ÚLTTYQ SANA QAZAQ ELIN MÁNGILIK EL ETEDI
Últtyq sana - últ ruhaniyatynyng negizi. Úrpaqtan úrpaqqa tarihtyng bilimi, túlghalar taghylymy, últtyq tәrbie arqyly berilip otyrady. Últtyq sanany últ ruhaniyatynyng ózegi deytin sebebimiz, tarihta qazaqty últ retinde saqtap qalghan dýnie - últtyq sana, últtyq sananyng ruhy. Últtyq sana últtyng ruhany әleminde saqtalyp, úrpaqqa ruhany dýniyeler arqyly berilip otyrghandyqtan da tarihtyng qiyn kezenderining ózinde elding birligi joghalmaghan.
Tarih órisinen últtyq bolmysymyzdyng ruhany negizine ainalghan últtyq sana qúbylystaryn zerdeleu qiyn emes. Qazaq últynyng últtyq sanasynyng tarih órisindegi qúbylysy eldik, birlik, ar-namys, batyrlyq, erjýrektilik, tektilik, kisilik, imandylyq, adaldyq, tazalyq, namysshyldyq, qamqorlyq jәne últtyq qasiyetke tereng bolu. Qazaq qoghamynyng tarihy kenistiginde el bolmysynyng ruhany negizderine ainalghan últtyq sana qúbylystary eng aldymen jeke adamnyng erik jigerin qalyptastyryp otyrghan. Tabighatpen etene aralasqan qazaq halqy ruhany ómirde eldikti, úrpaqtyng auyzbirshiligin saqtaytyn sapa-qasiyetterdi qalyptastyryp, keyingi buyngha jetkizudi maqsat etken. Sezimtaldyqtyn, daryndylyqtyn, danalyqty qadirleudin, ziyalylardyng jauapkershiligining arqasynda qazaq últy tarihy ómirding kýrdeli oqighalaryna parasattylyq tanytyp, erik jigerimen tótep bere biletin úrpaqty qogham aldyna shygharghan. Sonyng nәtiyjesinde qoghamnyng әleumettik qúrylymy tabighy zandylyqpen damyp, elding әleumettik jaghdayyn ózgertetin (kýrdelendiretin) qúbylystar qazaq qoghamynyng ishine tútastay ene alghan joq.
Qazaq túlghalarynyng úghymynda últtyq sananyng úyasy últtyng tarihy. Qazaq últynyng ruhany dýniyelerining ózi kórsetip otyrghanday, tarihty bilgen úrpaqtyng tәrbiyesi kýshti bolady. Kez-kelgen nәrsege aqylmen qarap, bolashaghyna qatysty mәseleni bilimimen sheshuge erte beyimdeledi. Tarih taghylymy arqyly jalghan nәrselerge sene bermeytin, aqylmen oilaytyn jastar qalyptasady. Tarihyn bilgen qoghamda, el tarihynyng shyndyghyn negizdeytin tújyrymdar búrmalana bermeydi, sebebi tarihty biletin úrpaq óz qoghamynyng dúrys synshysy.
Tarihtyng shyndyghyn biriktiretin tújyrymdar tarih órisindegi oqighalardyng aqiqatyn tanudan tuyndaydy. Tarihy oqighalardyng aqiqatyn birinshi kezekte úrpaqqa jetkizetin halyqtyng ózi boluy tiyis. Óitkeni, últtyq sananyng ruhy tarihy oqighanyng aqiqatymen kýsh alyp, ony últ ruhaniyatynyng boyynda saqtap otyruynda. Sondyqtanda, qazaq túlghalary aityp ketkendey, birinshi kezekte últ tarihynyng qabyrghasyn qalaghan materialdardy (shyndyqty) aldymenen últ ruhaniyatynyng boyynan izdep, sonymen ghana salystyryp oqyghan (zerttegen) jón. Qay zamanda bolmasyn memleketting tútastyghyn, últtyng ruhyn әlsiretudi kózdegen syrttan keletin sayasat aldymenen elding ruhany dýniyelerin, oghan qyzmet etetin adamnyng sanasyn ózgertu, ózderine tartu arqyly tarihy tújyrymdardy búrmalaugha tyrysyp baghatyndyghy dausyz. Osy sebepten de, últtyn tarihy ne ýshin qajet? - degen súraqqa alash ziyalylary bylay dep jauap bergen: «Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan el qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep, ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuatynyna kózi jetpeydi. Bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady. Dýniyede ónge júrttar qatarynda kem, qor bolmaytyn, túqymym qúryp qalmasyn degen halyq ózining shejiresin imany dәrejesinde úghyp biluge tiyis»[1.15 b.].
