QAY TILGE BOLSA DA, QAZAQ TILINDE JAUAP BERSENIZ – ZANDY BOLADY!
Osy uaqytqa deyin on bes jylda ay da qazaqsha ýirenip alar edi…
Núrsúltan NAZARBAEV.
Men әlemning 141 elin aralaghan adammyn. Solardyng ishinde óz memleketinde óz tilinde ómir sýre almay otyrghan beyshara halyqty kórdim. Ol – qazaqtar.
Renaliu GASPIRIYN,
italiyalyq jihankez, kәsipker.
MEMLEKETTIK TILDI QALAY DAMYTUGhA BOLADY?
RF Syrtqy ister ministrligining ókili Eleonora Mitrofanovanyn: «Orys tiline airyqsha mәrtebe alyp beru bizding basty mindetimiz. Tym qúrysa TMD aumaghynda orys tili Halyqaralyq qatynas tili bolu kerek. Qazir onyng ózi qiyn bolyp otyr», dep, Reseyding TASS agenttigine bergen súhbaty tәuelsiz memleketterding ashu-yzasyn tughyzghany belgili. Áriyne, bir eldin ministrligining ókilining ózderinin memlekettik tilin ózgelerge de tanyp, ózeurep jatqanyn ózin syilaytyn elder eley qoymasy da anyq. « Qazir onyng ózi qiyn bolyp otyr»,-dep ózi de moyyndaghanday, TMD elderinde orys tiline erekshe status bermek týgili kóp memleketterde, mysaly, Latviyada orys tiline tyiym salynyp, orys tili onsyz da joq Litvada Resey telearnalaryn kórsetu toqtatylyp jatyr… Kórshi qyrghyz aghayyndar orys tilining mәrtebesin alyp tastady. Ózbekstanda orys tili mәselesi kenes kezenining ózinde-aq sheshilip qoyghan… Al olardyng «ong jambasymyzygha keledi» dep oilap otyrghan Qazaqstan Atazannan orys tili turaly 7 baptyng 2- tarmaghyn alyp tastaudy talap etip. talay jyldan beri miting ótkizip, qarsylyq kórsetip keledi. Sondyqtan reseylik hanymnyng bos qiyalgha uaqyt ketirmey, odan da batystyq sanksiyadan qútylu joldaryna bas qatyrghany әldeqayda dúrys bolar edi…
Dәl osyghan qarap túrghanday, keshe «Qazaq ýni» saytynda qazaq tilining Qazaq elindegi ayanyshty jaghdayy turaly ýsh maqala jariyalandy. Olardyng ýsheui de qazaq tilining qadamy jazylmay qoyghan ýsh ónirdegi qiyn jaghdaydy kórsetedi. Kerekulik til kýreskeri Ruza Beysenbaytegi turaly «TIL ÝShIN TRAMVAYDYNG ASTYNA TÝSUGE ÁZIRSIZ BE?» http://www.qazaquni.kz/2016/11/18/60763.html maqalasy men Oral qalasyndaghy qazaq tilinde taksy shaqyra almaytyn Núrtay Altayúlynyn: «Oryssha sóileuge ózimiz qúmar emespiz be?!.» http://www.qazaquni.kz/2016/11/18/60758.html maqalasy kýiip túrghan kýrdeli mәseleni sóz etedi.
Ásirese, qaraghandylyq student-dәriger Dastan Jaqypovtyn « Qazaq tilinde bir bólke nan men su satyp ala almaytynyma kýiinemin…» – degen http://www.qazaquni.kz/2016/11/18/60734.html janayqayy internetti jardy desek te bolady. Bir tәulikte-aq Feysbuk jelisinde 600-dey adam bólisip, óz paraqshalarynda jariyalap, 1000-gha juyghy qoldau bildirip, 300-ge juyq pikir jazylyp, saytymyzda 11 myngha juyq adam oqydy.
Jalpy, elimizdegi memlekettik tilding jan auyrtar jaghdayyn aityp, zarlap kele jatqanymyzgha biyl Tәuelsizdigimizding 25 jyldyghymen eseptesek, shiyrek ghasyr bolady. Qanshama ret mitingiler, jiyndar ótkizdik. Qanshama ret aityldy, jazyldy. Biraq, nәtiyje shamaly bolyp túr. Áriyne, qaydan nәtiyje bolsyn, eger 25 jylda «Memlekettik til» turaly zang qabylday almaghan elde… Sondyqtan da ministrleri parlament aldynda «Mening miym memlekettik tilge jetpeydi,,, auystyrmasandar»-dep jariyalap, jiyrma jylday әli ministr bolyp keledi.
