Senbi, 23 Qarasha 2024
Túlgha 6903 0 pikir 23 Qarasha, 2016 saghat 11:49

MYRZATAY JOLDASBEKOV. TÁUELSIZDIK TOLGhAUY

 

(«Úly Dala úlaghattary» atty jana tuyndy jayynda)

Tәuelsizdik jayly qansha jazyp, qansha jyrlasaq ta azdyq etedi. Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevting "Úly Dala úlaghattary" atty jana tuyndysyna belgili qogham qayratkeri Myrzatay Joldasbekov "Tәuelsizdik tolghauy" atty maqala jazyp, "Egemen Qazaqstan" basylymyna úsynghan eken. Biz atalghan maqalany tolyghymen Abai.kz aqparattyq portaly oqyrmandarynyng nazaryna úsynudy jón sanap otyrmyz. 


Úly Dala elining tarihy yqylym zamandardan beri nebir qily kezenderdi, qym-qighash oqighalardy ótkerdi.

Qazaq qoghamy bergi dәuirding ózinde Jonghar shapqyndaghan, Qoqan qoqandaghan, Reseyge bodan bolghan, sóitip, qogham azghan, dәureni ozghan, zamana tozghan, sana kýiregen, jýie arpalysqan; elding basynan baghy, astynan taghy tayghan; aspandy búlt torlaghan, jaqsylardy qorlaghan; er eniregen, el kýnirengen; teksizden tuyp zor bolghan, tektileri qor bolghan, enseni basqan, qayshylyghy mol asa auyr, kýrdeli kezenderdi basynan keshti. Qazaq bәribir sonda da eldigin saqtap qaldy.

Úly Dala tósinde talay memleket ornatqan, eldikting tuyn jyqpaghan, eldigimizdi de, kendigimizdi de saqtap qalghan, tar kezende jol tapqan, taryqqanda aqyl tapqan úlylar az bolghan joq. Tarihta Saq, Ghún, Týrik qaghanaty, Qarlúq, Qarahaniyd, Qimaq, Deshti Qypshaq, Altyn Orda, Qazaq handyghy dep atalatyn irgeli el týzegen, saltanat qúrghan, әlemdi auzyna qaratqan, dýniyening tórt búryshyn biylegen Móde, Edil patshalar; Bumyn, Estemi, Elteris qaghandar; Tonykók, Qorqyt, Kýltegin danalar; bergi dәuirdegi Kerey, Jәnibek, Qasym, Esim, Tәuke, Abylay handar; Asanqayghy, Qaztughan, Búqar jyrau­lar; Tóle, Qazybek, Áyteke biyler; Aqtanberdi, Berdiqoja, Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay, Sanyryq, Eset batyrlar – bәri de elge qorghan-pana bolghan; el ýshin de, jer ýshin de basyn bәigege tikken úly túlghalar edi.

IYә, úlan-ghayyr qazaq dalasynda nebir handar men kósemderding de, biyler men sheshenderding de, jyrau­lar men danalardyng da, batyrlar men aqyndardyng da ótkeni ras, biraq arghy-bergi tarihymyzda Núrsúltan Nazarbaevtay kisi bolghan joq.

Óitkeni, Nazarbaev – tarihtyng da, taghdyrdyng da synynan abyroymen ótken; halqyn qylkópirden, janyp túrghan órtten aman alyp shyqqan; babalar amanatyn jýzege asyrghan; qirandydan tәuelsiz memleket ornatqan; onyng mektebin, dәstýrin qalyptastyrghan; Qazaqstannyng óz jolyn tapqan; elin әlemge tanytyp, moyyndatqan; qazaqtyng esiktegi basyn tórge shygharghan; yntymaq-birligi jarasqan halqyn sýttey úiytyp otyrghan jasampaz qayratker, Úly Dalanyng tarihyn qayta jazyp jatqan ghúlama; tәuelsizdigimizding arhiytektory, reformator; el-júrtynyng panasy, janashyry; tughan halqynyng tiregi, Bәiteregi, altyn dingegi; Shyghys pen Batystyn, Aziya men Europanyn, músylmandar men hristiandardyng ýmitin jalghaghan, Euraziya kenistiginde túraqtylyq ornyqtyrghan, adamzat tarihynda esimi altyn әriptermen jazylatyn әlemdik túlgha.

