1989 jyly qúrylghan «Qazaq tili» qoghamy tәuelsizdigimizge tolayym jol salghanday bolady da túrady. Óitkeni, qogham birden-aq qanatyn keng jayyp, Qazaqstannyng barlyq ónirinde ózining jergilikti úiymdaryn qúra bastady. 19 oblystyq, 200-den asa audandyq, myn­daghan bastauysh úiymdar qúryldy. Qala­lyq, oblystyq, audandyq, auyldyq úiym­dar­men birge iri mekemelerde birik­ken komiytetter úiymdastyryldy. El ara­synda tilimizding órisin keneytu joldaryn tynymsyz nasihattady. Osynday naqty is-әreketter nәtiyjesinde qogham el aldyn­da bedel alyp, halyqtyq qozghalysqa ainal­­dy. Ásirese, Til turaly zang men Memle­ket­tik baghdarlamanyng iske qosyluyna qogham qosqan ýles ólsheusiz.

Qoghamnyng II qúryltayynda sóz sóilegen belgili ghalym, professor Kenesbay Músaev­­tyng pikirin keltirgendi jón kórip otyr­myn. Ol: «Osy uaqyt ishinde qogham­nyng tyndyrghan eng ýlken jetistikteri ne degende qogham qazaqtyng qazaqtyghyn damy­ta­tyn qogham ekenin dәleldeui der edim. Ekinshiden, qogham qazaqtardyng er­ten­ge senimin arttyrdy. Ýshinshiden, últ­shyldyq qorqynyshynan qútqardy, sony әlsiretuge kóp kómektesti» dep pikir bildir­gen edi. Búl pikirding oryndylyghyn uaqyt­tyng ózi kórsetip otyr ghoy dep oilaymyn.

Elding sanasyn oyatuda, últtyq ruhty kóterude baspasózding erekshe manyzgha ie ekendigi belgili. Osyghan baylanysty bizding de әuelgi qolgha alghanymyz baspasóz boldy. 1990 jylghy nauryzdyng 22-sinde respublikalyq «Qazaq tili» qoghamynyng ýni retinde ómirge kelgen «Ana tili» atty ýnqaghazymyz sodan bergi aralyqta res­pub­liy­­kamyzdaghy taralu mólsheri kóp bedeldi basylymdardyng qataryna shyqty. Til taghdyryn tu etip otyr­ghan búl basylymdy keshegi Ahmet Baytúr­synov shygharghan «Qazaq» gazetining ruhany jalghasy dep aitugha әbden bolady. Búdan bólek, «Qazaq tili» qoghamynyng jer-jerdegi úiymdary men bólimsheleri shygharghan merzimdik aqparat qúraldary­nyng sany 30-dan asyp ketedi. Búlardyng bәri de qoghamdyq pikir qalyptastyruda, últtyq jadymyzdy janghyrtuda eleuli qyzmetter atqarghany aqiqat. Jalpy, qazaq tilining 1989 jyly memle­ket­tik til mәrtebesin aluy, «Qazaq tili» qoghamynyng qúryluy qoghamdyq pikir­­ge airyqsha yqpal berip, últtyq sana­­nyng dýr silkinui el tәuelsizdigine alyp keldi desek, artyq aitqandyq bol­maydy dep bilemiz.

Dýnie jýzi qazaqtarynyng Qúryl­tayyn ótkizu iydeyasyn kótergen­derding biri – «Qazaq tili» qoghamy bolatyn. Ózge qogham­dyq úiymdarmen birge múny úiymdas­tyrudyng basy-qasynda «Qazaq tili» qoghamy jýrdi.

Sol kezenderden beri tolassyz jýr­gi­zi­­­­lip kele jatqan til maydany әli toq­taghan joq. Tilge baylanysty qabyl­dan­ghan әrbir qújattyng astarynda osyn­day kýrester izi jatyr. Óitkeni, tәuelsiz­dikting basty sharttarynyng biri – til tәuelsizdigi edi.

