«Qazaq-resey shekarasynan eki keli esirtki alyp ótpek bolghan pushtundy Qazaqstandaghy 131-shi últ dep qabyldap jiberipti».

(Halyq arasynan)

«Qazaqstan» telearnasy. «Kesh jaryq» baghdarlamasy. Jýrgizushilerding biri Aygýl Imanbaevanyng auzynan «Bizde 150 últ tatu-tәtti ómir sýrip jatyr» degen synayda sóz shyghyp ketti. Abaysyzda aityldy dep aqtayyn desen, búl tikeley efir emes. Montaj ýstelinde tigisi jatqyzylyp, qyraghy redaktorlardyng qarauynan ótken.

Mýmkin, búl qara tyrnaghyna deyin namys oty úshqyndap túrghan últshyldyng jýikesin janyrday «janalyq» emes te shyghar. Biraq, memlekettik mif qúrastyrudaghy tyng kórsetkishke tosyrqaghanymyz ras. Osy kezge deyin Qazaqstandaghy etnikalyq qúram degende, 100 ben 140-tyng arasyndaghy kez kelgen sandy atasaq, qatege sanalmaytyn. Mysaly, ol «... 120 úlys» («Kazahstanskaya pravda», 26.06.2006), «...100 últ» (31 arna), «126 ya 130 úlys» (resmy bayandamalardan), «140  úlys» («Qazinform», 27.08.2010) dep jyl sayyn, qúndyzdyng terisindey qúbylyp túrady. Biylghy baghan - 150! Elimizding últtyq kartasy birden 10-15 úlysqa kenip salsa, «búl qalay?» degen saualdyng boy kóterui zandy ghoy. Kórsetkish kimderding esebinen kóbeyip otyr?

«Qazaq-resey shekarasynan eki keli esirtki alyp ótpek bolghan pushtundy Qazaqstandaghy 131-shi últ dep qabyldap jiberipti».

(Halyq arasynan)

«Qazaqstan» telearnasy. «Kesh jaryq» baghdarlamasy. Jýrgizushilerding biri Aygýl Imanbaevanyng auzynan «Bizde 150 últ tatu-tәtti ómir sýrip jatyr» degen synayda sóz shyghyp ketti. Abaysyzda aityldy dep aqtayyn desen, búl tikeley efir emes. Montaj ýstelinde tigisi jatqyzylyp, qyraghy redaktorlardyng qarauynan ótken.

Mýmkin, búl qara tyrnaghyna deyin namys oty úshqyndap túrghan últshyldyng jýikesin janyrday «janalyq» emes te shyghar. Biraq, memlekettik mif qúrastyrudaghy tyng kórsetkishke tosyrqaghanymyz ras. Osy kezge deyin Qazaqstandaghy etnikalyq qúram degende, 100 ben 140-tyng arasyndaghy kez kelgen sandy atasaq, qatege sanalmaytyn. Mysaly, ol «... 120 úlys» («Kazahstanskaya pravda», 26.06.2006), «...100 últ» (31 arna), «126 ya 130 úlys» (resmy bayandamalardan), «140  úlys» («Qazinform», 27.08.2010) dep jyl sayyn, qúndyzdyng terisindey qúbylyp túrady. Biylghy baghan - 150! Elimizding últtyq kartasy birden 10-15 úlysqa kenip salsa, «búl qalay?» degen saualdyng boy kóterui zandy ghoy. Kórsetkish kimderding esebinen kóbeyip otyr?

