Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 5104 0 pikir 25 Qarasha, 2016 saghat 09:21

Men seni úmytpaymyn, Jeltoqsan!..

(Qaz- qalpynda)

1986 jyldyn  kýz aiy. Ukraiyn  SSR-nyn  Harikov qalasynda eki jyldyq  azamattyq boryshymdy ótep kelip, Almatydaghy  Jambyldyng Tehnologiya instituty  filialyna (búrynghy AFDTILPP) student bolyp qabyldandym. Kenes әskeri qatarynda óz mindetimdi abyroymen atqardym – serjant boldym, maqtau qaghazdarym bar, bólim komandiyri Jogharghy Oqu Ornyna týsuge jenildigi bar «Rekomendatelinoe  pisimony» óz qolymen tabys etken edi. Sóitip, qyzyghy men quanyshy mol studenttik ómir bastalyp ta ketti.

«Orbita» yqshamaudanynan jataqhana aldyq. Shaghyn bólmede jerlesim – Jarkenttin   Kóktal auylynan  Nartbaev Saylau, Gurievting ( Atyrau) Inder audanynan  Qaghazov Qizat, sol Almatynyng jaqyn manayynan Karanov Tilek, bәrimiz birge túrdyq. Tórteuimiz de әskerge baryp kelgenbiz, ýsheuimiz qúrlyq әskerinde, al, Tilek – Teniz  Flotynda bolghan, sol ýshin  de, keyde ony «mariman» – dep, qoyamyz. Sabaq bastaldy. «Vyshmat», «Sopromat», «Istoriya  KPSS» t.b. pәnder jýredi, bәri orys tilinde, biraz qiyndau. Uaqyt degen zymyrap, kózdi ashyp-júmghansha  jana jylgha da  az qaldy?!                                                                                                    

Býgin, 16-jeltoqsan… Iya, búl kýn  ashyq kýngi týsken nayzaghayday, Jarq! – etip,  jadymyzda mәngi saqtalyp qaldy. Ádettegidey tanghy asymyzdy iship, oqu korpusyna baru ýshin ayaldamadan №91-shi avtobusqa otyryp tartyp kettik. Auditoriyadamyz, uaqytymen sabaghymyz da bastaldy. Biraz uaqyttan song sabaqqa keshigip kelgen semeylik bir jigit (esimin úmytyp qaldym) «Kóshede qazaqtar top-top bolyp qaptap jýr, qoldarynda plakat, ortalyq alangha (ol kezde Brejnev atyndaghy) ketip barady» – dedi. Biz onsha mәn bere qoymadyq. Sәlden song kóshe jaqtan kóp adamdar dabyry, mashinalar tejegishining ysyly, signaldar dauysy ýdep, azan-qazan bolghan, jaysyz jaghday kýsheye týsti. Sabaq jayyna qalyp, bәrimiz terezege úmtyldyq. «Istoriya KPSS» -tan,  leksiya oqyp  jatqan Qasenov aghayymyz tәrtipke shaqyrdy. «Tynyshtalyndar! Sender, jogharghy oqu ornynyng studentisinder, sondyqtan ana kóshedegilerge qosylmandar! Olar, búzaqylar, sender bolashaq intellegentsinder!» – dep, sózin ayaqtady. Aghayymyz sol kezde 50-60 jas arasyndaghy, egde kisi bolatyn. Leksiyasyn ary qaray jalghastyrdy, biraq kóp úzamay sart etip, esik ashyldy da, bes-alty qazaq jigiti men eki-ýsh qyz kirip keldi de jarysa sóiledi: 

«Qazaqtar, barsyndar ma? Jigitter, qyzdar, jýrinder! Kóshege shyghyndar! Ortalyq alangha baramyz, Qonaevty ornynan alyp tastapty!», – degen, dauystar sanqyldap jatty.

Aldynghy orynda otyratyn, Almatynyng Alatau sovhozynda túratyn Núrghanat atyp túryp:  

– Chie takoe? Kto vy takiye? – dep ýlgergenshe, dereu bir jigit qasyna jetip keldi de:                                   

– Qazaqsyng ba? Nege oryssha sóileysin? – degeni sol edi, qasyndaghysy Núrghanatty bir qolymen jaghasynan ústap, ózine qaray tartty da, basymen perip qaldy. Onyng múrnynan qan sau ete týsti. Aghayymyz qaghaz-qalamyn jinap aldy da, aqyryn basyp esikten shyghyp ketti.