Endi, tek bir ghana amal bolyp túr. Ol ýshin ózge elderding tәjiriybesin paydalanu kerek. Mysaly, Baltyq boyy elderin aitpaghanda, Ózbekstanda kenes kezining ózinde eshkim orys tilinde sóilemeytin. Sondyqtan, orystardan bastap, ózge últ ókilderining bәri ózbekshe sayraydy. Mine, eshqanday zansyz-aq, kenes imperiyasy kezinde solay bolatyn. Al biz, Tәuelsizdik alghanymyzgha 25 jyl boldy, Memlekettik til turaly zang bolmasa da, Tilder turaly zanymyzda, Konstitusiyamyzda qazaq tili – memlekettik til dep aiqaylatyp jazyp qoysaq ta, qazaq tilimizding jaghdayy nan súraugha da jetpeytin mýshkil halde…
IYә, búryn da, QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi de: « Osy uaqytqa deyin on bes jylda ay da qazaqsha ýirenip alar edi…», «Qazaq pen qazaq qazaqsha sóilessin»– dep, talay aityp keledi. Endi osy«Qazaq pen qazaq qazaqsha sóilessin»-degen talapty biz oryndadyq pa? Joq! Qazir Tәuelsizdik alghanymyzgha 25 jyl bolghanda, endi Elbasynyng sózin býgingi kýnge layyqtap, damytyp, «Qazaqstandyqtardyng bәri qazaqsha sóileui tiyis» deytin kez keldi. Búl qarapayym halyqtyng ghana talaby emes, Qazaqstan Preziydenti Joldauynda aitylghanday, Ýkimetting ózining Memlekettik tildi damytu baghdarlamasy boyynsha da qazaqstandyqtardyng 2017 jyly 80 payyzy, 2020 jyly 90 payyzy memlekettik tilde sóileui tiyis dep kórsetilgen. Búl baghdarlama boyynsha 2014-2016 jyldary memlekettik jәne halyqqa qyzmet kórsetetin barlyq mekemeler memlekettik tilde júmys isteui kerek bolatyn… IYisi de sezilmeydi…
Al endi bizding elde zandarymyz da, baghdarlamalarymyz da, elbasynyng tapsyrmalary da iske aspaytynyna kózimiz jetti. Endi NE ISTEU KEREK?
Birinshiden, ol ýshin jogharyda aitqanday, barlyq jerde, kimge, qay últtyng ókili bolsa da, tek MEMLEKETTIK TILDE – QAZAQ TILINDE sóileuimiz kerek. Osylay qúldyq qúlyqtan qútylmay, myng jerden zang bolsa da, qazaq tili damymaydy. «Zang jaqsy bolghanmen, sheneunikter nashar bolsa, ol oryndalmaydy»-dep bir danyshpan aitqanday, memlekettik qyzmetkerlerimizding (ministrler,әkimder, deputattar, t.b.) memlekettik tildi iygeruge, yaghni, zandy oryndaugha sauattary jetpeydi. Sondyqtan da, kópshilik oryndarda, dýkenderde de, jiyndarda da, barlyq jerde qazaq tilinde sóileyik. Ministrlerge, әkimderge, memlekettik qyzmetkerlerding bәrine, qanday últ bolsyn, memlekettik tilde súraq qoyyp, memlekettik tilde jauap talap etinizder. Búl zanmen bekitilgen ereje. Sizge orys tilinde nemese ózge tilde súraq qoysa, tek memlekettik tilde jauap beru kerek.
Búl bizding qolymyzdan kele me? Qúl bolsan, kelmeydi. Óitkeni, qúl qojayyn tilinde (orys tilinde) sóileuge qúmar bolady. Úl bolsan, keledi! Óitkeni Úl óz tilinde sóileydi!