Últtyng tarihy últ pen onyng tәrbiyelep shygharghan túlghalarynyng intellektualdyq bolmysynyng órisinen shyghady. Ruhany bolmystyng negizi últtyq sana. Tarihty saqtau últtyq sanany qúrmetteu, tarihty bilu últtyq sanany iyelenip otyrumen ten. Árbir tarihy uaqyt órisindegi jekelegen adamdardyng intellektualdyq qyzmeti onyng boyyndaghy últtyq sanasymen kórinip otyrady. Halyqqa ortaq qasiyetter men tәjiriybelerge túnyp túrghan últtyq sana tarih danalyghymen ortaq qúndylyqqa ainalady.
Jeke adamnyng ózindik sanasynyng intellektualdyq qyzmeti, bolmysy arqyly últtyq sana dengeyine ótuining negizinde adam boyyndaghy ruhany qasiyetterding qyzmeti men kýshi jatyr. Mәselen, halyqqa týrli sala boyynsha enbegi singen qazaq túlghalary halyq tarapynan han, batyr, bi, sheshen, últ aqyny degen ataugha ie bolghan. Ziyalylardy eldik, memlekettilik iydeyasyna biriktiretin últtyq sana. Sondyqtanda, alash ziyalylary aitqanday elding el boluyn, úrpaqtyng er bolyp ómir sýruin kózdeytin memleketter tarihty imany dәrejesine kóteredi.
Memleketting eng basty qúndylyghy tariyh. Sebebi, últtyq iydeya, últtyq iydeologiya da tarih arqyly jasalady. Tarihsyz dindi de, dilge qajet qúndylyqtardy da jýieli týrde iygeru mýmkin emes. Qay ghasyr bolmasyn qoghamnyng ruhany terendigin saqtau әri nyghaytu ýshin jýrgiziletin iydeologiyalyq júmystardyng salmaghy tarihtyng tәjiriybesimen tarazylanyp otyruy tiyis. Tarihty bilu, jýieli týrde oqytyp, ýiretu arqyly ghana halyqtyng jan dýniyesine jaqyn, úrpaqtyng tanymy tileytin qúndylyqtardy qoghamdyq ortada nasihattau jýzege asady. Tarihty imany dәrejesinde týsingen qazaqtyng taghylymynda әrbir ata-ana, otbasy memleketke qyzmet etetin jasty tәrbiyelep shygharudy paryz sanaghan. Úrpaq tәrbiyeleudegi eng basty qaru tarih taghylymyn ýiretu bolghan-dy. Qan men ar tazalyghyn saqtap әri ruhyn qorghap ómir sýru qazaq balasynyng últtyq sanasyna ainalghan úghym.
Tarih últtyng zerdesin qalyptastyratyn bilim. Memleketting strategiyalyq filosofiyasyn, yaghny adam men qogham problemasyn qatar zertteytin әleumettik filosofiyany damytudy kózdegen memleketter, aldymenen tarihty zertteu arqyly qogham damuynyng jýiesin, ýlgilerin jasap ketken. Búdan shyghatyn úghym kez-kelgen memleket ózining әleumettik - ekonomikalyq jәne sayasy damuyn qamtamasyz etude, adymenen qogham men adam bolmysyn nyghaytu ýshin tarihyn saqtaugha mәn berip, әlem elderining tarihyn zertteudi erte qolgha alghan.
Ata-babalarymyzdyng tәjiriybesinen kórip otyrghanymyzday, últ ruhaniyatyndaghy tarihy úghymdar úrpaqtyng tarihy týsinigin (tarihy sanany) qalyptastyrugha yqpal etedi. Ghylym men aqparattyq tehnologiya ghasyry kezeninde, baylyghy mol memleketter ýshin halyqtyng tarihy týsinigi qoghamnyng bolashaghyn sheshetin kýsh. Búlay deytin sebebimiz, әlemdegi ghalamtor jelisindegi ótkinshi әseri mol sanany búrmalaytyn aqparattardan tarihy týsinik, tarihy bilim jәne últtyq sana arqyly ghana úrpaqty qorghay alamyz. Últtyq sanasy biyik adam adaspaydy. Últtyq sana tarihy týsinikten shyghady. Tarih taghylymy arqyly dәstýrindegi, dilindegi erekshelikterdi úghyna alghan túlgha ózindik kózqarasy arqyly (ruhy) týrli aghymdardyng jeteginde ketpeydi.