Ol ekonomikasy quatty, sayasaty túraqty, tany araylap atatyn, keshi tynysh batatyn, halqy úiqyda alansyz jatatyn, ertenine senetin enseli el ornatty; alasapyran dәuirding auyr jýgin kәtepti narday kóterdi, halqynyng sózin ústady, aqiqattyng aq semseri, últynyng úranshysy boldy, qara qyldy qaq jardy; ýnemi eldikti, bereke-birlikti tu etip keledi.

Preziydent Nazarbaev ekonomikalyq reforma, әlemdegi tynyshtyq, memleketaralyq qatynas, sayasat, eldik mәselelerine arnap talay kitap jazdy. Olar әlem tilderine audaryldy.

Tayauda avtordyng «Úly Dala úlaghattary» dep atalatyn búrynghy enbekterining eshqaysysyna úqsamaytyn; jóni de, mәni de bólek; syrlasatyn, janyna shuaq shashatyn, sarayyndy ashatyn, mauqyndy basatyn, kókeyindegini tabatyn, aiyzyndy qandyratyn, namys otyn jandyratyn ghibratqa, taghylymgha toly jana kitaby qolymyzgha tiydi.

Qyzyghyp oqisyz. Kitaptyng negizgi arqauyn Qazaqstan tarihynyng jana zamany, ghasyrlar boyy ansaghan Tәuelsizdik jolyndaghy qym-qighash kýrester, halqymyzdyng býgingi bayandy tirshiligi qúraydy. Ómir joly shym-shytyryq, shytyrman oqighalarmen órilip jatqan auyl balasynan Úly Dalanyng danasyna ainalghan kisining basynan keshkenderi men óz qolymen ornatqan tәuelsiz memleketining keshegisi, býgini, erteni bayan­dalady.

«Tughan elim – tiregim», «El men er jәne jer», «Tәuelsizdikting tal besigi», «Sayasat saltanaty», «Tughan tilding túghyry», «Iman men iba», «Qiyrdan kelse qandastar», «Ónerding órisi ken», «Janghyryp keler jas tolqyn», «Ensesi biyik elorda», «Otbasy – Otan tiregi», «Qariyalarymyz – qazynalarymyz», «Múraty birding – quaty bir» dep atalatyn on ýsh bólimnen túratyn asa qúndy enbekte Memleket basshysy tәuelsizdigimizding jiyrma bes jyldyq mereyli belesinen, zamannyng zerdesinen Qazaq eli, el men jer taghdyry, Almaty men Astana, jahandyq mәseleler, qoghamnyng damuy, shet elderdegi qandastarymyzdyng taghdyry, ana tili, jastar, imandylyq pen kisilik, óner, otbasy, Mәngilik El múraty, jalpyúlttyq jauapkershilik turaly tereng tebirenedi, jýrekjardy oy tolghaydy, oqushysymen býkpesiz, riyasyz syrlasady, ómirden kórgen-týigenderin ortagha salady.

– Mine, Tәuelsizdigimizge shiyrek gha­syr tolghan torqaly kezenge keldik. Búl az uaqyt pa, әlde kóp pe? Neden bastadyq, qay jerge jettik? Osynyng bәrin tarazylap, baghasyn beretin shaq keldi.

Oylanasyn. Tolghanasyn. Ghasyrlar boyy azattyghy ýshin alysyp, san shayqasty bastan keshken әziz babalardyng arman-ýmiti kókeyine keptelgende el men uaqyt aldyndaghy, zaman zerdesindegi jauapkershilikti odan әri tereng sezine týsesin.

Osynau shiyrek ghasyr ghana tәuelsizdik jyldarynda nebir oqighalardy bas­tan keshtik. Qily kezender men beytanys bógetterdi basyp ótip, óz jolymyzdy tabugha úmtyldyq. Jana dәuirding bolmys-bitimin, últtyq salt-dәstýrlerimizdi zamanauy syn-tegeurinderge beyimdedik, memleket bolyp qalyptasudyng ózindik arnasyn tauyp, mektebin qalyptastyrdyq. Baghzy babalardyng úly amanatyn oryndau jolynda iyqqa týsken jýkti eshqashan auyrsynghanymyz joq. Bәrin de tynnan bastap, halqymyzben birge qalyptastyrdyq. Joqtan bar jasadyq. Jiyrma bes jyl memleketimiz ýshin qalyptasu túghyry ghana bolyp qoyghan joq, biz ózgelerge de ýlgi bolatynday biyikterden kórine aldyq. Órkeniyet kóshindegi óz ornymyzdy taptyq. Qazaqstandy әlemge tanyttyq. Janasha armandaudy ýirendik. Janasha jol tabudy ýirendik. El men qoghamdy damytudyng naqty mindetterin algha qongdy ýirendik. Ýirene otyryp, ýlgili jolgha týstik. Búl jol – endi bizding jol, Qazaqstan joly.

