Mening dosymnyng azan shaqyryp qoyghan esimi - Ghalym. Osyny basqynshylar men kelimsekterding búrynghy da, býgingi de izbasarlarynyn, olargha qosa ózimizding  keybir orystildilerding de ynghayyna baqsaq,  Uchenyy dep nyspylaudan jýzi janbaydy. Olay deytinim, Almatyda Abay men Tólebaev kóshelerining qiylysynda jer jannaty Jetisudy oryssha audaryp jazyp qoyghan jazu túr. Jer atyn audarghandargha adam aty degen ne tәiiri?! Osynday sorly týsinikten әli aryla almay jýr ekenbiz. Telearnalardyng birinen «Jetisu-Semiyrechie» sauda kompleksi» degen jarnamany kózim shalyp qaldy. Osy tayau kýnderi ghana.

    Eger әdiletine, adamgershilikke, parasatqa jýginsek, jer-su, ózen-kól, tau-tas, teniz-aymaq, adam attary audarylmaydy, búrmalanbaydy. Mindetti týrde eng alghashqy núsqada túrugha tiyis. Mәselen, aqparat qúraldarynda, basqa da derek kózderinde Ontýstik Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan, Ortalyq Qazaqstan atalatyn aimaqtar «ijnyi», «Zapadnyi», «Sentralinyi», «Vostochnyi», «Severnyi» dep kelimsekterding tiline audarylyp jazylady, solay aitylyp jýr. Aymaq attary tek qazaq tilinde aitylugha tiyis qoy. Osy әdiletsizdik pen basynugha qazaqtardyng ózining de eti ýirenip ketken.

         Shyghystaghy bir, soltýstiktegi eki oblystyng tabighi, tól atyn әli kýnge deyin qalpyna keltire almay býgejekteymiz. Aua rayyn aitqanda, Astana men Almaty týsinikti, bas jaghynda, ne ayaq jaghynda aityla beredi.  Búl - zandy, oryndy. Al, oblystar she? Ádette kez-kelgen mәlimetting basy men ayaghy kózge birden týsedi. Elding esinde qalady. Oblys ortalyqtaryn Petropavl  dep bastap, dinkendi qúrtady. «Sening jerinning atyna deyin biz qoyyp bergenbiz» degen tabalaudy óz qúlaghymyzben talay estigenbiz. Estip te jýrmiz. Eng basynda jattyng sózi túrsa, ýlken-kishige qalay әser etedi?! Ezip jiberedi. Al balalar «Jerimizding atyna deyin qoyyp bergeni ras-au» degen oigha beky týsedi. Oryssha  ataudy sóz basyna (oblys ortalyqtarynyng tizimi), ne ayaq jaghyna qoyyp, bizder ózimizge-ózimiz qarsy júmys istep jýrmiz.  Eger oryssha atau ortasynda túrsa, kóp este qala bermeydi. Mәselen, Habar-24-tegi Shalqar Múqashúly qandasymyz oblys ortalyqtarynyng mәlimetterin bergende, Kókshetaudan bastap, Qaraghandydan ayaqtatty. Búl kórermenge analar siyaqty sonshalyqty jaysyz әser etpeydi. Az da bolsa eleusizdeu.

        Ontýstikte  Aqbiyik degen aty da, zaty da tamasha jer bar. Sony  úzaq uaqyt boyy «Vysokoe» dep jýrdik. Jazbasha da, auyzsha da. Qasiyetti Qazaq Jerinde óz atyn iyelene almay jýrgen múnday jerler az emes.

         Diktor Múhamedәli Bolatúly talay әriptesterine: 

«Janalyqtardy, aua rayyn aitqanda, nege Oral dep aita bermeysin. Oral deseng de týsinikti ghoy. Talaylargha «Uralisk» dep nege búrmalaysyn?!» depti. Bireui de qúlaghyna qystyrmaghan.

          Oral sekildi ataulardy tek qazaq tilinde aitugha da, jazugha da bolady. Elding esinde ghoy, Medeu-Medeo, Kókshetau-Kokshetav, Qyzylorda-Kzyl-orda, Almaty-Alma-Ata, Shymkent-Chimkent bolyp jýrdi. Osylardyng óz atyn qalpyna keltirdik qoy. Yaghny qalpyna keltiruge bolady eken. Búl arada tek Oral ghana emes, basqa da ataulardy menzep otyrmyn. Oral –mysal ýshin ghana keltirilgen jaghdayat.  Burabay. Birinshiden, tól aty. Ekinshiden, týsinikti. Osyny «Borovoe» dep aitady. Jazady. Osylay kete berse ne bolmaq?  Qaraghandy. Qaraghan  -  bútaly ósimdik .Osy Karaganda bolyp búrmalanady, yaghny qaraugha baylanysty maghynagha ketip qalady.  Mәselen, «Men sagan karaganda, sen magan karamaysyn» deydi keybir saqaularymyz ben kekeshterimiz. Orys tildiler de keyde sóitip sóileydi. Aqmola oblysyndaghy «Qatarkól» atauynyng josyqsyzdyqpen jat tilge audarylyp, odan qayta qazaq tiline audarylghanda, «Qotyrkól» atanyp ketkenine kýlesing be, jylaysyng ba?

      Al endi jat tilinde nyspylanyp jýrgen ýsh oblys ortalyghyn qashan óz atymen ataymyz? Qabyrghamyzdy qayystyryp jýrgen ýlken sorlylyq –osy.