Qogham qyzmetining alghashqy jyldary erekshe qarqyndy әri qyzu boldy. Elimizding býkil aimaqtaryn, tipti, shalghaydaghy auyldardyng ózin de qamtydy. Kóptegen óndiristik kәsip­oryn­dar da búl eldik isten shet qalmady. Qazaq halqy búl qoghamgha airyqsha ýmit artty. Tәuelsizdikting tiregindey kórdi. Qauymda­syp mýshe boldy, tileulestik tanytty, demeu­shilik kórsetti. Óz betterinshe bas­tama kóterip, jergilikti úiymdar men bólimshelerdi ashty.

Sonday-aq, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamyn memlekettik dengeydegi asa auqym­dy isti qolgha alghan irgeli, kóp tar­maq­ty qoghamdyq úiym deuge de bolatyny anyq. Óitkeni, qoghamnyng jarghysyn alghash Qazaq KSR Ministrler Kenesining tór­agha­sy bekit­ti. Bastapqy jyldary, atap ait­qan­da, 1993 jylgha deyin memlekettik bud­jet­ten qarjy­landyrylyp keldi. Qoghamgha Til turaly zang men memlekettik baghdar­la­many iske asyru mindeti artyldy. Alayda, qogham arnayy resmy memlekettik mekeme bolma­ghan­dyqtan, búl mindetti oidaghyday atqaruy mýmkin emes edi. Búl is keyinnen qoghamnyng úsynysy boyynsha qúrylghan Til komiytetine jýkteldi. Til komiyteti ashylghannan keyin barlyq oblysta til basqarmalary qúryl­dy. Búl sharalar memlekettik til sayasaty­nyng pәrmendi jýrgiziluine aitarlyqtay serpin berip otyrghanyn ashyp aitugha tiyispiz.

Qogham tәuelsizdik jyldarynda tilge qatysty salalardyng bәrine aralasyp, ózining til joqshysy, birden-bir qamqorshysy ekenin ýnemi dәleldep otyrdy. Bir aitarlyq jay, biz 1989 jyly «Qazaq tili» qoghamyn qúrayyq dep jatqanda, «Eston tili» qoghamy ózining 70 jyldyghyn atap ótip jatty. Al Atatýrik negizin qalaghan «Týrik tili» qoghamy әli kýnge qyzmet etip, Týrkiya memleketining últtyq iydeologiyasynyng oshaghyna aina­lyp otyr. Biyl qúrylghanyna 25 jyl tolyp otyrghan «Qazaq tili» qoghamy qajet pe, qajet emes pe degen mәselening kýn tәrtibine qoyyluy әli erte dep bilemin. Sonday-aq, elimizde osynshalyq uaqyt qyzmetin jalghastyryp kele jatqan qoghamdyq úiym joqtyng qasy. «Qazaq tili» qoghamynyng osy uaqyt aralyghynda baghdarynan auytqymay, óz qyzmetin qalypty týrde jalghastyryp kele jatuy ústanghan baghyty men is-әreketining ong ekendigin taghy da bir dәleldey týspey me?!

Naqtyraq aitatyn bolsaq, ýkimet­tik emes úiymdardyng mindeti qogham­da qordalanyp qalghan mәselelerge júrt­shy­lyqtyn, tiyisti organdardyng nazaryn audar­tu, qozghau salu, qoghamdyq pikir qalyp­tastyru, úsynystar beru, memleket­tik mekemelerding qyzmetine qoghamdyq baqylau ornatu. Osyghan oray «Qazaq tili» qoghamy da óz Jarghysynda kózdelgen mindetterin tiyisinshe atqaryp keledi.

Al endi, әsirese, tәuelsizdik jyldarynda qazaq tilining órisin keneytu jolyn­­daghy memleketimizding atqaryp kele jatqan is­te­rine kóz júmyp qarasaq, múnymyz «kór­mes týieni de kórmestin» kerin kel­tir­gendik bolar edi. Sondyqtan da әrbir iske, әrqanday әreketke bagha ber­gende, әdiletting aq jolynan auytqyma­ghanymyz oryndy.