1991 jyldyng jeltoqsan aiynyng әr kýni, әr tany mening jadymda. Shynayy baqyt sezimin bastan keship, shalqar shattyqqa bólendim. Jeke basynnyng quanyshy men baqyty bir bólek te, tughan halqynnyng quanyshy men baqyty mýlde basqa ekenin sol joly erekshe týsindim. Tebirendim. Tolqydym. Babalar aman­atyn oryndau baqyty, eldi ertengi kýnge bastau paryzy mening mandayyma jazylghanyn Jaratushynyng erekshe syiy, airyqsha mýmkindigi dep týsindim, – dep tolghanady Elbasy. Osylay aghynan jarylady.

IYә, ras, sol bir ýmit pen kýdik arpalysqan elen-alan, arty bar, aldy kýngirt, kónildi ýrey biylegen, әbirjigen, sharshaghan, tityqtaghan shytyrman kezeng әli kýnge deyin bәrimizding de jadymyzda. Sonday asa bir jauapty shaqta isting qisynyn tapqan, qiyndyqty jene bilgen Preziydentimizding kóregendigi de, kósemdigi de dәl býgingidey kóz aldymyzda. Jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, janyn shýberekke týiip jýrip tynnan jol izdegen, tarihtyng jana dәuirin bastaghan Elbasynyng sol tústaghy mazasyz kýnderinin, úiqysyz týnderinin, jan tebirenisinin, kýizelisining kuәsimiz. Ol eshqashan úmytylmaytyn, shayqasqa bergisiz, esten shyqpaytyn naghyz qarusyz maydan edi.

Qazaq búryn-sondy múnday qoghamdy basynan keshken joq. Sondyqtan da Tәuelsizdikting aldy da, әdepki jyldary da shym-shytyryq, qym-qighash oqighagha toly boldy. Sendey qozghalghan qoghamdy, tolqyghan eldi ústap túru, sabasyna týsiru onay bolghan joq.

Nesin aitayyq, tәuelsizdikti kórudin, ony sezinuding ózi de onay emes edi. Qirandydan el týzep, tәuelsiz memleket ornatu, ony ústap túru – qiynnyng qiyny edi.  Quanghan da, qoryqqan da bir degendey, elding esi shyghyp, aqylgha syimaytyn, adam aitsa nanghysyz jiyndar, sheruler ótip jatty, búryn eshkim bilmeytin kólbendegen nebir «kósemder», sayraghan neshe týrli «sheshender» shyqty.

Ábirjidik, biraq daghdarghanymyz joq, aqylgha saldyq, әlipting artyn baqtyq. Kóktegimiz jerden tabylyp, basymyzgha baq qonyp jatqanda, tili baylanghan el sóilesin, erkindikti sezinsin dedik. Qolymyzdan kelip túrghanda istep qalayyq, tilimiz shyghyp túrghanda sóilep qalayyq dedik. Sonday syn saghattarda, tar jol, tayghaq keshulerde aldymyzda almas qylyshtay jarqyldap Núrekeng jýrdi. Biz kýndiz-týni janynda jýrdik. Jeleu boldyq. Demeu boldyq. Týn úiqymyzdy tórt bóldik. Kýlkisiz kýnderdi, úiqysyz týnderdi bastan keshtik.

Elbasynyng bir qaptalynda jýrgen kezimizde, tәuelsizdikting aldyndaghy elen-alanda, dýrbeleng men dýbirden, yzy-qiqydan aman shyqsaq, búl әueli qadirmendi Elbasynyn, qala berdi sol kezdegi biylik basynda jýrgen azamattardyng jankeshti enbegining arqasy edi.

Memleket ornatu, ony qalyptastyru, bayandy etu deytin kýrdeli proses­ke qatysudy Alla kez kelgen kisining mandayyna jaza bermegen. Bizder – sol baqytqa ie bolghandarmyz.

