri jasady. Býginde sol kisilerdi qadirlep, kóshening attaryn berip jatyrmyz.
Smaghúl Elubay: Eger de Ýkimet basyndaghylar saghan búiryq berip, tuysqandarynnyng mýlkin tartyp al dese, sen de tartyp alasyn. 1995 jyldary jana ziyaly qauym ókilderi qoghamdyq júmystargha aralasty. Biraq olar qazaqtyng últtyq qúndylyghyn oilaghan joq. Sol ziyaly qauym ókilderining úrpaghy býginde qazaq tilin qúrtyp jýr. Elbasy әrdayym «qazaq qazaqpen sóilessin» dep aityp jatady. Orys tilinde sóileytin tórt mln qazaq tyndady ma? Tyndamady. Sebebi, qaytalap aitamyn, til turaly myqty zang joq.
Núrlan Erimbetov: Siz baghanadan beri «qazaq tili qúryp bara jatyr» dep otyrsyz. Biraq búrynghymen salystyrghanda, Almaty qalasynda qazaq tilinde sóileytinderding sany kóbeygenin moyyndau kerek shyghar.
Smaghúl Elubay: IYә, ol jaghy da bar. Biraq ekige bólingen qazaqtardyng basy jaqyn arada birikpeydi. Shalaqazaqtarmen kýresu qiyngha týsedi. Qazaq bola túra, qazaq tilin bilmeu, úyat jaghday. Biz aldaghy uaqytta bәri jaqsy bolady degenge senemiz. Dese de, men osy kýnge deyin qazaq ne ýshin ekige bólindi degen súraqqa jauap izdegen birde-bir ghalymdy kórmedim. Búl turaly eshqanday ghylymy júmystyng qorghalghanyn da bayqamadym. Búl - mәseleni kóterip jýrgen azamattar joqtyng qasy.
Núrlan Erimbetov: Býginde últ janashyrlary bar ma?          
Smaghúl Elubay: Áriyne, bar. Býginde bilimdi, әri talantty jas tolqyn ósip kele jatyr. Olar kenes iydeologiyasyn kórmegen. Sol sebepten de aldaghy uaqytta elimiz múnday mәselemen basyn auyrtpaydy degen oidamyn.
Núrlan Erimbetov: Qazaq tilin, mәdeniyetin nasihattauda BAQ-tyng da atqarar júmysy orasan zor. Biraq songhy jyldary  telearnalarymyzda aitys tipti toqtatyldy. Nege sizder osy mәseleni kótermeysizder?
Smaghúl Elubay: Qazaq tilinde ýsh arna ashsaq dep jantalasyp jýrmiz. Onyng ózi jaqyn arada qúrylmaydy. Qytayda býginning ózinde qazaq tilinde eki telearna bar. Al egemendigin alghan Qazaqstanda birde-bir taza qazaq tilinde habar taratatyn telearna joq. Orys tilinde taraytyn telearnalardyng sany kóp. Búl - óte qauipti jayt. Shalaqazaqtarmen kýresu ýshin solargha arnap telearna bolmasa da, baghdarlama ashu kerek. Biz últ retinde osynday qatelikterdi joy ýshin kýresuimiz qajet.  
Jurnalist saualy: Sizding týsiniginizde últ degenimiz ne?
Smaghúl Elubay: Últ degenimiz - halyqtyng tolyqqandy qalyptasuy. Bastapqyda neshe týrli toptar jinaqtalady. Olardan halyq qúrylady. Keyin kele memleket jasaqtalady. Memleket bolyp qúrylu arqyly olar últtyq qúndylyqtardy saqtap qaludy oilaydy.
Jurnalist saualy: «Almatylyq qazaqtardyng barlyghy oryssha sóileydi» degen pikirmen kelisesiz be? 
Smaghúl Elubay: Tek almatylyqtar ghana emes, sonday-aq Soltýstik Qazaqstanda túratyn qazaqtar da oryssha sóileydi. Qazaqtyng teng jartysy qazaq tilinde sóiley almaydy dep jýrmiz. Barlyq qalalardaghy qazaqtardyng qazaqshasy mәz emes.