Qazaq tilining qoldanylu ayasyn keney­tu ýshin egemen elimiz ne atqaryp kele jatyr degenge kelsek, memlekettik til mәrtebe­sine ie bolghan qazaq tilining mәselesi Elbasynyng nazarynan eshqashan tys qalyp kórgen joq. Mysaly, ana tilimizdi ardaqtau maqsatynda 25 jyldyng ishinde Elbasy 5 Jarlyq, 3 Ókimge qol qoysa, Ýkimet memlekettik tildi órkendetu túrghy­synda 22 qauly qabyldapty. Arnayy zan, Memlekettik baghdarlama bar. Til komiy­teti, oblystyq til basqarmalary qyzmet etude. Tәuelsizdik alghan 25 jyldyng ishinde elimizde jýzdegen qazaq mektebi ashylypty. Aralas mektepterdi sanamaghanda, elimiz­degi barlyghy 7 721 mektepting ishindegi  4 mynday mektep taza qazaq tilinde bilim beredi eken. Búdan bólek, elimizde qazaq tilining oqytu jýiesin jetildiru maqsatynda 16 aimaqtyq, 15 qalalyq, audandyq til orta­lyqtary ashylghan. Elbasy múnday oqu ortalyqtarynyng sanyn 150-ge jetkizudi tapsyrdy. 2005 jyly memleket­tik tildi damytugha bólingen qarjy men býgingi qarjyny salystyryp qarasaq, arasy jer men kóktey.

Múnyng bәrin aityp otyrghanym – qalay bolghanda da ilgerileushilikterding bar ekendigin kórsetu. «Jylamaghan balagha emshek bermeydi» degen sóz bar. Qol jetken nәtiyjelerimiz tilim, elim degen asyl aza­mat­tardyng namysqa shauyp, jan-jaqtan til mәselesin túraqty kóte­rui­nin, tabandylyq tanytuynyn, mәse­le­ni Elbasynyng týsinistikpen qabyldauy­nyng arqasy. Qazir aitugha onay. Árbir qazaq mektebin ashu, qazaq tilin memleket­tik til etu qanshalyqty kýshke týskeni júrt­shylyqtyng jadynan shygha qoymaghan bolar. Búl ýshin eng birinshi alghys-rahmetimizdi Tәuelsizdigimizge aitu kerek. Búl baghyttaghy isterdi toqtatugha bolmaydy.

Jalpy, elimiz til mәselesine qatysty asyghys, ýstirt sheshimder qabyldamay, alysqa, bolashaqqa baghyttalghan salmaqty sayasat ústanyp keledi. Elbasynyng últ, el taghdyryna qatysty qabyldaghan keybir sony sheshimderin júrtshylyq bastapqyda bayybyna bara almay, tosyrqap qabylda­ghany­men, jyldar ótkennen keyin onyng ­dúrystyghyna kózderi jetude. Múnyng bәri de uaqyt óte kele óz jemisin berip jatyr.

Qazaqta «Ózing diuanasyn, kimge pir bolasyn» degen sóz bar. Aybynbay tendik súrau ýshin de qoghamnyng eshnәrsege múqtaj, eshkimge kiriptar bolmauy shart. Áriyne, búl shartyndy bireu kelip toltyryp bermeydi. Jәne osy qoghamdy qaytseng de ústap túr, onyng júmysyn jýrgiz dep zorlap otyrghan da jan joq. Sondyqtan, ózgege ókpe artu, mindetsu, kinәlau oryn­syz dep bilemin.

Qarapayym mysalmen aitsaq, aidyn kóldi jel terbemey, ýnemi birqalypty, ornyqty kýiinde túra berse – borsidy, jan-jaqtan ózender kelip qúiyp túrmasa – sarqylady. Osyghan baqsaq, qogham isine ózindik oiy bar, pikirli, isting kózin biletin jandardy tartu, jigerli jastardy top­tas­tyru qajettigi bilinip túr. Alda bolatyn kezekti qúryltayymyzda osy mәselelerdi jan-jaqty qarastyrmaqpyz.