Túnghysh Preziydent saylauynyng shtabyn basqarudyn, Elbasyn túnghysh ret taqqa otyrghyzu rәsimin atqarudyn, Dýniyejýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltayyn, Qazaqstan halqynyng forumyn ótkizudin, qazaq qazaq bolghaly basyna tikken Aqordanyng ashylu saltanatynda bataly sóz aitudyng maghan búiyrghanyn tarihtyng pesheneme jazghan nesibesi dep sanaymyn. Sol bir asa jauapty kezende janymda aqylshy da, demeushi de bola bilgen, tәuelsizdikting otyna janbaghan, suyghyna tonbaghan, kelesheginen ýlken ýmit kýtken Imanghaly Tasmaghambetov, Qyrymbek Kósherbaev, Sauytbek Abdrahmanov, Marat Tәjin sekildi jigerli de aqyldy jigitter jýrdi jalyndap!

Áne bir jyly Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy atalyp ótile me, joq pa dep el kýpti bolyp jýrgen kezde, Úlytaudyng eteginde, Áuliyebúlaqtyng basynda ata tarihy, eldik, tәuelsizdik, qazaqy әdep, dәstýr, salt, keleshek turaly Elbasynyng aghynan jarylyp, el-júrtymen teren  syrlasqany esimizde. Búl kitap – sol syr-súhbattyng jalghasy.

Enbekting ón boyynda avtordyng el men jer mәselesi jónindegi oilary; tughan jerge, halqyna degen sheksiz meyirimi ýnemi qústyng qos qanatynday qalyqtap, danghyl jolday sayrap, kes­tedey tógilip, qamshyday órilip, әdemi astasyp jatady.

Sózdi avtordyng ózine bereyik:

– Qazaqtyng qasiyetti jeri – bizding asqaq ruhymyz, bagha jetpes baylyghymyz, mәngilik múramyz. Osynau úlan-baytaq jerimiz bizge babalar erligining arqasynda múra bolyp qalghan. Jerding qadirin bilu arqyly elding qadirin bilesin. Qazaq ýshin qara jerding qasiyeti de, narqy da tym biyik. Taghdyr bizge úlan-baytaq jer berdi, ruhy asqaq, namysy biyik el berdi. Biz osy jerde ómirge keldik, últ bolyp úiydyq, halyq bolyp qalyptastyq. Han kóterip qatargha qosyldyq. Memleket bolyp mereyimizdi ósirdik. Jerding iyesi de, kiyesi de – halyq. Búl bizding eshqashan esten shygharmaytyn erejemiz, qasiyetti qaghidamyz, – dep oy órbitedi Elbasy.

Kýni keshe ghana jer satylady dep el dýrligip, әbirjip, әure-sarsangha týsken shaqta, 2015 jyly qabyldanghan Jer turaly Kodeksting tórt birdey babyn tejep, memlekettik komissiya qúryp, qorytyndysynda sol zangha bes jylgha deyin tyiym salghan da Elbasynyng ózi.

Álem ortaq, jer ortaq, múny Alla adam balasy ýshin jaratty. Qazaq baghzy zamandardan beri Kókke-Tәnirge, Jer men Sugha tabynyp keledi. Qasiyetti qazaq jerin qorghaymyn dep talay handar, talay batyrlar altyn basyn bәigege tikti. Elin, jerin qorghaghan, halqyna qorghan, pana bolghan handar men batyrlarymyzdyng danqy asyp, aty anyzgha ainaldy. Olardy halqy sol ýshin ardaqtap, kie tútty. Osynyng bәrin bilip otyryp Qúdaydyng jerin saudagha salghysy kelip talasqandargha ne dersin.

Halyqtan eshkim ýlken emes. Kópshilikpen aqyldaspay, kelispey sheshken isting arty bayandy bolmaydy. Ghasyrlar boyy jer ýshin soghysqanda da, ashtan qyrylyp jatqanda da qazaq jerin satqan joq. Jer – Ana, Jer – Otan deumen keledi. Anasyn, Otanyn eshkim satpaydy, jalgha da bermeydi. «Jeri joq el memleket qúra almaydy, jeri joq el ómir sýre almaydy» degen eken ghoy Ghúndardyng kósemi Móde babamyz, qazaqtyng óz aldyna el bolyp, memleket bolyp otyrghany әueli sol kiyeli qara jerding arqasy.

Jýre bersen, kóre beresing degendey, býginde balasyn satqan «ana» shyqty, jerdi satsaq deytin belsendiler shyqty.