(Sol jaqtan birinshi: Nartbaev S., ortada men, Qaghazov Q., Týregep túrghan: Baqytjan).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sol sәtte úzyn boyly, iyqty kelgen, myghym deneli bir jigit:                                   

– Qazaqtar! Alangha kettik! -dep aiqay saldy. Biz dýr etip kóterilip dәlizge shyqtyq. Qaptaghan qazaq jigitteri men qyzdary. Sabaq beretin,  basshy múghalimderding biri joq, keyin bildik, olar bәri kafedragha kirip ishinen bekitip alyp, sonda otyrypty.  Esik aldynda 60-70-tey adam jinalyp, Ortalyq alangha tarttyq.  28 – Panfilovshylar parkin kesip ótip,  Gorkiy  kóshesine shyqtyq. Parktegi «Mәngilik alau» eskertkishining qasynda 100-ge tarta milisiya bizdi biraz bógep túrdy, keyin jol berdi. Sol ekpinmen baryp «Otyrar» qonaq ýiining aldyna biraq toqtadyq. Búl jerde 200-300-dey jastar jinalypty, kóshenin  ortasynda trolleybusty toqtatyp qoyypty. Ýstinde 3- 4 jigit túr, kezek- kezek sóz sóiledi. Esimde qalghany:   «Jigitter! Qyzdar! Ortalyq alangha baramyz! Tәrtip saqtanyzdar! Beybit demonstrasiya jasaymyz! Búl bizding ortalyq  ýkimetke narazylyghymyz. Tek qana beybit demonstrasiya! Eshqanday tәrtipsizdik bolmasyn!!! Búny aitqan 30-40-tar shamasyndaghy jigit aghasy edi, bas kiyimin qolyna syghymdap ústap alghan. Kópshilik du etip qoldau kórsetti. Ári qaray bәrimiz qol ústasyp jýrip kettik.

Qazirgi Arbattyng manayyna jaqyndaghanda, (anyq qay jer ekeni esimde joq) etaj ýilerding balkondarynan orys últynyng әielderi, qyzdary, balalary júmyrtqa laqtyryp, qoldaryn shygharyp, bet-auyzdaryn qisalandatyp,  «Zemlya vasha, vlasti nasha!» dep aiqaylap, taghy basqa jaman sózder aityp, kelemejdep baqty. Bizding qyz – jigitter de olargha júdyryqtaryn týiip,  jauap qatyp  jatty.                    

Osy kezde bir oqys jaghday boldy.   Aldynghy jaqtan aiqay-shu, shynghyrghan dauystar shyghyp, «Shetke qashyndar!», – degen dauys estildi. Kópshilik  qaq jaryldy. Endi bayqadyq: ortada kók týtini budaqtap, qar tazalaghysh  kók traktor bizderge qarsy bar jyldamdyqpen kele jatty. Traktordyng aldynghy jәne artqy jaghyndaghy qar tazalaghyshy  shyr ainalyp, pyshaghy jalandaghan qasapshy sekildi kórindi. Abyroy bolghanda bәri shetke yghysyp ýlgerdi, al, kózi qantalaghan traktorshy  búrylyp alyp, qayta shabuylgha shyqty. Týtini búrqyrap,  ondy-soldy jaypap keledi. «Ólemiz be?! Toqtatyndar!» – degen dauystar jan-jaqtan shyghyp jatty. Bir-eki qyzdyng qoryqqannan jan dauysy shyqty. Sol-aq eken, traktorgha qarsy betonnyng synyghy, kirpishting synyghy, әrkim qolyna ilingenin qarsha boratty. Esik terezesi byt-shyty shykkan traktor baghytynan janylyp, jol shetindegi bardurden asyp baryp, aryqqa týsip shonqidy. Traktoristi kabinadan júlyp alyp, birdemde tepkining astyna alyp, mylja-myljasyn shyghardy. Traktordyng әlgi qar tazalaghyshy әli de bar jyldamdyqpen ainalyp jatty. Jan-jaqtan milisiya men DND (Dobrovolinaya narodnaya drujina) qaptap kelip, traktorist orys jigitin kóterip  alyp ketti. Bayqaghanym, milisiya men DND qúramy tek slavyan tektiler edi. Bәrining iyq túsynda qyzyl «povyastka», qoldarynda tayaqshalary bar. Olardyng bizge tesireyip qaraghan qantalaghan kózderinen: «Ne istep alasyndar! Áli senderge kóresini kórsetemiz!» – degendey, bitispes dúshpandyq pen qatygezdikti oqyghanday boldym. «Óz jerimizde ózimizding qor bolyp, myna kelimsekterding zor boluyn- ai» – degen, óqinish ózegimdi órtep  ótti…

