әngime

Men ortanghy cayajolmen tómen týsip kelem. Álginde ghana Gýlnúr men Núghman menen bólinip, sol qanatqa búrylghan. Ol jaqta avtotúraq alanshasyna bar. Men olardy elemegendey týr kórsetem. Al ishim qyz-qyz qaynaydy. Kónilsiz oilargha shomyp, ayaldamagha jetem. Avtobus tosyp túrmyn. Kenet jútynghan súr mәshiyne mingen Núghmandy kórem.  Qasynda Gýlnúr otyr. Kapushonyn sheship, shashyn eki iyghyna týsirip qoyypty. Ekeui tura aldymnan zyr etip jýitkip óte shyghady. Men teris ainalam.

Men búl qyzdy  jaqsy kórem. Jaqsy kóretinim sonday, oghan basqa oqu tobyndaghy Núghmannyng әdeyi kelip jolyghyp jýrgenin bayqaghan sayyn jynym ústaydy. Qalay jyndanbaysyn. Ádepkide Núghman menimen joldas sekildenetin. Songhy kezderi maghan ýiirilgenin qoydy. Nege qoyghanyn endi týsinem. Týsinem de tistenem. Sәlemdesse, qolyn  nemqúrayly alam da qoyam. Sóilespeymin. Onyng da menimen sóilesuge qúmartyp túrmaytynyn bilem. Ol menimen alghashqy kursta tanysqan qalpynan kóp ózgergen.  Qazir maghan eriksiz, Gýlnúr qasymda túrghandyqtan ghana sәlem beredi. Gýlnúrgha ýzile, erekshe telmire qaraydy. Sondayyn kórgende, tipti, qúsqyng keledi. Bylay qaraghanda, kurstas dostardyng biri. Biraq ózining onbaghandyq qylyghymen men ýshin jiyrenishti tipke ainalyp ýlgerdi.

Álginde ghana biz studenttik pikirsayys klubynda bas qosqanbyz. Núghmannyng sondaghy serkelik sózderin esticeniz ghoy. Sonshalyqty bir pang keskinmen, tamaghyn qynay sóilep, bizding ainalamyzdaghy qazirgi ahualdy ózinshe týsindirgen boldy. Onyng qasynda oqytushymyz jolda qalatynday. Beyne bir әleumettanu ilimining jeke-dara shyqqan jalghyz kósemi tura osy siyaqty.  Jerkenip ketesin. Ol jastardyng әldebir qalalyq úiymynyng júmysyna belsene qatysady. Sodan da shyghar, onyng oy týy kókjiyegi kóp kóterilip, keneyip ketken. Bilgish. Tifu!

– Bilesinder me, dostar, – dedi ol sonda, bizge jogharydan tómen qarap túryp, – qazir qoghamymyzdy ýsh qabattan túrady deuge bolady.

 Galstugining týiinin bir dúrystap aldy da, әlgi aitqan qabattaryn nobaylaytyn syzyqtardy auada eki qolymen syzugha kiristi. Ángimesin úghymgha jenil ete týsu ýshin. Aytqan ýsh qabatynyng qalay ornalasqanyn  beynelegeni kәdimgidey-aq týsinikti shyqty.

– Jogharyda, – ong qolyn keude túsynda jangly sol alaqanynyng ýstine aparyp, ekeuin de kókke kóterdi, – dәulettiler toby bar. Olar az, biraq bәrining ýstinde túrady. Eldi biylep, basqaratyndar – solar. Jeke basynyng baylyghyn jasap alghandar. Ýkimetke sonday adamdar ghana barady. Múny ýlken kisining ózi aitqan. Óitkeni biz baylar qoghamyn qúrudamyz. Al eldi qalay bayytudy solar biledi.

– Sen de bilesing be? – dey salam men jaqtyrmaghan sarynmen.

Ol mening súraghymdy jauapsyz qaldyrady. Tamaghyn kenep, biyiktegilerding makroekonomikany qaytip qúrghany jónindegi makrotolghamyn bastap ketedi. Ýlken biznes elitasy jayynda aitady. Bәri oghan tanyrqay, sýisine qarap otyr. Tanyrqaytyn, sýisinetin retteri bar: ol biz bile bermeytin jәitter haqynda óte erkin, tym senimdi sóileydi. Sýisinip otyrghandardyng biri  – Gýlnúr. Mine ol, mәseleni anyqtay týskisi kelgeni bolar:

– Búl eng biyiktegi top qoy? – dep súraydy.