Jazyp alghan Eldos ÓMIRZAQÚLY

«Jas qazaq» gazeti

Qazaqtyng ziyalysy ózge halyqtardyng intelliygensiyasy sekildi ózge últtargha topyraq shashumen ainalyspaydy

Smaghúl Elubay, jazushy

Keshe Almatyda «AytPARK» qoghamdyq-sayasy pikirtalas klubynyng kezekti otyrysy ótti. Kezdesu qonaghy - jazushy Smaghúl Elubay qazaqstandyq BAQ ókilderining týrli saualdaryna orys tilinde jauap berdi. Súraqtardyng deni orystildi baspasóz ókilderining tarapynan qoyylghandyqtan, Qazaqstandaghy últaralyq mәsele, til mәselesi ótkir aityldy. Oqyrmandarymyzgha sol súhbattan ýzindi úsynyp otyrmyz.
- Tәuelsizdik alghaly beri orystildi qazaqtar men qazaqtildi qazaqtar bir-birin sózben tópeleumen, topyraq shashumen ainalysyp keledi. Múnday kelensizdik elding berekesin qashyratynyn bәri biledi. Endeshe, nelikten sol aitys toqtamaydy?

- Meninshe, arandatushylar kóp, әsirese, baspasóz qúraldarynda. Bizding Otanymyz bir, ómir sýrip otyrghan ortamyz bir, qoghamymyz bir bolyp otyrghandyqtan, birlesip sheshim izdeu kerek. Elimizdegi últshyl patriottardyng Qazaqstandaghy ózge halyqtargha, ózge tilderge qarsy úran kótergen kezi eshqashan bolghan emes. Sondyqtan týrli baspasózdegi qazaq últshyl patriottary jónindegi birjaqty pikirlerdi arandatushy pikirler dep bilemin. Qazaqtyng ziyalysy ózge halyqtardyng intellegensiyasy sekildi ózge últtargha topyraq shashumen ainalyspaydy. Múnday kózqaras, dәl qazirgi jaghdayda, orystildi basylymdardyng kóbinen bayqalyp qalady. Meninshe, últshyl patriottardy ózge últ ókilderine qarsy qoigha úmtylatyndardyng arandatushylyq maqsaty bar. Qazaqtardy «әzireyil» etip kórsetkisi keledi. Áytpese qazaq ziyalysy halqymyzdyng osynday kýige dushar bolghanyna elimizdegi eshbir últtyng ókilin aiyptap jýrgen joq. Oghan aiypty bir ghana qúrylym bar, ol - kenes ókimeti. Men onyng jýrgizgen sayasatyn mutanttyq iydeologiya dep ataymyn.

- Sizder qazaqtardyng qazaq tilin bilmeuin Stalinge, Kremlige, kenestik ókimetke jaba salasyzdar. Alayda sol qúrylymnyng qol astynan shyqqan ózbekterdi, gruzinder, armyandardy alyp qaranyz, olar óz mәdeniyetin joghaltyp alghan joq qoy.

- Joq, búlardyng eshbirine dәl qazaqtargha jasalghanday otarlau sayasaty jýrgizilgen joq. Búl - tarihy dәleldengen anyq qúbylys. Kremliding qazaqtargha degen óz aldyna bólek sayasaty boldy.

- Degenmen búl ótken shaqtyng taqyryby sekildi. Stalindik sayasat qazaqtardy bir-birine qarsy qoyyp, tiline qiyanat jasaghan shyghar. Al qazir qazaqtar eshkimge tәueldi emes qoy, nelikten ol ózining mәdeniyetin qaytaryp almaydy?

- Joq, qazaqtar әli de tәueldi. Bizding qogham stalindik mutanttyq iydeologiyadan әli de tolyq tәuelsizdikke qol jetkizgen joq. Qazirgi mәngýrttengen kýiimiz sol iydeologiyanyng birden-bir «jemisi» bolyp tabylady.