Qaytadan bәrimiz qol ústasyp, úrandatyp, Shәmshi aghamyzdyng ataqty «Mening Qazaqstanym» ólenin  aityp, ary qaray sheruimizdi jalghastyryp әkettik. Men alghash ret osy kezde belgisiz bir týisik arqyly – Últtyq ruhty jandýniyemmen sezinip, kózimmen kórdim. Búl eshtenemen teng kelmes alapat sezim edi. Ásirese, qyzdardyn  batyrlyghy men jasynday jarqyldaghan últjandylyghyna tәnti boldym. Oryssha oqyghandarynyng ózi, sonday bir, estigende  jangha jaghymdy aksentpen, asqaq  dauyspen, «Menin  Qazaqstanymdy» shyrqaghanda, jýzderi, býkil jan-tәni, «Elim!!!» –  dep, eljiregenin  týisindim. Qazaqtyn  nebir marqasqa úlandaryn da sonda kórdim. Áli de esime týsse ózimdi basqadan baqytty jәne biyik sezinip, keremet bir kýige bólenemin. 

Sodan, әri ortalyq alangha jaqyn qalghanda (úmytpasam Mir kóshesi ghoy deymin), múzday qarulanghan әskerler tosqauylyna jolyqtyq. Siresip túr, beyne bir tas qamal. Eki jaghymyzda antalaghan milisiya men DND, biz qorshauda qaldyq. Bir kezde qolynda dauys kýsheytkishi bar (Rupor) etjendi, tolyq mayor, aldygha shyghyp sóz sóiledi. Sóz ayaghynda: «Tarandar!» – dedi de, bizdi boqtyq sózben balaghattay bastady. Namysqa shydamaghan bir qazaq jigiti atqan oqtay bolyp qasyna jetip bardy, әlgi mayordyng qoryqqany sonsha, kózi alaqtap, dalbaqtap qasha jóneldi.

Osy bir jaysyz jaghdaydan keyin әskerler sany  kóbeye bastady, qorshau tarylyp, jaghdayymyz qiyndady. Sol sәtte «Endi bizge jol bermeydi, top-top bolyp tarandar! Kýsh qoldansa shyghyn bolady, qyzdargha obal! Qaytyndar!» – degen, dauystar birden-birge lezde tarala bastady. Ony aitqan baghanaghy trolleybusta sóz sóilegen jigit aghasy edi. Birshama uakyttan song topqa bólinip taray bastadyq. Qay jer ekeni este joq, kóshe-kóshe, búlyn-búlynmen jýrip otyryp kesh kire jataqhanagha da  jettik-au.