– IYә. Al odan tómenirekte qomaqty bir qabat bar.

Núghman tómenirektegi qomaqty qabatty taghy da qarama-qarsy jayylghan qos alaqanymen auany syzghylap beyneleydi. Sosyn onyng atauyn:

– Ortashalar toby, – dep naqtylaydy. – Múny qoghamymyzdyng sýiegi dese bolady.

Áldebir aqyldylardyng jiyndaryna barghyshtap jýrip, qúlaghyna qúiyp alghany bolsa kerek. Kóldeneng ústaghan ong qolyn manghazdana kóterinkirep:

– Osy toptan jogharghylar ishine ótetinder bolady, – deydi. – Tabysy molayghan jaghdayda, әriyne... – Sosyn sol qolynyng alaqanyn tónkere týsirinkirep: – Kerisinshe, әldebir sәtsizdikke úshyraghan jaghdaylarda, jogharydan tómen syrghityndar da kezdesedi, – dep qoyady. Odan qos qolyn jogharyly-tómendi aiqysh-úiqysh qozghaltady: – Qysqasy, búl eki top ishinde ózara almasular jýrip jatady.

Týsindik. Bireuler óte baylar qataryna qosylady, al óte baylardyng keybiri azdap kedeylenedi. Shamasy, olarda da jút tәrizdi birdenke úshyrasyp qalatyn shyghar. Núghman osy ýderisti sipattauyn ayaqtay bere:

– Búlardyng tabanynda qara qúrym astynghy qabat bar, – deydi.

Ózara baylanysqan qos toptan óstip tómen týsedi. Sosyn astynghy qabattyng qara qúrymgha toly kólemin qúshaghyn jaya beyneleydi. Qoldaryn ýstelding ýstin jaba kerip, aumaqtylyghyn kórsetedi. Gýlnúr әuestik jetegimen:

– Al búl kólemi zor tómengi qabattaghylar kimder? – degen saual qoyady.

Ananyng kózi jarqyrap ketedi.

– Neudachnikter, – deydi. Gýlnúrgha kýlimdey qaraydy. Izinshe naqtylaydy. Ózinshe týsindiredi. – Búlar – qalyng qara tobyr, – dep sausaghyn shoshaytady. – Ómirde joly bolmaghandar. – Múrnyn shýiiredi. – Olar, әdette, óz kýnderin ózderi kóruge tyrysyp, ildәlap jýrgender. Tapsa – bireuding júmysyn isteydi, itshilep jýrip alghan tiyn-tebenimen kýnin kóredi. Talayy ondaydy da tappaydy. Kәsipsiz, júmyssyz...

Qyz-jigitter onyng qoghamymyzdy osynsha týsinikti etip jiktep bergenine tәnti. Birge oqyp jýrsek te, bizden kósh ilgeri ekenin kórsetkisi kelgen kurstasymyzdyng danalyghyna bas shúlghuda. Bayqaymyn, Gýlnúr da razy. Sonda men qityghyp qalam da:

– Bizdi qay qabatqa jatqyzasyn? – deymin. – Biz qay topta tyrbandap kelemiz?

Saspaydy búl sappas. Pang keypin búzbastan:

– Biz әli mamandyq alyp ýlgergen joqpyz, – deydi, – sondyqtan, oqu jolyndaghylardy birden tómengi qabatta deuge mening auzym barmas edi. – Kózin ainaldyryp, tóbege tastaydy. – Dәl kartina erten, biz uniyversiytetti bitirgen song aiqyndalady. – Jótkirinedi. – Júmyssyz qalsan, – maghan qarap, júmbaqtau sarynmen sózin sabaqtay beredi, – onda ózindi tómendegi topta, yaghny neudachnikter men әleumettik autsayderler qataryndamyn dep eseptey ber.