Alash ziyalylarynyng jýieli izdenisteri, ortaq kózqarastary últtyq bilimdi, últtyq sanany kýsheytip, ótken ghasyr basynda halyqty qauip-qaterden saqtaugha qyzmet etti. Alash ziyalylary 1913 jyly «Qazaq» gazetinin alghashqy sandarynda jariyalanghan «Qazaq tarihy» jóninde jazylghan maqalada, «Qazaq ishinde әr ýiding otaghasysy, әr auyldyng aqsaqaly túrghan bir shejire. Búrynghy ótken ketkennen estigen bilgeni bolsa keyingi jastargha sonyng bәrin aityp otyrady» -dep últtyq tәrbie isinde әrbir qazaq qoghamyndaghy ata-ananyng mindetin atap kórsetken[1. 16 b.].. Adamnyn qogham aldyndaghy jaupkershiligi otbasyndaghy tәrbiyeden bastalady. Tarihy bilim arqyly jastyng sanasyn, oi-órisin qalyptastyru ata-ananyng memleketke tiygizer kómegi bolyp eseptelmek. Óitkeni, el mýddesine qyzmet etetin memleket azamaty aldymenen otbasynan tәrbiyelenip shyghady. Tәrbiyesi kýshti, oy órisi biyik qazaq jastarynyng tәuelsizdikti qaytaru jolyndaghy izdenisi tarihtaghy ata-ananyng da qogham aldyndaghy jauapkershiligin aiqynday týspek.
Ziyalylardyng el, úrpaq aldyndaghy mindeti qoghamgha adal, últtyng ruhany dýniyelerine qamqor boluynda. Últtyng ruhany dýniyeleri úrpaqtan el azamaty boludy, adaldyq pen bilimdi talap etedi. Osy eki nәrseni qadirley bilgen adam ghana últ ruhaniyatynyng órisine enip, qasiyetin iyelene alady. Oy órisi ken, diny sauaty mol, sanasy biyik, týsinigi tereng adamnyng qadir-qasiyeti jóninde Ál-Faraby babamyz, «Bilim, yaghny ghylymy múra qaldyrghan adam ólgennen keyin óz qamy ýshin ghana qareket etken adamnan qadirli, bilgish, kóregen bolady. Óitkeni, kóp mal, mýlik kýitteu ghylymgha kesirin tiygizedi. Sondyqtan, múra qaldyru dýnieauy qam-qareketke qaraghanda abzal da qadirli, ol ghylymgha kesirin tiygizbeydi» [2. 703 b.], - dep jazghan edi. Mәdeniyetti elderde últtyq mýdde, tariyh, din, filosofiya, ghylym kez-kelgen adam jaqynday bermeytin, jauapershiligi zor dýniye. Ál-Faraby danamyz aitqanday, halyqqa paydasy mol ghylymy múra qaldyru ghylymy ataq alyp, ataqty bolu emes. Últtyq sanasy biyik, qabiletin erte shyndaghan (halyqqa jany ashyp) tarihtyng taghylymyn bilu arqyly jan-jaqty bilim men aqyl-parasatqa ie kez-kelgen adamnyng is-әreketi (izdenisi), shygharmashylyghy (jazghan dýniyeleri) ghylymy múra bolyp sanalady. Búny aityp otyrghan sebebimiz, qay uaqytta bolmasyn elding ziyalylardan talap etetini halyqqa jón siltep, basyn biriktiretin iydeya men ortaq tújyrym.