Qaranghy týse AASIY-ding (Almatinskiy Arhiytekturno-Stroytelinyy Institut) stadionynda jan-jaqtaghy jataqhanalardan 70-80-dey studentter jinaldy. Bizding jataqhanadan – Saylau, Qizat, Baqytjan, Tilek, Beken «desantniyk» t.b. Maqsatymyz Narhozdyng (institut) jәne basqa sol manaydaghy jataqhanalargha baryp «erteng alangha shyghu turaly» habarlama jasau. Qalynyraq kiyinip (dubinka tiyse kishkene demeu bolsyn dep) top-tpoqa bólinip, Narhozgha qaray tartyp kettik. Qizatty shetke shygharyp «Mening jelke túsymdy qorghay jýr, men seni qorghap jýremin, nege deseng bireu-mireu qaraqústan qoyyp ketip jýrmesin», – dedim, ol maqúlday ketti. Al, aldydan kelgenge des bermesime kózim jetedi. SAVO-nyng (Sredne-Aziatskiy Voennyy Okrug) janyndaghy birneshe jataqhanagha kirip  «Erteng alangha shyghyndar!» dep habarlama jasap shyqtyq.  Qaytar jolda taghy da tosqauyl. Shynghyrghan siyrena, jan-jaqtan jarqyraghan mashinanyng shamdary, milisiya, DND, abalaghan itter…  Azan-qazan, aighay shu, oryssha balaghattaghan nebir boqtyq sózder. Ónkendep jýgirip kelegen DND-ti súlatyp saldym. Araqtyng iyisi mýnk!- ete qaldy. Qizat bireuin teuip qúlatty.  Úmar-júmar júlqylasyp jatqandar, ainalany týsinip bolmaysyn. Bir jigitting jan dauysy shyqty, dubinka tiydi ghoy deymin, «Qashyndar! Qashyndar!» Tobymyzdyng byt-shyty shyqty, Qizat ekeuimiz qol ústasyp qashtyq, әitpese, qaranghyda adasyp qalatyn edik. Bet alghan jaqqa әiteuir ókpemizdi qolgha alyp jýgirip kelemiz. Ayghay-shudan úzaghan son, biraz otaryp demimizdi aldyq. Sodan, Sayyn kóshesin órley jataqhanagha jaqyndaghanda joldan Bekendi jolyqtyrdyq. Jataqhananyng art jaghynan kelip ekinshi etajdyng balkonyna tayadyq, ekeuin iyghyma kóterip shygharyp jiberdim. Mening kezegim keldi, birinshi etaj terezesining reshetkasynan órmelep balkongha ilinsem, ekeui eki qolymnan tartyp kótere almaydy. «Ey, zil qara tassyng ghoy» – dep, qoyady Beken. Eki-ýsh qaytara salbyrap túryp, jerge qúladym. Terezening reshetkasy júlynyp ketti, әl bitti. Sóitkenshe búryshtan bir top adam maghan qaray jýgirip kele jatty. Ishtey oiladym: «Bitti bәri! Soqqy, dubinka, týrme…» Jaqyndaghanda  Qizattyng dauysy qattyraq estildi: «Bizdikiler» dedi.  Jýgirip aldarynan shyqtym, 4-5 AASIY-ding jigitteri eken. Entigip túryp: «Jigitter! Ekinshi etajgha kóterip jiberindershi!» – dep edim, sózge kelmedi, tik kóterip balkongha shygharyp jiberdi. «Rahmet, jigitter!», – dep em, olar da «jaqsy» – dep, óz jataqhanalary jaqqa jýgire jóneldi. Jataqhana búryshynan bir top DND men eki milisiya jýgirip shykty. Ýsheumiz apyr-topyr ishke endik, ashana eken. Odan әri qyzdardyng bólmesine kirip, ýsti-basymyzdy retke keltirip, kiyimning jyrtylghan jerlerin qyzdargha tiktirip aldyq.

Dәl sol kezde teledidardan Múqashev degen kisi sóz sóilep jatqan. Ol kisi ózi Batys jaqtiki, Qizat, Baqytjandar bizding jerlesimiz dep jýretin. Ile-shala studsovet kirip keldi (jataqhanadaghy studentterding basshysy), bizden biraz jas ýlken qyrghyz jigiti bolatyn, ózi kommunist. Bizge tiyise sóiledi: «Qayda jýrsinder? Tekseru boldy, sender bólmelerinde joqsyndar ghoy, jazyp alyp ketti» – dep, ýdep barady. Biz de qabaghymyzdy týiip, zildi dauyspen: «Qoysanshy!» – dep, tike qaradyq, «biz osynda qyzdarmen shәy iship otyrdyq, eshqayda barmadyq!», ol jasqanshaqtap, kózin taydyryp әketti de, birden týsine qoydy. Qaytip auyz ashpastan ainalyp shyghyp ketti.

Saylau da kelip ýlgeripti, tek Tilek qana kelgen  joq. Týnimen uayymdap shyqtyq. Ertesi týs aua keldi, ol týngi alasapyranda milisiyagha ústalyp qalypty. Abyroy bolghanda ol: «Meni ayaldamadan ústap aldy, avtobus kýtip túrghan edim», – degennen tanbapty.