– Al eger sen júmyssyz qalsang she? – Men qanym qaynap túrsa da, meylinshe sabyrly bolugha tyrysyp, súraghymdy tolyqtyra týsemin. – Sen de ózindi joly bolmaghandar men qatargha ilikpey qalghandar sanatyna týstim dep oilaysyng ba?

– Men júmyssyz qalmaymyn. – Núghman tanauyn kókke kóteredi. – Tek aqylsyzdar, bilimi joqtar ghana júmys tappaydy.

– Nu, Núghman, sen degenmen asyra siltep túrsyn, – dedi mening art jaghymda otyrghan әldebir qyz. – Talay bilimdiler júmyssyz jýr...

Núghman qasyn kerip, qolyn jayady. Otyrghandar kýledi. Gýlnúr da mәz. Kýiip ketem. Tistenip, taghy bir saual qoigha ynghaylanam. Biraq bireuler kiye-jaryp, tómengi qabat jayyn jarysa әngimeley jóneledi. Núghmannyng aitqandaryn alys ónirde ereuildep jatqan júmysshylardyng jaghdayymen salghastyrady. Núghman razy. Onyng teoriyasynyng ómir tәjiriybesimen dәleldenip túrghanyn tyndarmandary  aituda. Demek ol – danyshpan... Shynymen de solay qabyldasa kerek, Gýlnúrdyng kózi túmandanyp barady.  Odan nazaryn aiyrmaydy.  Qalay qapalanbassyn.

Qyz-jigitter oryn-oryndarynan jarysa ýn qatyp, pikirtalasty jalghastyra berdi. Bireui tómengi qabatta júmyssyzdyq kóp ekenin eske saldy. Sol orayda olardyng týrli narazylyq sharalaryn jasauy yqtimaldyghyn ekinshisi eskertti. Oghan ýshinshileri kelisip, endi bireuleri kýdigin, kelesisi tolyqtyruyn aityp jatty. Al Gýlnúr ýnsiz qúlaq týrude. Oghan da shýkir. Bir kezde pikirsayysshylardyng taghy biri tura janymnan:

– Sondyqtan qily tolqular solardan shyghady, – degen boljamyn estirtti.

– Demek, onday kelensizdikterding aldyn alu kerek, –  dep, ony kelesisi damytty.

Múnyng aituynsha, kelensizdikterding aldyn alu – júmyssyzdardyng tilin tabugha tyrysu degendi bildiredi. Dúrys oy tәrizdi. Alayda onday mýmkindikke shәk keltirushilik te aitylmay qalmady:

– Alayda búlar kóp-au, olardyng tilin tabu onay bolmas.

Osy kezde bizding danyshpanymyz әngime tizginin óz qolyna aldy.

– Olardyng tilin tabudyng ne keregi bar? – dedi asqaq ýnmen. – Ómirde joldary bolmaghanyn óz talaylarynan kórsin. Eger jaghdaylaryn dúrystaugha tyryssa, manday terlerin ayanbay tóksin. Sonda birtindep ortanghy topqa taqalulary mýmkin. Bolmasa – sol qalyng tobyrdyng ishinde jýrgenderi. – Iyghyn qiqang etkizedi de, dausyn kótere sóileydi. – Dostar, esterinde bolsyn: artta qalatyndar әrdayym kezdesedi. Ómir –  bәseke, kýres. Onda tek kýshti ghana jenedi. Tabighattyng ózi súryptaydy. Búl býkil әlemde solay, bizding elde oqystan payda bolghan tosyn janalyq emes.

Kósemsuin. Býtkil júrtty auzyna qaratyp, әrdayym shamshyraqsha janyp túrghysy keletini anyq bayqalady. Kózim shalyp qaldy: Gýlnúr onyng ýilesimdi shatpaqtaryna arbalypty,  auzyn ashyp algha úmsyna týsken. Taghy da basy ainaldy deseyshi. Yzam keledi. Biraq meylinshe sabyrly bolugha tyrysam.

– Tynda, dostym, bizder ghoy – tәuelsizdik qúrdastarymyz, – deymin, – sol sebepti tәueldi dәuir shyndyqtarymen tikeley tanys emespiz. Alayda sol zamandy kórgen eresek úrpaqtyng aituynsha – búryn  bizding elde múnday әleumettik qabattar bary estilmepti.