Jerding taghdyry – elding taghdyry. Jerdi eshkim baghalay almaydy, ol eshqanday altynmen de, aqshamen de ólshenbeydi. El keshe dýrlikkende, zannan qoryqqan joq, jekeshelendiru kezinde etek alghan jónsizdikten, zansyzdyqtan qoryqty. Jerding kiyesine, qúshyryna úshyrap qalamyz ba dep әbirjidi. Qoghamdaghy qobaljudy der kezinde sezgen, elding birligin, jerding býtindigin saqtauda kóregendik tanytyp kele jatqan Elbasy kýrmeuding týiinin taghy da ózi sheshti.

Elbasynyng kýni-týni oilaytyny da – el men jerding tútastyghy; bir qoldyng salasynday, bir kisining balasynday halqynyng yntymaq-birligi, tynyshtyghy. Avtordyng tughan jerge, eline degen aq peyilin, shyn yqylasyn shygharmanyng ón boyynan aiqyn angharamyz.

– Men eshkimdi alalap qaraghan emespin. Bәri de – mening halqym, tughan júrtym. Bereke-birligi jarasqan, ertenine ortaq arman-ýmitpen qaraghan olardy eshqashan shektep, shetteuge bolmaydy. Óitkeni myna jer, mynau aspan men tau bәrimizge ortaq. Barshasy – el men jerding ortaq baylyghy, ortaq qazynasy. Býgingimiz de, ertengimiz de ortaq, – deydi Preziydentimiz.

Tәuelsizdik alghan jyly Qazaqstanda qazaqtyng sany bar bolghany 39-aq pa­yyz edi. Bizdi sol bir qiyn-qystau, tar kezende birge ómir sýrip kele jatqan ózge últ ókilderi de qoldady. Múny eshqashan úmytugha bolmaydy. Úmytpaymyz da. Elbasy da úmytqan emes, úmytpaydy, eshkimdi bólmeydi, alalamaydy. Son­dyq­tan da Preziydent tәuelsizdikting alghashqy kýninen bastap-aq elding yntymaq-birligin kózining qarashyghynday saqtap, tәuelsiz memleketimizding tuynyng túghyry etip, kókke kóterip, asqaqtatyp keledi.

Anasynyng aq besiginde terbelip, ata-babasynyng salt-dәstýrin boyyna sinirip, últynyng asyl qasiyetterine qanyghyp ósken Núrsúltan Nazarbaev tughan halqyn jan-tәnimen sýiedi; qaharmandyghyn, keng peyilin, izgi qasiyetterin dәripteydi, azat Qazaqstanyn maqtan tútady.

– Halqymyzdyng qay múrasyn alsaq ta, odan tek ýlgi men ónegeni, aqyl men parasatty, adamgershilik pen imandylyqty, dostyq pen bauyrmaldyqty, aqyndyq pen batyldyqty, qonaqjaylylyq pen darhandyqty, anqaulyq pen adaldyqty aiqyn kóremiz. Halqymyzdyng bar asyl qasiyetin, últtyq salt-dәstýrin tórge shygharyp, tóbege kóterip kelemiz.

Biz joqtan bar, imannan ar jasaghan úrpaqtyng ókilimiz. Bostanbyz. Azat halyq bolyp Euraziyanyng alyp aimaghyn jaylap jatyrmyz. Bizge de qyzygha, qyzghana qaraytyn, bizden de ýlgi-ónege alatyn elder az emes. Jana zaman bizding órisimizdi keneytip, jolymyzdy úzartty. Tilimizge tendik, oiymyzgha kendik berdi. Tórtkýl dýniyening tórt qúbylasynan túraqty dos, saparlas serik, qaqysy búzylmas kórshi tapqan Qazaqstan jana mynjyldyqtyng úly kóshinde keruen tartyp keledi. Keshegi Jibek joly endi dәuirding danghylyna ainalyp, qazaq elin damudyng jana saparyna bastap barady. Biz keshegi zamandy qayta týletip jatyrmyz, – deydi avtor.

IYә, búl aityp otyrghandarynyng bәri de shyndyq. Elbasynyng múny da, syry da, jyry da, bar asyly men qymbaty da, maqtanyshy da – ghasyrlar boyy zaryqtyryp jetken ansauly da armandy Tәuelsizdik; oilaytyny – halqynyng bolashaghy, kózdeytini – alashtyng mýddesi, armany – elining keleshegi.