Ertesi, 17 jeltoqsan. Jataqhanada bәrimizdi tizimdep, tekserip , qatang eskertu berip, sabaqqa jóneltti. Auditoriyada otyrmyz, búl jerde de tekseru, abyr-sabyr, әiteuir «sabaq» – degen aty ghana. Bir pardan song «seni shaqyryp jatyr?» dedi.  Jýgirip  dәlizge shyqsam, bizdin  jataqhanada túratyn, kórshi bólmedegi Baqytjan (Gurievtik, Qizattyng dosy ) ol biraq, basqa oqu ornynda (tehnikumda) oqityn, qasynda týri bozaryp, әbirjip ketken anam túr. «Tәte, qaydan jýrsiz?» -degenim sol, «Qúlynym-ay, aman-sau ekensing ghoy!» dep, bas salyp qúshaqtap, sýiip jatyr. Dauysynda diril bar, әbden uayymdaghany jýzinen kórinip-aq túr.   «…Myna dýrbelendi estip, ýide otyra almadym, sen birdenege arandap qaldy ma dep, janym jәy tappaghan son, óz kózimmen kórip keleyinshidep, «әkendi de tyndamay osylay  qaray tartyp kettim» –  deydi…               

Úrpaghy ýshin ot pen su týgili, tozaqqa da qaymyqpay kiretin, qayran ana jýregi – ai!!! Myna dýniyede saghan teng keler qúdiret joq-au, sirә! Meni kózimen kórip, kónili ornyna týsken anamdy «Sayran» avtobeketinen  Jarkentke shygharyp saldym.

Anam K.Ahmetjanqyzy

 

Jataqhangha kelip, biraz jýrgen son, sovhoz Alataugha Núrghanattyng ýiine tartyp kettim. Keshegi jaghdaydan song ne bolghanyn bileyin degen oy keldi. Sebebi, onyng әkesi Ánuar men sheshesi Áyken tәte meni óz tuystarynday kórushi edi. Aghanyng ruy Alban. Narynqoldyng Jalanash degen jerinen, ózi organda qyzmet etedi, milisiya kapitany bolatyn (úmytyp qalmasam). Áyken tәte qolynda ýtik, jarqylday qarsy aldy. Amandyqtan son, tәtemiz «Qali, ýige kir, әne bir batyr jatyr, tanysyndar», – dedi. Týpki bólmege ótsem, tórden shashy qalyn, qayratty, som deneli, jýzi kelisti jigit basyn kóterdi, men qol berip amandastym, ol qolyn sozghanda ynyrsyp, auyrsynyp ketti. Endi bayqadym, bir jaq shekesi, bileginde, iyghynda dombyqqan isik bar eken. «Ne boldy?» – degen súraghyma, «dubinka ghoy» – dep, qysqa jauap qaytardy.Tanystyq.  Esimi – Isatay, Gurievting (Atyrau) Balyqshy audanynan eken. QazPIY-ding hudgrafynda oqityndyghyn, alanda bolghanyn aitty. Ekeumiz de bir jyldyng tóli, qúrdas bolyp shyqtyq.       

QazPY Hudgrafynyng studenti: Isatay.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

…Ortalyq alandaghy súmdyq oqigha jayly osy Isataydan estidik. Órimdey jas qyzdar men jigitterding qalay soqqygha jyghylghanyn, qar ýstinde tizerlep, etpettep saghattap jatqyzghanyn, qystyng qaqaghan ayazynda, órt sóndirgish mashinadan qalay su shashqanyn, odan qalsa dubinkamen soqqylap, avtobustargha malsha tiyegenin, belgisiz jaqqa alyp bara jatqanda, osy jýiitkip kele jatqan avtobustan «aqyry bir ólim ghoy» – dep, terezesin shaghyp jan-jaqqa sekirip, qashqandaryn aitty. Sol Ál Farabidyng boyynda, avtobustyng artynan kele jatqan soldattar da mashinadan týsip itpen qalay qualaghandaryn, olardan әzer degende qashyp qútylyp, kópir astynda su ishinde birtalay uaqyt tyghylyp jatqanyn (jeltoqsan aiynda) estigende jaghamyzdy ústadyq… Ýsti-basymdy kórip eshkim jolamaydy deydi, Isa endi ýsip óletin boldym-au degende Áyken tәtege jolyghypty, jaghdayyn aitqan eken, tәtemiz dereu ýige ertip kelip, kiyimin týgel sypyryp alyp juyp, oghan aghanyng kiyimin kiygizip, orap jatqyzyp qoyypty. Men kelgende sol Isaghanyng kiyimin ýtiktep jatqan kezi eken. Keshke qaray, Ánuar agha da júmystan keldi. Týnde Qarghaly jaqta kezekshilikte bolghanyn, kóptegen qyz-jigitterdi bosatyp jibergenin, qolynan kelgen bar kómegin jasaghanyn aitty. Ánuar aghanyng ózi sonday qyzmette (milisiya) jýrse de, búl sayasy oqighany sóz jýzinde de, is jýzinde de, jan-tәnimen qoldaytynyn sezdim, ishtey riza boldym.