Últtyq sana qogham kenistiginde últ bolmysynyng jәne el mýddesining qajettikterine say shyndyq pen jalghandy ajyratyp, halyq ishinen naghyz talant iyeleri men bilimdilerdi shygharyp, olargha baghyt kórsetetin qúbylys. Últtyq sanagha qatysty Mirjaqyp Dulatov bylay dep jazyp ketken, «Bir kisi bir iske jaraytyn bolsa da az bolmas. Halyqqa qyzmet etemin degen kisige bәri bir. Deputat bol, gazet shyghar, bala oqyt...ózgemizding bәri say bolyp jalghyz deputatqa qarap túrghan is joq. Halqyng nadan bolsa, myng deputatyng bolsyn onan payda taghy joq. Deputattyqty tansyq kórip, ataghyna qyzyghyp yaky bәseke ýshin baratyn kisi bolmasqa tiyis. Eki qazaq talasyp, bir orysqa olja bolsa, onan tapqan abyroygha týbinde ie tabylmay jýrmesin. Osyny әrkim eskerse eken» [1. 394 b.]. Halyqtyng jaghdayyn, elding qajettigin biyikten qaraghannan, halyqtyng ishinde jýrip kórgen útymdy. Áleumettin, әleumet mýshesi әrbir adamnyng kónil kýii halyqtyng ishinde ghana jýrgende bilinedi. Biyikte túryp qoghamda bolyp jatqan nәrseni adam kórse de, onyng ishki jaghdayyna ýnile almauy mýmkin. Osy sebepten, tarihta qazaq ziyalylary halyqtyng ishinde jýrip, tikeley elding mәselesin kóterip, ony sheshuding ontayly jolyn halyqpen birlesip izdegen.
Árbir túlghanyng memleket aldyndaghy jauapkershiligi halyqqa onyng qyzmeti arqyly tikeley betpe-bet kórinip otyrady. Últ isine kelgende ziyalylar arasynda baq talasy degen joq, olar halyqqa ýlgi bolu ýshin ózderin elding aldynda kishi sanaghan jәne kishilikti kisiligimen kórsete bilgen. Osynyng saldarynan memleketke, elge jaqyn bolu dәstýrge ainalady, jastar qashanda ziyalylardyng sonyna eredi. Tarihtaghy qazaq jastarynda senimi, týsinigi, sezimi arqyly qoghamnan oqshaulanu, әleumettik ortada ógeylenu joq. Sebebi, halyqtyng últtyq sanasy ziyalylardyng qyzmetimen nyghayyp otyrghan.
Tәkәpparlyq tarih týgili, halyqqa da jýrmeydi. Halyq iygiligine baghyttalghan kez-kelgen isting basynda túlghanyng eldigi ashyq týrde kórinip, halyqtyng ishki dýniyesine jetkende qana qoghamgha degen senim, janashyrlyq, ómirge degen bilim qalyptasady. Alash ziyalylary últtyq sanany kóteru arqyly júrt isin damytudy kózdedi. Olardyng úghymynda kez-kelgen el iygiligine baghyttalghan is jýzege asu ýshin aldymenen әleumettik ortada últtyq iydeyanyng jalghasuyna, el bolmysynyng boyyna tarauyna yqpal etetin intellektual adamdar boluy qajet. Halyq ózining tól dýniyelerin iyelenip, ózi-ózine kelgennen keyin ghana janashyldyqqa beyimdelip, jana dýniyelerdi qabylday alady. Jýsipbek Aymauytov «Últty sýy» maqalasynda: «Keybir oqyghandar da qara halyqtan boyyn aulaqqa salghysy kelip, qyzyqqa saltanatqa salynghysy keletin salqyndyq irilik minezderding úshyghy seziledi. Adam shalduar nyqysynyng әnimen ketse, ózin-ózi tergeuge almasa, jaman minezinen tyiylyp, jaqsy jaghyn tәrbie qylmasa, búzylyp ketui op-onay. Meninshe, qara halyqtan jiyrengendik, irilik – últyn sýiyge, múqtajyn, syryn biluge jihat qylmaghandyq dep bilemin. Búl minez Nikolaydyng shenunikterine eliktegen bolyp tabylady.
Orystyng bilimin alugha, ónerin biluge, jaqsy jaghyn jattaugha elikteu – dúrys ta, kәpirligin, maqtanshaqtyghyn, raqymsyz, qyzyqshyl, qaltashyl, antshyl, «suyq» sheneuniktigine elikteu, aqsýiek bolugha, saltanat týzeuge, túrmysyn, jýrisin, ýy ishin jat týrge salyp, qazaqtan qashyrtugha elikteu – ýlken min, kemshilik. Bú jaghynan oqyghandar aryna tóreletip, saq boluy kerek. Osynday әdetti kýsheytuge sebep bolatyn kýnshyghys halqynyng tabighatynda taghy bir minez bar. Ol: antqúmar, zina qúmar, әielshildik, adymyn alystatpaytyn úsaqtyq, qayratsyzdyq, jalqaulyq. Kónildegisi bolmasa bizding túqymdar tez tabany qaytyp, qajyp qalady. Maqsatynyng jolyna qúrban bolugha shydamaydy..
