Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2148 0 pikir 22 Qarasha, 2016 saghat 13:15

Jemis bauy jayqalyp keledi

Ihan auylyndaghy dihandar jerge bau egip, yryzdyq terude. Rýstem Kәmilov biyl 64 gektargha almanyng «Almaty aportynyn», 114 gektargha jýzimning «Qyzyl tayfun» súrpyn ekken. Almanyng 34 gektary tamshylatyp ylghaldandyrylady. Sharua qojalyghynda júmys isteytin qyz-kelinshekter taghy 50 gektar tanapqa ashanalyq jýzim kóshetin egude.

Jalpy, sharua qojalyghynyng iyesi suarmaly alqapty úlghaytyp, bau-jemis aghashtaryn kóbeytudi qolgha almaq. Sharuanyng kózin taba biletin diqan byltyrdan bastap 0,5 gektar alqapta jylyjay qúrylysyn jýrgizude. Ol jer betinen 3 metr tómende ornalasqan. Qazylghan shúnqyrdyng topyraghy tegis syrtqa shygharyldy. Múnday jylyjaydy Rýstem Ózbekstandaghy Surhandariya oblysynan kórgen eken. Tәjikstannyng shekarasyna jaqyn tau qoynauyndaghy eldi meken túrghyndary osylaysha jylyjaydy tereng qazyp, sodan mol ónim jinap otyrghan jaghdayy bar. Sóitip, kýnkórisin kókónis ósiruden tauyp otyrghan kórinedi. Óitkeni, qyrda ýnemi yzghyryq jel soghyp túrady. Qazir búl sharuashylyqtyng qojayyny da, bastyghy da, agronomy da — Rýstem. Ol osy әdisti ózimizde qoldanyp kórmek. Óitkeni, tómende ornalasqan jylyjaydyng qys mezgilinde jyly bolatynyn aitady. Peshti tek ayazdy kýnderi ghana jaghugha mýmkindik beredi әri otyndy edәuir ýnemdeydi eken. Sóitip, múnda limon ósirmek. Saryaghashtaghy әriptesi, tәjiriybeli baghban Tanabaydan da kóp nәrse ýirengenin sýisine әngimeledi. 

Sharua qojalyghynyng 9 týrli tehnikasy men oghan tirkeletin soqa, dәn sepkish, tyrma siyaqty qúral-saymandary bar. Atap aitqanda, jer jyrtatyn, ony óndeytin, egiske әzirleytin, 3 donghalaqty jәne 1 tiyegish traktorgha jyldyng qay mezgili bolsyn júmys tabylady. Tipti, astyq jinaytyn kombayny, jýk tasityn jәne jenil avtokólikteri de bar. Sharuashylyq parkindegi tehnika tiyimdi paydalanylady. Búl kýnderi 20 gektar alqapqa jonyshqa, 40 gektargha biday, 27 gektargha maqsary ósirude. Byltyr biday alqabyn 4 ret suarudyng nәtiyjesinde onyng әr gektarynan orta eseppen 50 sentnerden ónim jinap, barlyghy 200 tonnadan astam marjan dәndi qambasyna qúiyp aldy. Al, maqsarynyng gektar berekeliligi 23 sentnerden ainalypty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562