«Býgin osynda qonasyndar, ekeuing de eshqayda barmaysyndar», – dep Ánuar agha kesip aitty. Isagha ekeumizge qatar tósek salyp berdi, әrkim óz oiymen jatyr. Men de qalyng oy qúshaghyna berildim. Kesheli beri bolghan oqighalardy, estigen súmdyqtardy esime alyp, oy eleginen ótkizdim. «Qazaq» bolghanyma sheksiz quandym, túla boyymnan ystyq ot jýrip ótti. Biraq, qas qaghymda ishtey bir ashy óksik ózegimdi órtep kelip, tamaghyma tireldi. Tynysym tarylyp, kózime jas ýiirildi, Isatay sezip qalmasyn dep, bir jaghyma aunap týstim, kózimnen ystyq jas búrq ete týsti, kózimdi tars júmyp, tistenip jatqan kýii talyqsyp úiyqtap ketiptim. Ertesi ýy iyelerine alghysymyzdy aityp, ortalyqqa keldik, Isagha KazPIY-ge,  men Tehqa sabaqqa kettik. Sodan men oqudan shyghyp, Almatydan ketkenshe Isataymen jaqyn dos bolyp kettik. Men alghash ýilengende Isagha maghan kýieu joldas boldy. Dostyghymyz ben syilastyghymyz jarasyp, talay qyzyqty birge ótkizdik, tughan bauyrday boldyq…

Osy oqighadan keyin, ayaq astynan Krylov degen orys payda boldy(atyn úmytyp qalyppyn). LKSM Kazahstanmyn – dedi. Kýnde keshke bizding bólmede bizdi kýtip otyrady. Ángime aitady, anany-mynany súraydy, birdenelerdi jazyp alady. Biz kýdiktene bastadyq, ol kelip otyra qalghanda, bizde tósegimizdi salyp jatyp alamyz. Ol ayaq jaqta otyrady, qolynda qalamy men qaghazy. Sózge tartady, súraqtar qoyady. Jauap bermey, teris qarap biz jatamyz.  Bir kýni ol: «Jigitter, bәring әskerde boldyndar, jogharghy oquda oqisyndar, óz oilaryndy ortagha salyndarshy» – dedi. Men, shydamay ózine  qarsy súraq qoydym: 

– Qalay oilaysyz, Qazaqstannyng 19 oblysynan bir qazaq, ne  bolmasa  osy Qazaqstannyng bir orysy Qonaev atamyzdyng ornyna otyrugha layyq bolmady ma? Óziniz aitynyzshy qalay búl, nege osylay boldy? – dep, edim.                                  

– Oi, jaraysyn! Óte dúrys, sen óz oiyndy ashyq aita  alady ekensing ghoy. Mine…, –  degenshe, sózge Tilek aralasty:  

–  Men flotta әskery mindetimdi ótedim, sýnguir qayyqta boldyq, Singapur, Malayziya  t.b.  kóptegen shet elderde boldym, biraq sonda komandiyrimiz orystar, bәribir bizdi «basqa  últsyndar»,  – dep bóletin, –  dedi.

Krylovtyn  kózi jaynap, quanyp, qaghaz, qalamyn ynghaylap, bizge dem bere bastady.