Osy sebepten QR Statistika agenttigining resmy saytyna (www.stat.kz) kirseniz, ósip-ónu, kóshi-qonnyng dinamikasyn tapsanyz da, últtyq qúram jóninen qolynyzgha jóndi aqparat ilinbeydi. Ár úlystan arbanyng kýpshegine boyy jetpegen balasyn sanaghannyng ózinde, esebi qansha shyghady? Saualy tughanmen, jauaby joq. Sebebi, bizde etnodemografiyalyq statistika ashyq jariyalanbaydy. Gazetke basylmaydy. Biletinimiz: 2010 jyldyng 1 qantaryndaghy mәlimet boyynsha, Qazaqstanda 16 196 800 adam bolsa, sonyng 63,1 payyzy - qazaq. Ary qazbalasanyz, orys, ózbek, ukraiyn, úighyr, tatar, nemisting kórsetkishterine tirelesiz. Qazaqpen qosa sanaghanda, atalghan 6 úlystyng ghana ýles salmaghy jalpy halyqtyng 1 payyzynan әreng asady. Qalghan 100-ding ýstindegi úlystyng «sayda sany, qúmda izi joq». Statagenttikting deregi olardy «basqa etnostar» degen shoghyrgha toptastyryp, jalpy halyqtyng 4,5 %-y dep kórsetedi. 2005-2006 jylghy qaybir derekte «Qazaqstandaghy belorustar - 0,64%, kәrister - 0,67%, әzirbayjandar - 0,56%, týrikter - 0,55%» bolghan kórinedi. Elimizde eng kóp taralghan úlystardyng ózi jalpy halyqtyng bir payyzyna jetpey túrghanda, qalghan últtyq toptardyng nól býtin mynnan bir sekildi mejede túrghany belgili shyghar. Kórshimizdegi әr diasporanyng alghan demin, jybyrlaghan jan basyn bilip otyrghanda, «Qazaqstanda kim túratynyn bilmeymiz» desek, úyat-au bireuden? Aytalyq, Reseyde 180-nen astam úlys ókilderi túrady, onyng ishinde sany az degen yukagirden 1 509 nemese nganasan úlysynan 834 adam qalsa kerek. Sahalindegi orok halqynan 200-ge jeter-jetpes jan qalghanyn, Habarovsk aimaghynda eki mynday ýgedeylik qalghanyn jahantor әlemge jayyp otyr. Al Qazaqstanda búlghar ya qúmyqtyng qansha ekenin bilmegende, jalpy úlystardyng sany artqanyn, ya kemigenin iyiskep bilmekpiz be?

«150 úlystyn» ishinde kim bar? Mýmkin, Betpaqdalanyng bóken shiyrlaghan atyrabyna Afrikanyng túqymy tozyp bara jatqan banda, zande, bemba, kosa, svazy siyaqty taypalaryn kóshirip jatyr ma eken? Rezervasiya salyp.. Aqyry, Qazaqstandy jer-jahannyng Jerúiyghy, әlemdik dinderdin, mәdeniyettin, t.b.-nyng ortalyghy qylu oiymyzda eken, nege «Núhtyng kemesi-2» atalatyn halyqaralyq jobany qolgha almasqa? Áne-mineden song tarihtyng qoynauyna sýngiytin «relikt» taypalardan júp-júp qylyp, Qazaqstangha әkelip, kóbeytip, sauabyn alayyq... Eshkim qolmen ústap, kózben kórmegen, yaky kuәger shaqyrylyp, mór basylmaytynnyng bәrin mif desek, bizdegi jaghday solay dep aitugha mәjbýrlep túr.

Áyteuir, etnosayasattaghy jelbuazdyqqa qarsy qazaq faktorynyng kýsheyip kele jatqanyn kónilge medet tútamyz. Mysaly, 1989-2009 jyldar aralyghynda qazaqtyng sany 26 payyzgha (2,1 mln adamgha) artqanda, nemister 50%-gha, ukrainder 39 %-gha, tatarlar 18 %-gha, orystar 15%-gha azayyp ketti. Últtyq sana-sezimning ósui - demografiyalyq ósimge perpendikulyar qúbylys.  Demek, әli-aq últtyq memleket retinde qalyptasu ýrdisi әlgidey mifterding tamyryna balta shabady degen sóz. Sonda ghana «Kesh jaryq» baghdarlamasyn qoryqpay qaray beruge bolady!

«Abay-aqparat»