– Búl kitapty «Mening Qazaqstanym» degen tolghaudyng túghyry dep týsingen abzal. «Mening Qazaqstanym» – bizding Tәuel­­sizdigimiz! Kýn ótken sayyn Tәuel­sizdigimizding mәnin tereng úghy­na týsemiz, aibynymyz asyp, ata-baba­larymyz ansaghan kýndi bas­tan keship jatqanymyzgha shýkirshilik etemiz. Túghyrymyz da, ghúmyrymyz da – Tәuel­sizdik! Tәuelsizdik – mening Qazaqstanym, sizding Qazaqstanynyz, bәrimizding Qazaq­stanymyz. Biz osy elde tuyp, osy elde enbek etip, osy elde úrpaq ósirip, osy elde bayandy ómir sýrip, órkendep jatqa­nymyzdy maqtan etemiz.

Bizding Qazaqstanymyz – Úly Dala eli, Mәngilik el. Biz osynau asa qasiyetti ataudy endi últtyq beyne-bederimiz retinde kókiregimizdegi kýndey ystyq, sanamyzdaghy serttey berik ústaymyz. Úly Dalanyng úly tarihyn biz janasha jazyp, jas úrpaqtyng sanasyna siniremiz, – dep tebirenedi Preziydent. Osy bir joldardy oqyp otyryp, baghzy zamannyng tolghaularyn tyndaghanday bolasyn.

Kitaptyng bәrimizge óte jaqyn, jýregimizge erekshe bir jylylyq úyalatatyn, tebireniske toly betteri ayauly Almaty men asqaq Astanagha arnalady.

Almatyda ósip-jetildik, ýili-jayly boldyq, alghash perzent sýidik, qatargha qosyldyq, el tanydyq, bizdi elimiz tanydy. Tәuelsizdik baqyty qazaqtyng basyna osy Almatyda qondy. Shyndaryn appaq qar japqan, tóbesi kók tiregen, qoynauy qút, asqaqtaghan Alatauday súlu tau joq jahanda; júparday iysi anqyghan almasy kózding jauyn alghan Almatyday júmaq qala joq jer betinde. Alataudy da, Almatyny da sәl kórmesek saghynatynymyz, alysta jýrsek ansaytynymyz, ylghy ayalay, qadirley beretinimiz sodan.

Almaty – Tәuelsizdikting tal besigi, últtyq sanany qalyptastyrudyng ruhany ordasy, úlaghattyng tóri. Almaty – bizding baldәurenimiz, studenttik jalyndaghan jastyq shaghymyz, enbek jolyn bastaghan keng ordamyz, jan-jaqtan kelip jayghasqan qút qonysymyz; samal soqqan, gýlge oranghan jan rahaty; ghajayyp qala, anyz qala, abyz qala.

Ómir bir qalypta túrmaydy. Dәuir kóshedi, qogham ózgeredi. Zamangha say sayasat qalyptasady. Qym-qighash, arpalysqan, alasapyran, zymyraghan zamanda Elbasy elordany auystyru kerek degen oida jýrdi.

Elordany Otanymyzdyng ortalyghyna kóshiruding strategiyalyq, sayasiy-әleumettik, qoghamdyq-ruhaniyattyq manyzy dau tughyzbaytyn shyndyq edi. Búl – eshqashan toqtamaytyn, jalghasa beretin ýrdis. Úly Dalada әrtýrli sebeptermen talay memleketterding qúlaghanyn, talay astanalardyng auysqanyn, birde baghy janyp, birde basynan baq tayghanyn tarihtan jaqsy bilemiz.

Kezinde dýniyening tórt búryshyn týgel biylegen Týrik qaghanaty yntymaq-birlikten aiyrylghan kýnnen bastap yrysy qashyp, ydyrap, ordasy oiran bolyp, talaugha týskeni belgili. Alauyzdyq pen ózara qyrqys talay qaghanattyn, talay ordanyng týbine jetken. Qarlúqtardyng astanasy Qúlan da, odan keyingi Taraz da, Deshti Qypshaqtyng astanasy Syghanaq ta sol zaualdan qútyla alghan joq. Syr boyyndaghy Syghanaq pen Sauran, Otyrar men Týrkistan, Jayyq boyyndaghy Sarayshyq, Jetisudaghy Balasaghún, Merke – bәri de qily kezenderdi, hikmetti basynan keshken, tarihy túnghan san taghdyrly ordalarymyz edi. Qazaqstan jiyrmasynshy ghasyrdyng jýzinde ghana ózining bas qalasyn birneshe mәrte ózgertti – Orynborgha, Qyzylordagha, Almatygha kóshirildi.