      «Qazaq mektepteri ashylyp jatyr, qazaq mektepterindegi oqushylardyng sany kóbeyip keledi» dep shýkirshilik qylyp jýrgenderimiz de bar. Eger týbine ýnilsek, osynyng bәri syrt kózge ghana siyaqty. Olay deytinim - sol óskinderding kópshiligi kóshede, ýiinde jat tilinde sóileydi. «Áy, ana tiling ne boldy?» desen, renjiydi, ne beti shylp etpey túra beredi. On qazaq jinalyp  jattyng tilinde shýldirlesedi. «Jigitter, qyzdar, búlaryng ne?» desen, keybireuleri «Ózimiz bilemiz» dep qarap túrady. « Ózing bilmeysin. Halyqty búzasyn. Seni kórip basqalar da, әsirese balalar sol tilde sóileuge әdettenedi. Búl - indet» degendi týsindire almay qor bolasyn. Basqa jerdi bilmeymin, jaqsy ýlgi taratyp, qalyng elge ónege bolady dep jýrgen Astanada dәl osylay. Indet taratatyn múnday sorlylyqty qaytemiz sonda?

       Aty-jónimizdi ana tilimizde qújat boyynsha jazdyru da, ózgertu de qiyamet-qayym eken. Ov, evany alyp tastay alasyz. Eger әke atyna bir kezderi evna, evich jalghasyp ketken bolsa, ony ózgertu ýshin qayta tuugha tura keledi. Onsyz da bizdegi burokrattyq bylyq ayaq alyp jýrgizbeydi ghoy. Al myna qújatty týzetudegi qiynshylyqtardy kórgende, eki qolyndy tóbene qoyyp bezip ketking keledi. Kóp adam osynday-osynday auyrtpalyqtarynan qashady da, qolyn siltey salady.

        Is qaghazdaryn ana tilimizde jýrgizu mýldem syn kótermeydi. Orys tilin resmy til dep mingestirip qoydyq. Shalaghay zansymaq osylay bolghannyng ózinde de barlyq qújat memlekettik tilde jazylyp, qajet jaghdayda orysshagha audarylu kerek qoy. Al bizde kerisinshe. Áueli oryssha әzirlenedi, onyng dayyn qalyptary túr. Endi osy dayyn oryssha qalyp qazaqshagha audarylady, kóbine mýldem audarylmaydy da, sol kýii oryssha qalpymen kete beredi. Búghan da etimiz ýirendi.

       Qazaqstanda  -  qazaq halqy. Basqalar – últtar men úlystardyng ókilderi. Bizdegi ózge últ ókilderinin  bir de bireui ózderimen birge Qazaqstangha jerlerin arqalap kelip qosylghan emes. Mәselen, Qytay,Resey - imperiyalar. Solarda halyqtar, tilder, últtar dep aitugha bolady. Óitkeni, búl memleketterding qúramyna kóptegen halyq bayyrghy atamekenderinde otyryp-aq   «qosylghan». Dúrysy - kýshpen, ailamen qosylyp alynghan, jaulap alynghan. Búl- ekining biri biletin aqiqat. Al bizde olay emes. Qazaqtar óz atamekenderinde otyr. Bireulerdi jaulap alyp, olardy óz jerine milliondap kýshtep, ne jalynyp әkelgen joq. «Kelip, jerimizdi iyelen, tilimizdi, dәstýrimizdi qúrt» degen joq. Óitip jalynghan da joq. «Qaytseng de sóit» dep talap etken de joq.

      «Qonaevadan týsesing be?», «Seyfullinagha bara ma» deu býginderi kәdimgi daghdymyzgha ainaldy. Indetting bir parasy osy. Búl jaghyna mýldem mәn bermeytin bolyp aldyq. Bylayghy júrtty aitpaghanda, keybir jurnalisterimiz ben jazushylarymyz da «ókinishke oray» dep soqtyrta beredi.  Jazsa da, aitsa da. «Ókinishtin» maghynasy basqa, «oraydyn»  maghynasy basqa ekeni eshkimning de qaperinde joq.

            «Ár nәrsening bú dýniyede de, o dýnie de jauaby bar» delinedi. Búl týsinik jer betindegi barlyq halyqta bar. Nemis biyligi kesh te bolsa evreylerden keshirim súrady. Al orys biyligi she? Arghy tarihty aitpaghanda, orys ýkimeti jibergen evrey Goloshekinning túsynda qazaq milliondap qyryldy. Orys biyligining qolshoqpary orys Kolbinning kezinde qyrghyn boldy. Al búlar bolsa әli kýnge deyin dúrystap keshirim súraytyn emes. Búl qalay sonda? Qanshama halyqtyng kósemderi men ardaqtylarynyng basyn kesip alyp, qorlap, «Qynq desen, kóretining osy!» degen aibaraq sayasatpen saqtap qoilary qalay?! Qanday adamgershilikke syighyzamyz?! Osylardyng bir de bireuining súrauy bolmaghany ma?!

      Jogharyda tizbelegen jaghdayattar - mening de, sizding de, onyng da - bәrimizding de jýregimizdegi syzdauly jara. Búl indetti jaranyng jazylu jolyn qarastyrsaq, el bolyp aqyldassaq, septessek qaytedi? Yqpal etsek. Bas-basymyzgha by bolghan, birimiz saygha, birimiz aigha tartqan  kýiimizben, barlyghyna da «zaman solay ghoy» dep búgha bersek, ygha bersek, qúrdymgha ketkenimizdi bayqamay qap jýrmeymiz be?

Qandastarynyz Temirhan Mombekúly-Týrkistan

Jazushy, velosayahatshy

Abai.kz