Núghman tosylmaydy.

– Sovkovaya pokazuha, – dep bir kesip tastaydy da, sózin nemketti sarynmen sabaqtaydy. – Kenestik kezde de múnday toptar bolghan, tek aitylmaytyn...

Men onysymen kelispeymin. Núghmannyng da búl ómirge, osy otyrghandardyng kópshiligi sekildi, tәuelsizdikpen bir jylda kelui sebepti, kenes ókimeti tirshiligining iysi múrnyna barmaytyny anyq. Sondyqtan da ony sonshama nemqúraydy keskinmen jamanday saluy jynymdy keltiredi. Qazirgi jargongha salyp, «sovettik dәuirding jasandy jaghymdylyghynyng kórinisi» deuin qaray gór... Sypayy ghana:

– Áytse de dәl osy kýngidey әdiletsizdik ol zamanda bolmapty, – deymin. – Júmysshylar, әsirese kenshiler, jalaqyny kense qyzmetkerlerinen әldeqayda kóp alghan desedi...

Sonday sypayygershilikpen sóilegenime ózim tanghalam.  Gýlnúr da tanyrqaghan siyaqty. Selt etip, ýstel arqalyghyna sýienedi. Maghan kózining qiyghyn tastap, kýlimdeydi. Jýregim dir ete týsedi. Syr bildirmey, pikirlesu barysyn andaghan bolam. Onym dúrys ta eken. Óitkeni  Gýlnúrdyng jýzi tez-aq qaytadan tórge búryldy. Anau josparly jәne bәseke enbek haqyndaghy birdenelerdi qúlaq qúryshyn qandyra góiitip jatqan. Kýiesing be, kýimeysing be – soghan Gýlnúr qaytadan eltidi de qaldy.

Ras, búny bir qúddy kóktegi kýn dersin. Ylghy nazarda. Meninshe, shaqyrayghan, biraq jyluy joq qysqy shamshyraq sekildi. Soghan da aldanady eken-au... Kónilsizdenip ketem. Klub mýsheleri eske alghanday, alys bir qiyrda Núghman aitatyn tómengi toptaghy autsayderler pәlen ay boyy ashyq aspan astynda qol jayyp otyr. Odan ózge mәlimet saran. Biraq birden-bir bilgish – osy Núghman. Sondyqtan da qúrbylarymnyng bәri soghan qaraydy. Alayda zamanamyzdyng búl jaryq júldyzyna men senbeymin. Maghan onyng aitqandary jasandy tәrizdi. Sebebi, joly bolmaghandardy týsinetin siyaqtymyn. Jaqtasam ba, joq pa, qaydam, biraq jýregimning týkpirinde olardyng aqtyghyna degen senim jatqanday. Mynau solardy jamandaghan sayyn – búghan emes, ishki týisigime sengim keledi. Nege ekenin bilmeymin, biraq solay.

Mening kýietinim – Gýlnúrdyng soghan bar yntasymen qúlaghyn tosa qalatyny. Endi qaytsin – búl qanshama biyik, aspany sózder aituda. Kóktegi kýnshe jarqyrap túr. Qazirgi zamandaghy enbek qatynastaryn sonshama әrlep jyrlauda. Óz payymyn dәleldeu ýshin, tipti, Konfusiydi algha tartqanyn qaytersin. Júmys berushi men jaldanushynyng ózara qatynasy әke men balanyng ara-qatynasynday bolu kerek deydi. Aytaryn alyp oishyldyng fәlsafasymen túzdyqtaghanynan ba eken, Gýlnúr ghana emes, kýlli klub mýsheleri auzyn ashyp, kózin júmady. Qúddy bir kemengerdi tyndaghanday. Yzam keledi, biraq bildirmeymin. Men oghan bәribir senbeymin. Maghan onyng konfusiyshildigi jalghan tәrizdenedi.