Astanany auystyru – erikkenning ermegi emes. Búl tarihy qajettilikten tuyndaydy. Songhy kósh te sonday qajettilikten tuyndady. Kezinde tórt jýz myng túrghyngha arnalyp salynghan qazanshúnqyrdaghy Almatynyng halqy millionnan asyp, qalanyng tynysy tarylyp, túnshygha bastady. Kók azaydy, kólik kóbeydi. Ekologiyalyq, demografiyalyq mәseleler payda boldy. Qalanyng damu qarqyny tejelip, túiyqqa tireldi. Myng ýsh jýz jyldan keyin Úly Dalada Mәngilik El ornatu iydeyasy qayta týledi.

Osynyng bәri astanany kóshiru iydeya­syn tezdetti. Sóitip, 1997 jyly Qazaqstannyng elordasy Arqanyng tórine, Euraziyanyng kindigine jol tartty. Astana kósherde tolqymaghan adam qalghan joq.

Elding kóshin Arqagha bastaghan Elbasy sol bir kýnderdi esine alyp:

– Alyp úshaqtyng baspaldaghynda túryp, janym tolqyp, ayauly Almatygha bas iyip, qoshtasqan sәtimdi úmytqan emespin. Alatau sonda aq saqaly aldyn japqan abyz qariyaday basyn shúlghyp, batasyn bergendey sezinip, qanattanyp attandym. Sóitip, elimizding ertenine jol tarttyq, bolashaghymyzdy betke alyp, sapargha shyqtyq. Búghan adam da, zaman da kuә, – dep jazady.

Astana az ghana uaqyttyng ishinde Qazaqstannyng ghana emes, býkil Euraziyanyng astanasyna, әlemdegi eng beybit, asa qarqyndy damyghan, yqpaldy, mәmileger qalagha ainaldy.

Avtor óz kitabynda Astananyng últ tarihyndaghy, tәuelsizdikti ornyqtyryp, damytudaghy, әlemdik sayasattaghy ornyna, keleshegine keninen toqtalady, ýlken meyirimmen, asqan shabytpen jazady.

– Qazirgi Astanamyz – bizding memlekettik strategiyalyq mýddemiz ben últymyzdyng erik-jigerining beynesi, tәuekelimiz ben tabandylyghymyzdyng kelisti kórinisi, – deydi.

Oqushynyng nazaryn erekshe audaratyn bólim – «Sayasat saltanaty». Múnda Tәuelsizdik jyldaryndaghy tabysty, jemisti jýrgizilgen ishki-syrtqy sayasattyng qyry men syry, arghy-bergi tarihy, aila-әdisteri, mehnaty men saltanaty egjey-tegjeyli taldanady.

– Uaqyt, әr kezeng óz sayasy túlghasyn tudyrady. Dәuiri tandaydy. Zamany qoldaydy. Biz – halyqtyq sayasattyng mәrtebeli mektebinen shyqqan elmiz. Osy elde tuyp-ósken úrpaqpyz. Babanyng danqyn búldap, búra tartqan jerimiz joq. Úly Dalanyng úlaghatyn últtyq tarihymyz dep baghalay otyryp, jana tarihtyng taraularyn jazyp jatyrmyz, – deydi.

Ras-aq sóz. Ár zaman ózine say óz qayratkerin tandaydy. Qazaq tarihynyng Tәuelsizdik kezeni, býgingi dәuir basqa eshkimdi emes, Núrsúltan Nazarbaevty tandady. Tarih ta, halyq ta qatelesken joq, ol elin de, halqyn da keleshekke nyq bastap keledi. Qiytúrqysy, aila-әreketi, búralany kóp sayasattyng barlyq amalyn jetik mengergen N.Nazarbaev býginde әlemdik sayasattyng biyigine kóterilip, tórine shyqty. Halqymnyng tabanyna kirgen shónge mandayyma qadalsyn dep, júrtymdy qatardan qaldyrmaymyn, el-júrtymnyng bólinbes býtinimin dep, Otanynyng tynyshtyghyn, baqytyn, jar­qyn keleshegin oilaumen kýn keship, qara shanyraqtyng iyesi de, kiyesi de retinde kýlli Týrik dýniyesining qamynda keledi.

(jalghasy bar)

Myrzatay JOLDASBEKOV

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5523