Ekinshiden, bizge jetispey kele jatqan taghy bir óte ózekti mәsele bar. Memlekettik tilding memlekettik organda nemese jeke mekeme, dýkenderde tb. ayaqqa taptalghany turaly zandylyqty qadaghalau organy – Prokuraturagha aryz jazyp otyru kerek. Bizding eng basty kemshiligimiz – zandy týrde shaghymdanbaymyz. Ýndemey sorly kýiinde Qazaq elinde túryp, tittey dýkenshik satushysynan bastap, ministrge deyin Resey tilinde jauap berip túra beremiz. Myqtaghanda, aiqaylasamyz da, ketip qalamyz. 25 jyldan beri bir qalada prokuraturagha 1 kýnde 100 aryzdan týsip otyrghanda, býginde býitip, qazaqsha nan súray almay otyrmas edik. Ruzadan býkil Kereku orysqúldary nege qorqady? Sebebi ol bosqa aiqaylaspaydy, Atazandy qorghap, zang oryndaryna, әkimshilikke shaghymdanyp, aryz qaldyrady… Mine, isting nәtiyjeliligi qayda jatyr?
Al ózge últ ókilderi «Oryssha jauap bermedi» dep, 25 jyldaghy birer ghana oqighagha ZANSYZ shaghymdanyp, aryz qaldyrady. Sondyqtan olardyng sózi zang oryndaryna ótimdi.
Ýshinshiden, «Oryssha jauap bermedi, qazaqsha jauap berdi nemese qazaqsha sóiledi» degen shaghymdanudy ZANSYZ dep otyrghanym, QAZAQ TILI – MEMLEKETTIK TIL! Tilder turaly zang boyynsha, orys tili bola ma, ózge tilder bola ma, Siz QAZAQ TILI – MEMLEKETTIK TILDE jauap berseniz – OL ZANDY!
Ózbekterding bizdi adam ghúrly kórmey, mensinbeytini osydan, óz elimizde óz tilimizding nan súraugha jaramaytyny… Olardyng tirligi әlsiz bolghanmen (bizding oiymyzsha), tili myqty, yaghni, ruhy myqty. Bizding ontýstikte beyshara «bay» qazaqtar ózbekterdi maqta tergizuge jaldap otyryp, sol jalshysynyng tilinde – ózbek tilinde sóileuge qúmar qúldyq qúlyghyn kórip otyryp, ne súraysyng endi…
Jalshysynyn (ózbektin, t.b.) tilinde sóileuge qúmar Aqordadan auylgha deyingi RUHANY QÚL QAZAQTARDAN , qojayyny bolyp qalghan, әli solay seziletin Orys tilinde sóilemender dep alysu – ne degen azapty da, ayanyshty ómir edi..
Sondyqtan da, italiyalyq jihankez, qazirgi zaman kәsipkeri Renaliu Gaspirinnin: «Men әlemning 141 elin aralaghan adammyn. Solardyng ishinde óz memleketinde óz tilinde ómir sýre almay otyrghan beyshara halyqty kórdim. Ol – qazaqtar»- dep, bizdi әlemge masqara qylghany…
QAY TILGE BOLSA DA, QAZAQ TILINDE JAUAP BERSENIZ – ZANDY BOLADY!
«Qazaqstan Respublikasyndaghy tilder turaly» QR Zanynyng 4 babyna sәikes – Qazaqstan Respublikasynda memlekettik til bolyp – qazaq tili tanylady jәne barlyq dengeydegi memlekettik organdar memlekettik tildi jan-jaqty damytugha mindetti.
9-bap. Memlekettik organdar aktilerining tili.
Memlekettik organdardyng aktileri memlekettik tilde әzirlenip, qabyldanady, qajet bolghan jaghdayda, mýmkindiginshe, basqa tilderge audaryluy qamtamasyz etile otyryp, olardy әzirleu orys tilinde jýrgizilui mýmkin.
11-bap. Azamattardyng ótinishterine qaytarylatyn jauap
tili.
«Memlekettik jәne memlekettik emes úiymdardyng azamattardyng ótinishteri men basqa da qújattargha qaytaratyn jauaptary memlekettik tilde nemese ótinish jasalghan tilde beriledi.»-dep jazylghan.
Yaghni, Tilder turaly Zannyng 4- 9-11 baptary boyynsha azamattar men zandy túlghalar tarapynan týsken aryz-shaghymdargha jauapty, olardyng qay tilde berilgenine qaramastan, memlekettik til – qazaq tilinde qaytarugha qúqyly!
