Jetisay qalasynyng túrghyny Raushan MahatovanyNG bódene ósiruge degen qúlshynysyna qajettilik sebep bolghan kórinedi. 

«Kýieuimning biraz uaqyt boyy asqazany mazalap, әbden tityqtatyp jiberdi. Barlyq analizderin tapsyryp, jan-jaqty tekseruden ótkizip bolghannan song dәrigerler «Asqazanynyzdaghy jara asqynyp ketken. Ony emdeuding bir ghana joly bar, ol – ota jasatu. Odan basqa emi joq» dedi. Pyshaqqa týsu onay ma? Ne isterimizdi bilmey, shaqshaday basymyz sharaday boldy. Sol kezde Jaratqannyng qúdireti ghoy, bir kisi bódene júmyrtqasynyn  asqazangha em ekenin aitty. Onyng sózi tabyla ketken aqylday  kórindi me, tәuekel etip, bódenening júmyrtqasyn emge iship kórudi úighardyq.

Elden súrastyryp jýrip, Qyzylorda qalasynda bódene ósiretin Orynbay degen kisi bar dep estip, eshtenege qaramastan, tura sonda tarttyq. Orekennen 200 bódene satyp aldyq. Onyng júmyrtqasyn biraz uaqyt ishkennen song kýieuim auruynan qúlan taza aiyghyp ketti. Ol kýnine 4 dana bódene júmyrtqasyn  ashqaryngha ýzbey iship otyrdy. Asqazanynyng auyrghany qoyyp, qazir palau deysiz be, ashy taghamdar deysiz be, únatqan taghamyn qalaghanynsha jeydi. Biz osylaysha bódenening júmyrtqasynan dertimizge daua taptyq» deydi Raushan apay aghynan jaryla.

Osy tústa aita keterligi, mamandardyng zertteuinshe, bódene júmyrtqasynyng qúramynda fosfor, kaliy, temir kóp. Ol adamnyng este saqtau qabiletin jaqsartady. Sonday-aq, júmyrtqada V toby dәrumenderining moldyghy jýike jýiesining jaqsy júmys isteuine ýlken septigin tiygizedi. Adam aghzasyn da tazartady. Júmyrtqa qabyghynan kalisiy dayyndalatyn kórinedi. Sebebi, júmyrtqa qabyqshasynyng 90 payyzy kalisiy karbonatynan túrady. Halyq medisinasynda bódene eti ejelden-aq joghary baghalanyp kelgen. Anemiya, tuberkulez, diabet, asqazan jarasy, bronhialdy astma (demikpe), gepatit siyaqty aurulargha myng da bir em.

   – Bódenelerge taza, jyly, qolayly jay kerek. Sondyqtan túryp jatqan ýiimizding ýlken bir bólmesin solargha arnap qoydyq. Kýnine shamamen 50 shaqty  júmyrtqa alamyz. Ony jeke azyq-týlik dýkenimizge shygharyp satamyz. Túraqty satyp alushylarymyz da bar. Olardyng barlyghy aurularyna em bolghanyn aityp, alghystaryn jaudyryp jatady. Búryn bódene ústap kórmegendikten alghashynda ony kýtip-baghudyng qyr-syryn bilmey qinaldyq. Qazir birshama ýirenip qaldyq. Azyghyna da erekshe mәn beremiz. Bódene ýshin kez kelgen jem jaray bermeydi eken. Ony ósiruding qiyndyghy da osynda. Biday, arpa, jýgeri sekildi dәndi jemeydi. Bódenening jemin Almatydan arnayy aldyrtamyz. Taghy bir tandanarlyghy, bódenelerding dene túrqy kishkentay bolghanymen, tәbeti jaqsy, qansha jem berseng de jey beredi. Keyde Almatydan keletin jemimiz kesheuildep qalyp, ózining arnayy jemin bermesek, sol kýni mýldem júmyrtqalamaydy. Jemining ózine aiyna 40-50 myng tengedey qarjy ketedi. Bódene júmyrtqasyn shiykiley de, quyryp ta, qaynatyp ta paydalana beruge bolady. Tauyq júmyrtqasymen salystyrghanda qúnarlylyghy joghary, asqazanda tez qorytylady. Etine de súranys bar. Bódene ósiru de  biznesting bir týri ekenine kózimiz jetti. Sondyqtan aldaghy kezde bódene sanyn arttyryp, ony kóbeytudi kózdep otyrmyz, – deydi Raushan apay.

IYә, «bódene degen nemene?» degenderge Raushan apaydyng aitary osy.

Abay aqparat