Mening kónilime óz mýddesin qorghaushylar jaqyn. Ádildik súraghandary ýshin. Bitti. Al olardy mensinbeytin sheshenge, kurstasym bolsa da, jerkenip qaraymyn. Solay. Biraq, amal ne, onyng jyltyr sózderi qatarymyzdy, әsirese Gýlnúrdy tәnti etip túr. Yza bolam. Qimaymyn. Ishki sezimim onyng óz jaghymda ekenine, әiteuir, kýdik keltirtpeydi. Mening qalaulym jyluy joq jarqyrauyqqa aldanbaugha tiyis. Mening jýregimning týkpirinde sonday ýmit bar. Men soghan sengim keledi...

Ayaldamagha mening kýtken avtobusym kelip qaldy...

...Tәuelsizdik monumenti týbine bir qora júrt shoghyrlanghan. Ayazdy kýngi auada auzynyng demin búrq-búrq budaqtatyp, bir bayyrghy sayasatker sóilep túr. Dauys zoraytqysh joq, sondyqtan tamaghyn jyrta aiqaylauda. Qolyn jigerlene sermep qoyady. Alysta oryn alghan tәrtipsizdikter ýshin jorymaly bireulerge kinә artuda. Keshe keshkisin bir jaysyz habar estigenbiz. Myna kisi sony órshelene damytuda. Ol kópshilikti әldebir jaqqa barugha shaqyryp, sózin úrandata ayaqtady. Sosyn monument baspaldaqtarymen nyq basyp tómen týsti. Topty jaryp shetke shyqty da, alang jiyegimen kóshege bettedi. Sonynan jaqtastary topyrlap ketip bara jatty. Men biyikke kóterilgen kelesi sheshenge qaradym. Ol qolymen ainalasyn núsqap, alannyng búdan shiyrek ghasyr ilgergi keypi jayynda aityp jatty. Kókeydegini aityp jatqan sekildi: halyq sózin әlsin-әlsin qol shapalaqtap qoldap qoyady. Sosyn bir aqyn júlqynyp óleng oqydy. Tyndaushylar rizashylyqpen qol soqty. Osy kezde bireu tu syrtymnan aqyryn ýnmen:

– Nyghmet, – deydi.

Men dir ete týstim. Túla boyymdy qualap ystyq qan jýgirip ótti. Ýndemeymin. Melshiyip túrmyn. Ol qataryma keledi.

– Nege eshtene aitpay ketip qaldyn?

Men әreng degende oghan qaray búrylam. Jan-dýniyemdi eritken nәzik ýn iyesine bir jyly sóz arnaghym keledi. Biraq tap sol kezde sonadayda túrghan Núghmangha kózim týsip ketedi. Oiymnan ainyp qalam. Kózimmen monument týbindegi júrtty núsqap, salqyn ghana:

– Men eskertkishke mana mynalarmen birge taghzym etkenmin, – deymin, – sondyqtan osylardyng sonynan jýre berdim.

Álginde onymen «Tәuelsizdik tany» janynda kezdeskenmin. Sol kezde Núghman da sap ete qalghan. Bizdi eskertkishke gýl qonshylar sapyna túrugha shaqyrghan. Gýlnúr úsynysty quana qabyl aldy. Al men ýnsiz, keri shegindim. Olarmen jýrgim kelmedi. Ekeui kezek kýtip túrghan top jaqqa ketken. Al men  eskertkish eteginen shyghyp, Tәuelsizdik monumentine bet alghandargha qosylghanmyn.  Bar bolghany sol.

– Nyghmet, qazir bir manyzdy kezdesu bar eken. Keshegi dýrbelendi oqighagha baylanysty. Jastar arasyna belgili jazushylar kelmek kórinedi. Núghman aparam deydi, jýr, birge baryp qaytayyq.

Taghy Núghman... Men titirkenip kettim. Bastarttym, әriyne. Olar monumentting artyn ainalyp, tómenge bettedi. Tómende Núghmannyng mәshiynesi túr. Men  alanmen ongha qaray jýrdim. Jyldam jýrip kettim. Olardyng mәshiynege qalay minip jatqanyn kórmesem deymin. Aldymnan әldebir týsiniksiz qarbalasty anghardym. Alannan tómen sozylghan kóshe boyy qybyr-jybyr. Eki-ýsheu jaqsy kiyingen eresek kisini qoltyqtap sýiretip barady. Taghy bireuler adamdardy bir-birlep avtobusqa mingizip jatyr...     

