Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 1990
Kýbirtke 4466 0 pikir 25 Qarasha, 2016 saghat 13:10

KÓILEGI QYSQA QYZDYNG BALALYQ ShAGhY DA QYSQA

Bala kezimde «Úyalshaq sybaghasynan qúr qalady» degen sózdi jii estiytin edim. Býgingi jas ata-analar maqaldap aitpasa da ishki dýniyesi balasynyng úyalshaq bolghanyn qalamaydy. Úyalshaqtyqty jasyqtyq dep sanaydy. Basqa balanyng oiynshyghyn tartyp alyp jatsa mereyi ósip marqayyp, balam nemese nemerem ójet dep maqtanyp otyratyndar bar.

Al jalpy jastar tәrbiyesi jayynda sóz qozghalsa solardyng barlyghy bir auyzdan «qazirgi jastar tәrbiyesiz, ýlkendi syilamaydy, sózindi jýre tyndaydy, aqylyna kýle qaraydy,úyalu degendi bilmeydi» dep  bagha beredi. Al óz balasyn «úyalshaq bolsang bәrinen qúr qalasyn» dep tәrbiyeleymiz. Adam boyyndaghy eng asyl qasiyetterding biri úyat ekendigin, úyatsyzdyqtyng jeke basqa da, qoghamgha da abyroy әkelmeytinin bilgimiz kelmeydi. Úyatsyzdyqty qazir ashyqtyq dep týsinetin boldyq. Ashyq bolu zaman talaby dep oilaymyz. Danyshpan Abay «Úyaty joq betke talmaytyn jaq beredi» degen. Kópirip sóileu, jamandyq jasau, salaq bolu, aqymaqtyqqa úrynu, ótirik aitu siyaqty jaman әdetter kóbeygendikten kóptegen izgi úghymdardyng mәnin joghaltyp, keybirin mýldem úmyttyq.

Úyattyng eki týri bar. Birinshisi – tua bitken úyat. Ony  Alla taghalanyng ózi beredi. Ekinshisi – jaqsy men jamandy ajyrata bilip, birinen jiyrenip, ekinshisin boyyna siniru arqyly qalyptasady. Olay bolsa úyat bizding adamgershilik múrattarymyzdy anyqtaytyn tarazy, ómirimizding mazmúny.  Qúdaygha senu arqyly jýrekke úyalaytyn asyl sezim.

«Adamnan úyalmaghan kisi, Alladan da úyalmaydy» deydi Múhamed /s.gh.s./ Óitkeni úyattyng negizinde iman jatyr. «Mynau úyatsyz eken» dep aitsaq astarynda «imansyz» degen úghym túrady. Ásirese kóktem shygha kóilekteri qysqaryp, tósteri jalanashtanyp ketetin qyz balalargha qarap osy sóz jii aitylyp jýr.  Qyz turaly әngime aitylsa «qyzdy kim aittyrmaydy, qymyzdy kim ishpeydi»  dep qopandap qalatyn halyqpyz. Degenmen de ata babalarymyz qyz balanyng tәrbiyesine aiyryqsha kónil bólip, ózindik mentaliytetin saqtap, dәstýrge ainaldyryp, «qyz ýige – qút», «qyz – auyl ajary», «qyz – erding atyn shygharady», «kyz – daudyng aldyn bógeydi» dep әleumettik mәselelermen de úshtastyryp otyrghan. Este joq eski zamanda qalyptasqan osy qasiyetimiz Islam dinimen ýndesip qamshynyng órimindey órilip ketken. Mine osy sharighat zandarynan asa alysqa kete qoymaytyn ata babalarymyzdyng iygi dәstýrlerine keyingi kezde sәl-pәl syzat týse bastaghanday.

«Qyzgha qyryq ýiden tiym» dep auyl bolyp kónil bóletin dala pedagogikasy býgin estiseng ertegidey, aitsang anyzday. Onyng ornyna siraghynyng úzyndyghy men keudesining kólemin synap bәige beretin boldyq. Júmatay Jaqypbaev bir óleninde «Kóileging senin, sheshilmegen júmbaghym» deydi. Býginde ol júmbaq jartylay sheshilgen. Kóilegi qysqa qyzdyng balalyq shaghy da qysqa bolatynyn tastandy balalardyng kóbeyip bara jatqanynan bayqap jýrmiz. Qúran Kәrimning Ahzab sýresinde (35 ayat) «Úyatty jerlerin qorghaushy erler jәne әielderge Alla Taghalanyn  jarylqauy jәne iri syilyghy bar» delingen. «Týzelmesin bilgen ez, týzu sózge seneme» dep Abay aitqanday úyatty jerdi jauyp jýru eki dýniyede de tiyimdi ekendigi aitylsa da týzu sózge senbeytender «aqymaqqa aqyl aitsang ózine kónil aitadynyn» kerin keltirude.

 «Qazaqtar búryn anaday bolghan, mynanday bolghan» dep pikir talastyratyndar da jeterlik. Bir ghana mysal keltireyik. Múhtar Áuezovting «Abay jolynda»  Toghjannyng kiyimin «Sudyraghan biqasaptan әdemi jenil shapan kiygen. Basynda jap- jana qara kәmshat bórik. Moynynda әsemdep, keng oraghan qúbylma týsti torghyn shәli. Qúlaghynda ýlken altyn syrghasy yrghalyp kele jatkan Toghjan, mynau at ýstinde, mynaday top qyzdyng ortasynda, dәl kóp júldyz arasyndaghy Sholpanday» dep suretteydi. Sanyn jaltyratpay-aq, tósin salbyratpay-aq kóp qyzdyng ishinde Sholpan júldyzday bolyp keledi. Halqymyzdyng osynday bay múrasy taqiyasyna tar kelip, ózinikin qor tútyp, ózgenikin zor tútyp jýrgen qyz kelinshekterdi kórgende kóniling qúlazidy.

Áyel kórki kórsetip jýrgen jalanash denesi emes, tәtti qylyghy ekendigi jayynda Jýsip Balasaghún  «Jibek minez – qyz, kelinshek shyryny, Bile bilsen, әiel kórki – qylyghy» deydi. Búrynghy kezderi jar tandauda ýlkender jas jigitterge «mamyq bolmay bókse, myqyn bilegi, mamyq bolsyn jýregi men minezi» dep tilek aitqan.

Qúran Kәrimning Aghraf sýresinde (27 ayat) «Áy, adam balasy! Shaytan ata analarynnyng úyatty jerlerin kórsetu ýshin kiyimderin sheship, janattan shygharghany siyaqty senderge de súmdyq jasamasyn. Óitkeni, ol jәne onyng sybaylastary, sender olardy kórmegen jerden kóredi. Shaytandardy iman keltirmeytinderge dos qyldyq» deydi. Olay bolsa úyaty joqtyng imany joq, imany joq shaytannyng dosy. Al shaytanmen dos bolghannyng barar jeri belgili. Yaghny úyalshaq bolu jasyqtyq emes. Tazalyqtyn, izettiliktin, imandylyqtyng bir kórinisi.

Júmahmet Jaylaubaev

Abai.kz

0 pikir