Jәne bir aitarymyz – bizding tikeley tekserip, shara qabyldaugha qúqymyz bar ma? Aldaghy uaqytta múnyng da jolyn ta­uyp, tetigin qarastyrudy oilastyramyz…

Shyndyghyn aitsam, qolymda jastardyng tildi bilu dengeylerine qatys­ty naqty derek joq. Shamalap aitatyn bolsam, qazaq mektepterine baratyn jastardyng ýles salmaghy jyldan-jylgha artyp keledi. Alayda, ýlken qalalardaghy qazaq mektepterining ýlesi әli de az. Mysaly, Almaty qalasynda qazaq mek­tep­teri qaladaghy orys tildi mekteptermen san jaghynan әli de tenese almay keledi. Osyghan baylanysty biz keyingi on jylda arna­yy zertteu jýrgizdik. Almaty qala­lyq bilim departamentining osy jylghy bergen mәlimeti boyynsha, Almaty qalasynda barlyghy 174 mektep bar. Onyng ishinde: qazaq mektebi – 38; orys mektebi – 89; aralas mektep – 44; úighyr mektebi – 3.

Almaty qalasy boyynsha jalpy oqushylar sany – 161 145 te, qazaq balalarynyng jalpy sany – 92 905. Endi qazaq balalarynyng mektepterdegi ýles salmaghyna nazar audarayyq: qazaq mektepterindegi qazaq balalarynyng jal­py sany – 38 415; orys mektepterindegi qazaq balalarynyng jalpy sany – 30 739; aralas mektepterdegi qazaq balalarynyng jalpy sany – 23 751. Búl orayda aralas mektepterdegi qazaq balalarynyng barlyghy birdey qazaq synybynda oqymaytynyn eskeru kerek.

Keltirilgen derekter qazaq balalary­nyng basym bóligining orys mektepterinde bilim alyp jatqandyghyn kórsetedi. Onyng ýstine qaladaghy qazaq mektepteri óte az. Oqushylar syimay, eki-ýsh auysymmen oquda. Jylyna eki mektepten salyp otyr­ghan kýnning ózinde qazaq mektepteri­ning sanyn úlghaytu mýmkin emes. Bizdinshe, qazaq tilining órken jayar órisi – qazaq mektepterin kóbeytuding eng dúrys sheshimi osy bolmaq. Eger, jaghdaydy osy qalpyn­da qaldyra beretin bolsaq, istep jatqan isimizding eshqanday nәtiyjesi bolmaydy. Búl mәsele aldymyzdan ýnemi qaytalanyp shyghady da otyrady. Sondyqtan, elimizde memlekettik til – qazaq tilining adymyn ashtyrmaytyn, qoldan qalyptastyrylghan túiyq shenberden shyghudyng osynday jolyn tandap, tiyisti sharalardy jedel qolgha alugha tiyispiz.

Al orys, úighyr mektepterinde qazaq tili pәnining saghat sanyn barynsha úlghaytyp, ony biliktiligi joghary maman-pedagogtarmen qamtamasyz etken jón.

Osynda aitylghan úsynystardy bir ghana Almaty qalasynda emes, býkil respublika aumaghynda orta bilim beru salasynda qoldanu qajet dep bilemiz.

Al orys tilinde oqyp jatqan qazaq balalaryna keletin bolsaq, balalaryn orys mektepterine aparyp jýrgen halyq­ty kinәlaudyng reti joq. El últtyng bas kóterer adamdaryna, memlekettik biylikke qaraydy. Oiyn da, boyyn da solargha qarap týzeydi. Biylikting tili oryssha bolsa, últ ziyalylary nemerelerin orys tildi mek­tep­terge berip jatsa, qarapayym halyq olargha eliktemey qalay túrsyn. Elge aitar sózi bir basqa da, isi bir basqa bolyp otyrghan ziyalylardyng ózi senbegen nәrsege halyqty qalay sendirmek bolyp otyrghandaryna tanym bar. Sondyqtan, elding bas kóterer adamdary óz dertterinen ózderi arylghandary jón.