Yaghni, Siz qay tilde, orys tili me, shýrshit tili me, t.b. til me, súraq qoyylsa da, QAZAQ TILINDE – MEMLEKETTIK TILDE JAUAP BERSENIZ – ZANDY BOLADY. ÓITKENI PREZIYDENTTING ÓZI QOL QOYGhAN ZANYMYZDA OSYLAY JAZYLGhAN. Ol ýshin EShKIM JÚMYSTAN ShYGhARA ALMAYDY. QAYTA PATRIOTTYGhYNYZ ÝShIN ALGhYS HAT, qalauy bolsa, tipti syiaqy berui kerek!
Til turaly zanda eng joghary status – memlekettik til statusy. Qazaq tilining memlekettik til statusynan joghary status bolmaydy. Sondyqtan sauatsyzdardyng (ministr me, әkim be, deputat pa, satushy ma, bәribir) qanday da bir orys tilining «mәrtebesi» turaly «erejeleri» MEMLEKETTIK TILDING qasynda bos sóz bolyp tabylady!
2007 jyly Mәjilis deputaty aqyn Múhtar Shahanov bastaghan bir top deputattyn: «Konstitusiya boyynsha orys tili memlekettik tilmen birdey bolyp tabyla ma?» degen súraghyna Konstitusiyalyq Kenes: » Atazannyng 7- baby 2-tarmaghy boyynsha «Orys tili memlekettik tilmen qatar qoldanylady»-degen sóz – orys tiline memlekettik tilmen birdey status bermeydi.»-dep, arnayy Qaulymen jauap bergen.
Yaghni, «orys tili memlekettik tilmen birdey» -degen sóz oidan shygharylghan, orystildiler jasap alghan jalghan «status».
Áriyne, MEMLEKETTIK TILDING DAMYMAUY – MEMLEKETTING BASTY KINÁSI! MEMLEKETTIK TILDI MÁJBÝRLEMEY, TIL DAMYMAYDY dep talay jazdyq. (» ATA ZANDY ÓZGERTPEY, TILDI ÝIRENU – SUGhA TÝSPEY JÝZUDI ÝIREN DEGENMEN BIRDEY… http://www.qazaquni.kz/2011/09/14/8911.html ) Biraq búl bәrimizge, qazaqtargha, bizge, qazaqtildilerge de baylanysty. Biz memlekettik til statusyn zangha say talap ete almaymyz. Al orystildiler resmy tildi memlekettik tilden de asyryp, paydalanyp otyr. De-fakto orystili memlekettik til rólin iyelenude. Búl jerde zang emes… jeke túlghalyq jetekshilik qasiyetter kóp ról oinaydy. Eger eki tilding statustary kerisinshe bolsa, qayter edik… Onda janbyr jaumay ezilip jýrgen qazaq tili mýlde qúryp biter edi…
Yaghni, bizge » MEN MEMLEKETTIK TILDE SÓILEYMIN!» degen shekteusiz aksiyany bastaytyn uaqyt bayaghyda jetti!
Mysaly, jogharyda aitylghan qazaqsha nan súrap ala almay jýrgen qaraghandylyq Dastan Jaqypovtyng jaghdayyn alayyq. Feysbuk paraqshasynda ýlken talqylau bolyp jatyr. Sonda Alashtyng arqaly aqyndary Tynyshtyqbek pen Serik Aqsúnqarúlyna: «Qaraghandyda bir bólke NAN men bir bótelke SU alu ýshin qala dýkenderin aralap, aqyndar reydin jasap shyghynyzdarshy» dep ótinish aittyq. Sodan song biz «Qazaq ýninen» bastap, barlyq sayttargha salyp, gazetterge jariyalayyq jaghdaydy… Óitkeni, sózden iske kóshetin uaqyt bayaghyda jetti… 25 jyl – shiyrek ghasyr boldy – әli óz jerimizde, óz elimizde óz tilimizde nan súrap jey almaymyz! 25 jyldyq Tәuelsizdik merekesine oray… auyr artilleriya – aqyn-jazushylar, ziyalylar aldynghy qatardan tabylmasa, búlardy jalpy halyq qoldamasa, endi qashan qozghalamyz?!.
«Qazaq tili damymaydy»-dep aiqaylap keleciz, al Siz býgin nege dýkende sauda jasaghanda satushy ózge últ ókilimen qazaq tilinde sóilespediniz? Oryssha súraq qoyghandargha nege qazaq tilinde jauap bermediniz?
Álde, últtyq namysynyz ben jiger-qayratynyz student Dastannan nemese әiel Ruzadan, ne bolmasa Oraldaghy júmyssyz Núrtaydan kem be edi?!.
Qazybek ISA
qazaquni.kz