...Ýide men әlemdik órmektor jelilerindegi beketterdi kezek-kezek ashumen boldym. Mereke kýngi oghash kórinistermen jәne solardan tughan oi-pikirlermen taghy tanystym. Áldebir lauazymdy oqymysty meyram kýni elding berekesin alghandardy ayamay jazalau kerektigi jayynda sóilep jatty. Kelesi bir viydeohabarda jergilikti manghaz әskery bastyq ereuildegen tobyr jaghyna shyqqan әriptesin qaq mandaydan atyp jibergenin habarlady. Sheni odan da ýlken bir lauazym iyesi kijinip, eger búzaqylar taghy bas kóterse, ondaylardy ayamay atugha ózi búiryq beretinin mәlimdedi.  

Yzgharly sózder. Men sayttardy aqtarudy doghardym. Klubymyzdaghy kezekti bas qosugha jinaldyq. Qystyng osy bir beymaza kýnderi barshamyzdyng óz betterimizshe teledidardan, internetten kórip-estip bilgenderimiz shamalas siyaqty.  Biraq, bayaghy Núghman... Ol qashanghysynsha bizden kóp habardar. Aralasatyn ortasy biyik dәrejelilerden, sol sebepti bizge beymaghlúm jәitter oghan mәlim.  Mine ol sóz aldy. Alys ónirdegi әlemdi elendetken kelensizdikke týsindirme jasap túr. Bayaghy әleumettik qabattaryn tiline tiyek etedi.

– Jogharghy jәne eng tómengi toptar arasyn ushyqtyrugha mýddeli bireuler bar, – deydi ol, – býlikshilderdi alystan qarjylandyryp, shoq-shoq dep qarap otyratyn ziyankester. Solardy ústap alyp, sazayyn tartqyzu kerek.

Osynyng da shygharmaytyny joq. Men tyjyrynyp:

– Qarjylandyrghany qalay? – dep súraymyn.

– Ne qalayy bar, qaladaghy júmyssyzdardan top qúrghan. Árqaysysyna jiyrma myng tengeden aqsha bergen. Sóitip solargha ghimarattardy órtetken. Meyram ótip jatqan jerdi oirandatqyzghan. Polisiyagha qarsy aidap salghan. Áne, aqsha ne istetpeydi.

Núghman múny óz sózine ózi sonshalyqty bir ilanghan keskinmen aitty. Men onyng әldekimderden estigen sózderdi qaytalap otyrghanyna kýmәndaymyn. Totyqús ol. Aynytpay qaytalaydy. Biraq taghy da soghan mening Gýlnúrym úiyp otyr. Qalay kýimeysin. Joq, totyqústyng ótirigin әshkereleu kerek. Ishtey osylay týiem de, klubtan shyqqannan keyin qúrbymdy naghyz әdil sóz aitatyn kisige ertip aparmaq bolam. Qaytersin, Gýlnúr qabyl almaydy. Kýlimsireydi. Qajet emes deydi. Sosyn meni odan sayyn toryqtyryp, taghy da Núghmannyng shaqyruyn qabyl alady. Maghan eleusiz iyek qaghady da, Núghmangha ilesip, avtotúraqqa qaray jýre beredi.

...Men  Erik aghama ózim barugha bel bayladym. Bardym. Biraq oilap kelgenimdi súray almadym. Onyng qajeti de joq bolyp shyqty. Óitkeni, ýiine kirgenimde, kýlli estip-kórip bilgenime tónkeris jasaghan bir jәitke úshyrastym. Erik agha kishkene nemeresimen birge otyr edi. Áke-sheshesi balaqaydy atasy men әjesine tórt-bes kýnde bir әkelip, birneshe saghatqa qaldyryp ketetin. Ol kelgen bette atasynyng tizesine minip alyp, birden kompiuterdi iyemdenetin. Talay kórgem. Kursordy yutub terezeshesine aparady. Odan klaviaturany kishkene sausaqtarymen nyq basyp, jattap alghan әripterin teredi. Sosyn jypyrlap shygha kelgen suret-tanbalargha qaraydy. Tandap, ózining jaqsy kóretin mulitiygin ashady. Men onyng Ayda tuyp, Jerge týsken bir ghalamat tirshilik iyesining bastan keshkenderin jalyqpay qyzyqtaytynyn biletinmin. Taghy da sol ghalamat dostary qorshaghan Aybegin kórip otyrghan shyghar dep shamaladym.