Aqtyghynda aitpaghym: oqyghandar ózin ózi tәrbie qylu kerek. Qara halyqtan jiyrenbey, jaqyn jýrip, syrlasyp, mún-múqtajymen tanys bolyp, óz últyn sýnge, halyqqa ózin sýigizuge jihat qylu kerek» [3. 5 b.],-dep tújyrymdaghan edi.
Últtyq sanasy biyik el bir jaghadan bas, bir qoldan jeng shygharyp ýlken jetistikke jetedi. Eldigimen birikken halyqqa, sanaly әreketi mol úrpaqqa múratyna jetu onay. Sebebi, búnday qoghamda eldi ayaghynan shalatyn keri tartpa әdetter bolmaydy. Tarihpen oy bólisetin, últtan ózin kishi sanaytyn, últtyng dýniyelerine jauapkershilikpen qarap әreket etetin jastar qatary kóp bolady. Tarihtyng taghylymyn qadirlep, odan keregin ala alatyn, dini men diline adal júrt qoghamynyng bolashaghyn óz bolashaghym dep qabyldaydy.
Qay zamanda bolmasyn qazaqqa dini men dilinen adasu jat nәrse. Tariyhqa terenirek ýnilgen adam qazaq bolmysynyng shenberinde últtyng dýniyesine ainalghan tariyh, din, dәstýr, mәdeniyet, әdebiyet, tәrbiyening bir-birine qarsy kelmegendigin jete týsinedi. Últ isine qyzmet etuden jalyqpaghan, etken enbegi ýshin eseptespegen, barlyq dýniyesin úrpaghyna tartu etken qazaq túlghalarynyng boyynda ruhany terendik jatyr. Búl terendikting basynda últtyq sanany kemel biyigine jetkizgen imandylyq pen diny bilim bar. Qazaqtyng últtyq dengeyinen qarasaq, últtyq sana degenimiz elding ótken tәjiriybesimen ózining boyyndaghy bar mýmkindigin (adamgershilik, qabilet, bilim) qatar iyelenip, qoghamynda oryn alyp, ózekti bolyp otyrghan әleumettik mәselelerge jauapkershilikpen qaraytyn, jeke basyna ie jәne qoghamyn iygilikke jeteley biletin, óz bolashaghyna jauapty, el bolashaghyna izgilik әkeletin nәrselerdi tanyp, iyelene alghan adamnyng týsinigin, úghymyn, oy órisin, is-әreketin aitamyz. Elge paydasy mol isterdi tyndyryp, úrpaqtyng basyn biriktirip, últtyq mýddege júmyldyratyn iydeyalardy (múralardy) qalyptastyrghan ziyalylardyng ruhany dengeyi (intellektisi) uaqyt óte úrpaqtyng últtyq sanasyna ainalyp otyrady. «Dýniyedegi әdil synshy halyq pen tariyh» dep alash ziyalylary jazyp ketkendey, qúbylmaly, jalghan әri jasandy nәrselerdi tarih qabyldamaydy. Tarih qabyldamaytyn nәrseni keyingi buynnyng tanymy da qabylday bermeydi. Sondyqtanda, últtyq sana әr úrpaqtyng últtyq mýdde dengeyindegi oilau jýiesi, úrpaqty últ retinde biriktirushi qúbylys, danalyq bilimderdin, tәjiriybelerdin, qúndylyqtardyng últtyng ruhany әlemindegi birigui. Osyghan baylanysty Ál-Faraby memleketine qyzmet etetin adamnyng boyynda boluy tiyis qasiyetterdi bylaysha somdaghan: «bolmys minsizdigi, әleumettik ortagha beyimdilik, týsinik, el jaghdayyn týsine biletin jәne zerdeley alatyn qabilettin, este saqtau qabiletining boluy. Alghyrlyq, angharymdylyq, sezimtaldyq, aqyldy bolu, sózge sheshen, óner, bilimge qúshtarlyq, jalyqpaytyn, izdene biletin, enbekqor, qiyndyqqa tózimdi, barlyghyn aqylmen zerdelep, sabyrmen qabyldaytyn minez, úqyptylyq, ýlgerimdi, qanaghatshyl, ar - namysy, úyaty mol, imandy, shynshyl, ruhy biyik, elin syilaytyn, tektilikti sýietin, tarihty biletin, izgi nәrselerge ghana úmtylatyn, onay olja tabugha jiyrene qaraytyn, әdiletti, shynayy, qayrymdy, raqymshyl, aq kónil, zúlymdyghy joq, kez- kelgen jaghdayda dúrys sheshim qabylday biletin, batyl, erjýrek adam»[2. 