- Osy qazaqtardy shala qazaqtar men naghyz qazaqtar dep ekige bóledi. Búl últshyl patriottardyng qoldan jasap alghan nәrsesi emes pe? Mysaly, qazir til bilmesten-aq qazaqqa ózgelerden artyq enbek sinirip jatqandar bar.

- Joq, bizding qoghamnyng shala qazaqtar men naghyz qazaqtardan túratyny - aidan anyq nәrse. Múnday jikting bar ekenin shala qazaqtar bayqamaytyn da shyghar, biraq naghyz qazaqtar ony anyq bayqaydy. Sondyqtan basyn qúmgha tyghyp alghan týieqús sekildenip eshtene kórinbeydi degen ústanymda boludyng qajeti joq.

- Elimizding sheneunikteri osydan on jyldan keyin qazaqstandyqtardyng 95 payyzy qazaq tilinde sóileytin bolady degen mәlimdeme jasap ýlgerdi. Siz búghan senesiz be, búl mýmkin nәrse me?

- Joq, dәl qazirgi qalypta men búghan sene almaymyn. Ol ýshin baghdarlamany әli de tolyqtyru kerek. Qazaq tilining isi órge basu ýshin, eng aldymen, qauqarly zang bolu kerek. Al búl baghdarlamada zang jóninde eshtene aitylmaghan. Bizding búghan deyingi memlekettik til turaly zanymyz, ústanghan sayasatymyz óte júmsaq. Al últtyq mәselede, mәdeny maydanda júmsaqtyq tanytugha bolmaydy.

- Qazir Almaty qalasy birtindep qazaqsha sóiley bastaghan siyaqty, siz múnday qúbylysty bayqaysyz ba?

- Áriyne, múnday jaghymdy qúbylysty da bayqaymyz. Degenmen ol - óte bayau әri tabighy týrde ózdiginen jýrip jatqan qúbylys. Mening aitpaghym, memlekettik «motordy» iske qosu arqyly sony әldeqayda jyldamdatugha bolar edi. Sebebi jahandanu qúbylysy qarqyn alghan myna zaman jaybasarlyqty kótermeydi. Bizding jastarymyz qazir orystildiler men qazaqtildiler ghana bolyp bólinip qoymay, vesternizasiyagha, yaghny batystyng da yqpalyna úshyray bastady.

- Óziniz aityp otyrghan jastardyng batysqa elikteui ýlken qarqyn aluda. Siz olardy da shala qazaqtardyng qataryna jatqyzatyn shygharsyz?

- Búl ýshinshi top jay ghana orystildi qazaq emes, ol qazaq mәdeniyetining de, orys mәdeniyetining de ókili emes, ol endi búqaralyq mәdeniyetting ókili bolyp ketedi. Yaghny tipten alshaqtap bara jatqandar. Búl shala qazaqtardan keletin qauip búrynghydan da zor boluy mýmkin. Degenmen men jastardyng barlyghynan qauiptene bermeymin. Óitkeni jastardyng arasynan qazaqy ruhty, ójet, qúldyq sanagha úrynbaghan jastardy da kóp bayqaymyn. Men osy jastargha ýmit artamyn.

- Qazaqstanda músylmandyqtyng kýshengi últtyq mәselelerdin, til mәselesining sheshiluine týrtki bola ala ma?

- Halyqtyng islamgha bet búruy últtyq mәseleni sheshuge týrtki bola alady. Alayda múnda da kóptegen týitkilder bar. Dindi de dәstýrli tanym negizinde ústanu kerek. Mysaly, din ústamaq bolghandardyng barlyghy aldymen saqal ósirip, hidjap taghugha úmtylady. Biraq qazaqtyng tanym-týsinigi әrqashanda múnday dәrejeden artyq bolghan. Qazaq ýshin din jýrekte.

Sәken Kókenov

«Alash ainasy» gazeti