Asa dúrys shamalamappyn. Erke sәby búl joly atasyna әmir jýrgizbegen siyaqty. Búrynghysynsha aldynda otyrghanmen, monitordaghy әldebir eresekter beynelengen  kóriniske atasymen birge ýnilude.  Jandaryna keldim. Qayta qoyylghan rolikke kóz caldym. Alysta – órtke oranghan ghimarattar. Beride – jypyrlaghan, әldeqaydan jýgire basyp tarap kele jatqan adamdar. Bireu qúlap týsti. Tórt-bes kisi ony kóterip ala jóneldi. Kóshede aq qalqanmen qúrsanghan  jauyngerler sap qúryp jýrip barady...

Atasynyng qobaljuly kónil-kýiin anyq sezingen Tolaghay balaqay kinodaghy kóriniske týsinik beruin súrap otyr. Ana sap qúryp kele jatqandar kimder?.. Nege qalqandary  sonday ýlken?.. Mynalar she?.. Búlar nege qashyp keledi?.. Tarsyldap jatqan ne?...

Sýiir qalpaqty bir jas jigit keri qayrylyp, artyna tas laqtyrdy. Janyndaghylar jýgirip qasha bastady, ol da keyin jýrdi. Asyqpay adymdaydy. Kadr syrtynan: «Myna bala nege qashpaydy eken basqalar siyaqty, ketseyshi tezirek!» – dep yshqynghan dauys shyqty. Kórinisti jogharydan  vidikke týsirip túrghan әielderding birining dausy. Kenet kósheden ýiler arasyna qaray qashyp bara jatqan adamdar kórindi. Álgi baqylaushy әielding biri: «Oybay, birdene boldy anaghan!» – dep shoshyna aiqay saldy.  Bireuler qúlap-qúlap týsti. Viydeodaghy qorqynyshty kórinisterdi әielderding kadr syrtynan estilgen ýreyli ýnderi ýstemeley týsude: «Áne, bronjiyletpen kele jatyr!»  «OMON emes pe?!» «IYә-iyә, OMON!» «Qashsayshy, qasqa bala-au, ólesing ghoy!» «Oyba-ay!»

Jyghylghandardyng biri úshyp túrdy da, qayta qúlady. Ózge de qimylsyz qalghandar kórindi. Qúlaghan jerinen janúshyra kóterilgen kelesisi jalghyz ayaqpen sekendep qashty. Endi biri jandәrmendep enbektep bara jatty. Tórt-bes qalqandy poliysey ony quyp jetip, shoqparmen soqqylaugha kiristi. «Anang qara, óltirdi! Oib-a-ay-oybay!» «Áne, óltirdi...» Quyp kele jatqan әskeriylerdin  ishinen jәy azamatsha kiyingen  bireu oqshaulandy. Kóshe shetinen shygha bere, tapanshasyn qos qoldap algha kezenip túra qaldy. Atqylap túr. Qalqan ústaghannyng biri jerde jatqan jigitti bastan tepti.  «Oybay, óltirip jatyr, әne!» Kóshe boyy tars-túrs atys. «Áne, ana balagha da oq tiydi!» «Qara, myna qashqan adamdardy arghy jaghynan qorshap almaqshy». «Jan-jaqtan tyqsyryp kele jatyr». «Áy, býitip atugha bolmaydy ghoy! Soghys pa edi búl, jaldaptar?!!!» – deydi kýiingen әiel dausy.

Monitordan kóz almaghan Tolaghay balaqay jylamsyraghan ýnmen:

– Nege óitedi, ata?! – dep qaldy. – Jamandyq jasaugha bolmaydy ghoy! – dedi jautandap.