702-703bb.]. Ghúlama jogharyda atalghan qasiyet-sapagha ie adamdar qana ziyalylar qatarynan kórinetindigin aityp ketken-di. Oishyl zerdelegen, jeke adamdy, halyqty jaqsylyqqa baghyttaytyn iygi qasiyetterdi qazaq últynyng últtyq tәrbiyesinin, tarihy men túlghalarynyng boyynan tabamyz. Jogharyda aityp ótkenimizdey, últtyng tól tarihy ótken dәuirdegi halyqtyng adamgershilik qasiyetterinen, qabilet pen danalyqty qadirlegen úrpaqtyng ruhany qyzmetining ruhynan tuyndaydy. Últtyq sana saqtalghan ortada ghana osy iygi qasiyetter el ómirinde jalghasady. Al, memleket bolmysynyng ruhy osy iygi qasiyetterden kýsh alary dausyz. Qoghamdy әlsiretetin, jastardy qoghamnan oqshaulaytyn, halyqtyng senimin joyatyn teris nәrseler últtyq sanasy biyik qoghmda ómir sýrmeydi. Tarihy uaqyttyng aumaly tókpeli jaghdayyna, qúbylmaly minezine qaramay qazaq elining basyn biriktirgen, últtyng ruhyn, qoghamnyng ishki ruhany órisin saqtap otyrghan Ál-Faraby somdaghan kisilik qasiyetterdin, últtyq sana negizinde jeke adam men el bolmysynyng boyynda úyalaytyndyghyn eskergen jón. Últtyq tәrbiye, kórkem minez, halyqty, tarihty, úrpaqty qúrmetteu, dindi taza ústau, bilimdi, enbekqor, adal bolu syndy iygi qasiyetter dinimizde de aitylghan. Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) Hadisterinde aitylghan danalyqty qazaqtyng әrbir janúyasy paryz dengeyinde týsingen: «Balalarynyzdy qúrmettenizder, olardyng әdepterin jaqsartynyzdar, olardy jaqsy tәrbiyelenizder», «Eshbir әke balasyna jaqsy tәrbiyeden artyq syilyq bergen bolmaydy», «Kisining balasyn jaqsy tәrbie etui, sadaqa bergennen jaqsy».
Halqymyzdyng tәrbiyesin óskeleng úrpaqtyng boyyna tereng sinirip, din men dәstýrding mәnin әriden úghyndyrghanda memleketshil sanamen qarulanghan jastar kóptep qalyptaspaq-shy. Tariyh, dәstýr, din, mәdeniyet, óner qoghamdyq ortada adam bolmysynyng memleketting mýddesine say qalyptasuyna qyzmet etedi. Últtyq mýdde talabyna say ómir sýruge dayyn adamnyng óz bolashaghy, qogham, jana uaqyt aldyndaghy mindeti qoghamyna qajetti, onyng iygiligine ainalatyn bilim týrlerin iyelenip, qúndylyqtardy qalyptastyra bilu. Búl qazaq jyraularynyng da, oishyl ghalymdarynyng da negizgi ústanymy boldy.
Tarihtyng atyn jamylyp, jalghan minezge salynyp, últtyng iydeyasyn búrmalap elge janashyr bolyp kórinu dúrys әdet emes. Qolda bar nәrseni qadirlep, bardy saqtap, joqty biliminmen, ónerinmen týgendeu, elding qay jaghynan bolmasyn ilgerilep damuyna paydandy tiygizu alash ziyalylarynyng aityp ketken ósiyeti bolatyn. Alash ziyalysy Jýsipbek Aymauytov jazyp ketkendey, «Qazaq kýneltu jaghynyng mәdeniyetinen mesheu qalsa da, aqyl, qiyal, sezim jaghyna, bilim tilimen aitqanda ruh mәdeniyetine kende emes....Qazaqtyng jerining astynda asyl qazyna, ken baylyghy mol dep anyz qylysady. Sonday mol qazyna qazaq elining ishinde de jatyr. Ol ne deseniz әdebiyet, әn-kýi.
