Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Sayasat 12847 3 pikir 9 Jeltoqsan, 2016 saghat 11:48

«SAYaSY BÁSEKELESTIK BOLGhANDA QOGhAMDYQ KENESTERGE QAJETTILIK BOLMAS EDI»

Astanada «SarapTime» sarapshylar pikirsayys klubynyng kezekti otyrysy «Qoghamdyq Kenesterding memlekettik biylik jýiesindegi roli men orny» taqyrybynda boldy.

Otyrysqa qatysqan belgili sayasattanushy Aydos Sarym «eger naqty sayasy bәsekelestik bolghanda múnday qosymsha qúraldardyng qajeti bolmas edi» degen oiyn aita kelip:

«Múrat Ábenov Azamattyq forumda aitqanday, eger ministrlikterding janynan qúrylghan qoghamdyq kenester jaqsy úiymdastyrylghan әri ministrge, ministrlikke naqty syny eskertpeler berip otyrghanda qosymsha aqsha shyghyndap, sarapshylardy shaqyryp, týrli qoghamdyq kenester qúrudyng qajeti bolmas edi» dedi.

Sarapshy óz sózinde Almaty qalasyndaghy qoghamdyq kenes turaly da aityp ótti.

«Qala әkimshiligi qoghamdyq kenestegi óz jenildiginen bas tartty. Múny atap ótken dúrys. Ondaghy qoghamdyq keneste ýsh sheneunik, ýsh mәslihat deputaty bar. Barlyghy – 37 adam. Árbir úiymda bolatyn syqyldy keneske kirip, әri qaray onymen ne isteytinin bilmey jýrgen adamdar da bar. Sondyqtan, azamattardyng kenesten shyghu, kiru mәselesin úiymdastyru kerek. Al, keneske kirgisi keletin adamdar bar. Búl prosess ashyq boluy tiyis. Ári búl mәsele ýsh aidan beri talqylanyp keledi», dedi Aydos Sarym.

Sonday-aq sayasattanushy qoghamdyq kenesterge әrtýrli mәseleler boyynsha sarapshylardy tartu turaly da sóz etti.

 «Qala ýshin qansha paydaly júmys isteuge tyryssa da  qoghamdyq kenes key jaghdayda keybir mәselelerdi sheshuge qauqarsyz. Sondyqtan, kәsiby mamandargha shtat ashu ma, әlde memlekettik әleumettik tapsyrys jasap, keneske mamandardy tartugha mýmkindik beru jaghyn qarastyru kerek».

Esterinizge salay keteyik, «SarapTime» klubynyng búl otyrysy «Media tehnologiyalar ortalyghy» men «Núr Otan» partiyasy sayasy saraptau jәne strategiyalyq zertteu ortalyghy birlesip ótkizdi.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1668
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2048