Saghynysh tәtem qasyna jetip bardy. Shekesinen iyiskep, sýiip,  júbatyp jatyr. Búl kino ghoy deydi. Óbektep, bәiek boluda. Biz ýndemedik. Viydeobeyne tausyldy. Erik agham diril aralasqan dauyspen jәy ghana:

– Myna viydeokuәlik aldamshy jamylghyny sypyryp tastady, Nyghmetjan, – dedi. 

Denemdi suyq ter jauyp ketti. Men ýige kelip, kompiuterimdi qostym. Álgi rolikti tauyp aldym. Gýlnúrdyng úyaly telefonynyng nómirin terdim. Ol an-tan. Qúty qasha tyndady. Jelide múnday beynekórinis payda bolghanynan әli beyhabar eken... 

...Ertenine osy uaqytqa deyingi bilgenimizding astan-kestenin shygharghan rolik jayyn әngime ettik. Kurstastarmen kezdesken bette. Biz búl jayynda dәristerding ara-arasynda da qyzu pikir alystyq.

– Qúrastyrylghan, – dedi Núghman qashanghysynsha menmen bilgirlikpen. – Óte sheber qolmen jasalghan montaj. Ony istegender әli-aq tabylady. Zang aldynda jauap beredi.

– Joq, – dedim men, – ol eshqanday da montaj emes. Tabighy suretter.

Anau óz pikirinen taymady. Balalar ekiúday oida qaldy. Jana viydeotaspa birazyna beytanys eken.

– Arandatushynyng qylmysy kóp úzamay-aq ashylady, – dep, Núghman kesimdi sóz aitty. –  Ony kim týsirgenin iz kesushi arnayy organ endigi anyqtaghan da bolar. Naghyz halyq jauy – sol jauapsyz. Ol әli týrmede shiriydi. 

– Ol – jauapsyz emes, ol – naghyz jauapty adam! Ony madaqtau kerek, maqtan etu kerek, – dedim men qyrsyghynqy ýnmen tistene sóilep. – Sebebi onda qúrastyrylghan dәnene de joq, ol sening kóz boyaghysh jalghan aqparattaryndy әshkerelep túr. Sol qysqa kórinisti týsirgen jәne ebin tauyp jelige salghan adam – naghyz qaharman! Halyq jauy ol emes! Ótirikting qúiryghy bir-aq tútam!

– Kimdiki ótirik ekenin әli kórermiz, – dedi Núghman sústanyp.

Gýlnúr ýndemedi. Jýzi әlemtapyryq. Dәrister ayaqtalghangha deyin  eshqaysymyzben sóilesken joq. Oqu korpusynan shyghyp, qar basqan ortanghy alleyagha týskenimizde, Núghman taghy da Gýlnúrgha qaptaldasa taqaldy. Ádettegisinshe ózimen ala ketpekke shaqyrdy. Avtotúraqta onyng jap-jana әppaq vnedorojniygi túr. Men kónilsizdenip ketem.  Anau әldene dep sóilep keledi, al men olargha nazar audarmaymyn. Elemegen týr kórsetem. Dúrysynda, jorta solay etem. Ernimdi qyrshyp ala jazdaymyn. Gýlnúrdyng dybysy shyqpady. Kózimning qiyghymen anghardym: basyn shayqady. Olar taghy birli-jarym til qatysty. Sosyn Gýlnúr maghan qaray yghysty.

Men týs bermeymin. Kózimdi aldymnan aiyrmaghan beti, onymen qadamymdy tenestirem. Ekeuimiz qatarlasyp jýre berdik. Múndaydy kýtpese kerek, Núghman antarylyp, qalshidy da  qaldy. 

Avtobustyng ayaldamasynda túrmyz. Aldymyzgha ýlken aq djip kelip toqtady. Núghman. Týsip, bergi jaqqa shyqty. Mәshiynening eki esigin de aiqara ashty.  Bizdi ishke shaqyrdy.

– Kelinder, ýilerine aparyp salayyn...

Men Gýlnúrgha kóz tastadym. Ol basyn shayqady.

– Mine, avtobus ta keldi, – dedim men.

Gýlnúr basyn iyzedi. Biz ayalday bergen  avtobusqa qaray jýgire jóneldik... 

Abai.kz