Kýn kóru tәsilin syrttan júqtyryp, ýirene beruge bolady. Ruh mәdeniyetin bótennen qaryzgha ala berue bolmaydy. Alsa da, halyqtyng kókeyine kópke deyin qonbaydy. Endeshe ózimizde bar dәuletti jaryqqa shygharyp, iske jaratugha talpynu kerek»[4. 222 b.]. Elding basyn biriktiretin últtyng tól mәdeniyeti, qúndylyqtary. Memleketting basty baylyghy úrpaq, halyq bolsa, halyqtyng baylyghy ruhaniyat. Myndaghan jyldar boyy halyqtyng ruhany qasiyetterinin, qyzmetining negizinde qalyptasqan dýniyeleri. Ózinde bar dýniyeni iygerip, zaman talabyna say izdene bilu qoghamyndy órkeniyetke jetkizedi. 1918 jyly Múhtar Áuezov «Abay» jurnalynda jaryq kórgen «Qazirgi qazaq kýii» atty maqalasynda: «Qazaqtyng ishinde arqaly juan bar, әlsiz nashar bar. Zorlyqshyl, jylatyp jýrgen qiyanat, tize juandy kórip jylap jýrgen bar. Osy kýilerding bәrin basshy jattap alyp, әr qashan esten shygharmauyna kerek. Qiyanatshyl, kóptigin, juandyghyn qúral qylatyndargha oqyghan basshynyng esh rahymy bolmauy kerek. Shyn el bolatyn kópti bauyrgha tartu, esege jetkizu kerek. Qashan bolsyn, júrttyng júrttyqqa shyghuyna әueli sol júrttyng óz ishine tәrtip kirip, búrynghy jamany joyylyp, ornyna jaqsy janalyqtar kiruine kerek»,- dep jazghan edi[5. 3-4 bb.]. Últtyq sana úrpaqtan auyzbirshilikti, enbekqorlyqty, adamgershilikti, tereng bilimdi, adaldyqty talap etedi. Últtyq sana úrpaqtyng mәdeniyeti men tarihy dýniyelerine, diline ie bolyp әri zaman talabyna say iykemdelip (ghylymdy mengerudi) ómir sýruin qalaydy. Tarihtaghy qazaq túlghalarynyng taghylymy últtyq sanasy joghary, ruhy biyik adamnyng elding abyroyyn oilaghandyghyn dәleldeydi. Bargha qanaghat etip, argha úmtylu, ómirding mәni adamgershilikte, enbekte, bilimdi boluda dep týsinu ziyalylarymyzdyng izgi qasiyetterining biri. Osy bir keleli mәseleni terennen úghynu býgingi úrpaq aldynda túrghan mindet. Jýsipbek Aymauytov jazyp ketkendey: «qara halyqtyng mәdeniyetti boluynan mәdeniyetti kisining qazaq boluy qiyn, balasyna osy bastan últ ruhyn sinirip, qazaq ómirine jaqyndatyp tәrbiyeleu kerek. Orys tәrbiyesin alghan bala últ qyzmetkeri bola almaydy»[3. 5 b.]. Alash ziyalylarynyng múralarynan týierimiz, janashyldyqqa el bolyp júmylghan dúrys. Biraq, eldi janashyldyqqa jeteleytin, qoghamda ghylymnyng dúrys damuyna, jastardyng ghylym jolyna týsuine yqpal etetin ziyaly ghalymdardyng el ishinen tәrbiyelenip shyghatyndyghyn eskergen jón. Últtyq sanasy biyik, tereng bilimdi adamghana el iygiligine qyzmet etedi. Últtyq sanany biyiktetetin tarih danalyghy.
Ádebiyet:
1. «Qazaq» gazeti / Bas redaktor Á. Nysanbaev. – Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1998. – 560 bet.
2. «Týrkilik tәrbiye» antologiyasy. – Almaty: Intellserviys, 2013. – 1004 –bet.
3. Aymauytov J. Últty sýy // Aqiqat. – 2013. - №6. 4-5 bb.
4. Aymauytov J. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. 5-shi tom. Almaty: Ghylym, 1999 j.
5. Áuezov M. Qazirgi qazaq kýii // Aqiqat. – 2013. - №7. 3-4 bb.
Sәrsembin Ýmbethan Quandyqúly, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty
Abai.kz