Sóitkenshe, myna jaqtan Qizat basyn kóterip sanq etti: «Ey, úiyqtandar!». Sonan son, dauysyn sәl  bәsendetip, «Qali, Tilek, búl sayasy jaghynan óte tereng mәsele, erteng bәrimiz de qúrimyz» dep, basyn býrkep, teris ainalyp jatty. Bizde osy jaghdaydan keyin jaq ashpadyq. Álgi, Krylov taghy bir aptaday kelip jýrdi, bir kýni bir orys qyzdy ertip keldi. Ekeui qaghaz, qalamyn alyp kýnde qúlqiyp otyrady, biz úiyqtaghansha. Biz kónil audarmaymyz, sóilespeymiz, jauap bermeymiz.  Eki aptaday uaqyttan song joq boldy, әiteuir qútyldyq qoy. Odan keyin institutta jinalys bastaldy. Tilekti – komsomoldan, keyin instituttan shyghardy. Búl is-shara sol kezdegi jastar ýshin  psihologiyalyq túrghydan óte qatty soqqy edi. Tilekting jaghdayy óte qiyn boldy. Ony oqudan shygharghannan keyin kóp úzamay ýiine izdep bardyq. Qatty uayymdaghannan anasy auruhanagha týsipti. Tilek kýndiz-týni sol anasynyng qasynda eken, jýikesi syr bergen kórinedi. Tilekti jolyqtyra almay, anasyn ayap, egilip jylaghan әpkesin kórip, salymyz sugha ketip, kónilsiz qayta oraldyq. Búl jaghday bizder ýshin de onay  bolmady…

Keyinnen әrtýrli sebeptermen – Saylau, men, Qizat oqudan shygharyldyq. Oqudan shyghyp qalyp, kónil qúlazyghan jaysyz kýnderding birinde Ánuar aghamyzdyng ýiine bardym. Amandyq-saulyqtan keyin sózimiz jarasa qoymady…

Ánuar agha, biraz ýnsizdikten keyin, janaryn tike qadap: «Jýzing solghyn ghoy, ne boldy?», –dedi. Men beyne bir qylmyskerdey jerge qaraghan kýii «Oqudan shyghyp qaldym»dedim. Sol kezde istep jýrgen júmysyn doghara salyp әrirekte jýrgen Áyken tәte qasymyzgha keldi, sirә syrttay baqylap túrghan boluy kerek.  «Ou, Qalesh, qarashy ana Alataugha?!» dep sanq etti. Men kózimdi syghyraytqan qalpymda alystaghy Alataugha betimdi búrdym. «Kórding be, ana taudy: atam qazaq aitqan «Alatau birde qarly, birde qarsyz, erjigit  birde  maldy, birde  malsyz» -dep, týsirme únjyrghandy, jigit emessing be?!», -degeni, kenet sol sózding әserinen denem jenildep qalghanday, boyymdy tiktep, keudeni kere dem aldym, oi-sanamda ýlken bir serpilis payda boldy. «Rasynda da, agha-tәte bir jaqsylap shәy isheyikshi», – dedim, ekeuine kezek qarap. Kýlimdegen Áyken tәte «Endi әngime basqasha», – dep, dastarhangha jýgirdi.

Ángimemiz jarasyp, jayrandasyp birtalay uaqyttan son, sanamdy basqan zil batpan qayghydan arylyp, ózimdi jenil sezinip, kónildi qalpymda jataqhangha oraldym. Adam janyn sezinip, týsine biletin súnghyla, adamgershilikti boyyna tu etken, tektiliktin  óshpes ónegesin kórsetken asyl ana Áyken tәte, ardaqty Ánuar agha sizderdi de kórmegeli birtalay jyldyng jýzi bolypty-au…

Sol bir qily kezende, bizding Tehnologiya institutynda qazaq jastarynyng qudalanuyna, oqudan shygharyluyna Jambyldan (qazirgi Taraz) auysyp kelgen oqytushy Múhametkaliyev pen dekannyng orynbasary Retivov (evrey últynan) kóp «enbek» sinirdi. Sonda sol aghalarymyz kóptegen jastardyng keleshegine balta shaptyq- au dep oilady ma eken degen súraq qansha jyl ótse de, әli kókeyimnen keter emes.

…Qazir  oilap otyrsam, mynau qamshynyng sabynday  ghana qysqa ghúmyrda, bizding oi-sanamyzda tereng iz qaldyrghan, búl da bir ómirimnin  bel-belesteri eken ghoy…

 

Qaly IBRAYYMJANOV

Almaty oblysy,

Panfilov audany,

Jarkent qalasy

dalanews.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434