Elimiz shettegi qazaqtar mәselesimen 90-jyl­dar­­dan bas­tap ainalysa bastady. Sodan bergi kezen­de elge milliongha juyq qandasymyz ora­­lyp­ty. Búl óte qua­nysh­ty jaghday. «Núrly kósh» baghdarlamasy qabyl­dandy. Sóitip, kóshi-qon mәselesi jýieli jolgha týsken­dey boldy. Alayda, bir ghana baghdarlama aya­syn­da shettegi bar qazaqty tolyq kóshi­rip alu tayau jyldarda iske asa qoymaydy dep oilaymyn. Onyng ýstine Europa­daghy qazaqtardyng kele qongy da qiyn. Reseydegi qazaqtar da jyly or­nyn suyta qoymas. Sondyqtan, negizgi nazar­dy Qytay men Ózbekstandaghy qazaqtargha audarghan oryndy. Al Mon­gho­liya­­­daghy qazaqtargha tikeley tónip túr­ghan qater joq. Arnayy elaralyq dengey­de kelisim jasap, Qytaydaghy qazaqtar­dyng elimizge oraluyna qam jasaghanymyz abzal. Al qalghan elderdegi qazaqtargha sol túrghan jer­lerinde qazaq tili men mәdeniyetinen ajyramaytynday jaghday tudyrsa bolady.

Qazir sheteldegi qazaqtardyng ruhaniy-mәdeny mәselelerimen Dýnie jýzi qazaq­tary­nyng qauymdastyghy ainalysyp otyr. Ol – qoghamdyq úiym. Onyng da mýmkindigi shekteuli. Jer-jerde kishi qúryltaylar úiymdastyryp, el aralap, jaghdaylaryn bilgennen mәsele sheshil­meydi. Shettegi qazaqtardyng mәsele­sin jýieli sheshu ýshin Reseydegi «Russkiy miyr» qory sekildi arnayy memlekettik úiym qúrylghany jón dep bilemin.

Elbasynyng lingvistikalyq komiys­­siya­nyng aldyna kelip, emtihan tapsyruy – memlekettik tilge, Qazaq eline degen qúrmeti, basqalargha kórsetken ýlgisi. El basqaramyn degen adam­nyng sol elding memlekettik tilin bilmeui qanshalyqty qisyndy? Múndaydy tek otar­­shyl elder óz bodandaryna ghana qolda­na­tyny belgili emes pe. Sondyqtan preziydenttikten ýmitker­lerding memleket­tik tilden emtihan tap­syruy – tabighy jaghday, solay boluy tiyis dýnie dep qaraymyn.

Al Elbasynyng qazaq tilin qansha­lyq­ty mengergeni – kópshilikting kóz aldynda. Men múny «Egemen Qazaqstan» gazeti betinde aittym da. Oghan alyp-qosar az. Elbasynyng ózi talap ýdesinen osylay kóringende, memlekettik qyzmetshilerding ózge memleketting tilinde qyzmet jasauyn qay qisyngha jatqyzarymdy bilmey otyrmyn. Tipti, sol til últaralyq qarym-qatynas, resmy til bolsa da. Búl – әlemning eshbir elinde kezdespeytin jәit.

Sóz joq, qazaq tili Qazaq elinde barynsha basymdyqqa ie bolady. Búghan senimim kәmil. Al tilde qalyptasu, bolu-tolu degen bolmaydy. Óitkeni, til – jan­dy qúbylys, Tәuelsizdigimizding nyq tiregi, bir negizi. Ol halyqpen birge jasap, birge damyp, birge týlep otyrady. Son­dyq­­tan tilge qatysty atqarylar sharua, bitirer is eshqashan tәmamdalmaydy dep bilemin. Memlekettik tilding mereyi Tәuelsizdigimizben birge asqaqtay beretinine esh kýmәn joq.

Ómirzaq AYTBAYÚLY,

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyn

preziydenti, akademiyk

Abai.kz