Sovet ókimetining túsynda baspasóz bitkende «ókirgen» taqyryptyng bәri «kommunistik» dep bastalatyn edi. Sheraghang - Sherhan Múrtaza «Qazaq әdebiyeti» gazetinde bas redaktor qyzmetin atqarghan sonou bir jyldary әlgi qúrdymgha ketkir «Kommunistik» degen «qaharly» sózding ishindegi «ni» týsip qalyp redaksiya újymynyng basyna qara búlt ýiiriledi. Aldymen Sheraghamyzdy Ortalyq komiytetting dәlizin keship jýrip  iydeologiyany baghatyn iyisshilder shaqyryp alyp biraz «iylese» kerek. Biraq, bopsagha iyile qoyatyn Sheraghang ba, taqyryptan qate tauyp tanauraghandarmen tartysyp sharshap redaksiyagha kelgen song qol astyndaghylardyng apshysyn quyryp «ny qaydalap» aqyrady. Bylayda sústy adam «ny qayda?!» dep yzbarlanghan sayyn jurnalisterding jýni jyghylyp jerge qaray beredi. Sol kezde jiyn ýstine apalaqtap fototilshi Saylau Pernebay kirip keledi. Sheraghang oghan da qarap: «Áy, Saylau, «ny qayda, niy?» dep zildenedi. Sonda oiyn irkpey sóileytin Saylau marqúm әriptesterining haline jany ashyp: «Oy, Sheragha, siz de qyzyqsyz, bir kәris ýshin bәrimizdi qyrasyz ba?» - degen eken. Sheraghang myna jauapqa shyday almay myrs etip kýlip jiberedi.

Sovet ókimetining túsynda baspasóz bitkende «ókirgen» taqyryptyng bәri «kommunistik» dep bastalatyn edi. Sheraghang - Sherhan Múrtaza «Qazaq әdebiyeti» gazetinde bas redaktor qyzmetin atqarghan sonou bir jyldary әlgi qúrdymgha ketkir «Kommunistik» degen «qaharly» sózding ishindegi «ni» týsip qalyp redaksiya újymynyng basyna qara búlt ýiiriledi. Aldymen Sheraghamyzdy Ortalyq komiytetting dәlizin keship jýrip  iydeologiyany baghatyn iyisshilder shaqyryp alyp biraz «iylese» kerek. Biraq, bopsagha iyile qoyatyn Sheraghang ba, taqyryptan qate tauyp tanauraghandarmen tartysyp sharshap redaksiyagha kelgen song qol astyndaghylardyng apshysyn quyryp «ny qaydalap» aqyrady. Bylayda sústy adam «ny qayda?!» dep yzbarlanghan sayyn jurnalisterding jýni jyghylyp jerge qaray beredi. Sol kezde jiyn ýstine apalaqtap fototilshi Saylau Pernebay kirip keledi. Sheraghang oghan da qarap: «Áy, Saylau, «ny qayda, niy?» dep zildenedi. Sonda oiyn irkpey sóileytin Saylau marqúm әriptesterining haline jany ashyp: «Oy, Sheragha, siz de qyzyqsyz, bir kәris ýshin bәrimizdi qyrasyz ba?» - degen eken. Sheraghang myna jauapqa shyday almay myrs etip kýlip jiberedi.

Ángimege әzil qystyryp otyrghanymyzdy oqyrman bek týsiner deymiz. Mine, tórt bes kýnning jýzine ainaldy, Qazaqstannyng sayasy elitasy «Ny qaydalap?» «qyrylyp» jatyr. Búl jolghy «ni» qaydaghy bir partiyanyng atynan abaysyzda týsip qalghan «ni» emes, o dýniyege bolyp tolyp attanghan Ni. Elimizde «Euraziyagrup» atanghan alpauyttardyng kindik әkesi, kәris diasporasynyng kósemi Vladimir Ny degen qariya. Qazaqstandaghy kәristerdi býgingidey jaghdaygha jetkizgen zor túlgha. Ny jaryqtyqtyng óz últyn ózgeshe  sýigenine sýisingen Elbasymyz osylay depti («...Ol óz sózinde Vladimir Niyding otbasyna kónil aitqan preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng eldegi kәris diasporasyna qarata: «Eger Vladimir Vasilievich bolmaghanda Qazaqstan kәristeri Qazaqstanda búlaysha ómir sýrmes edi»  degen sózin keltire ketti». Vladimir Kimning qaraly jiynda aitqan sózi.  - Azattyq radiosynyng saytynan alyndy.)

78 jyl ghúmyr keshken Vladimir Ny degen pende Vladivostokta dýniyege kelip joghary bilimge  Sovettik «últtar laborotoriyasy» - Qazaqstanda qol jetkizedi.  Marqúmnyng jariya ómiri óle ólgeninshe júrtqa júmbaq bolyp ketti. Sondyqtan biz de ol turaly resmy derekten basqa mandytyp eshtene aita almaymyz; marqúmnyng atqarghan qyzmeti, lauazymy jayynda internetting «tiline» jetik jan ózi-aq izdep, oqy jatar. Degenmen, júqalap biletinimizdi ortagha sala ketelik: Vladimir Vasiliyúly Núrsúltan Ábishúlyna erterek kezden júghysyp atqosshysy, kómekshisi, kerek uaghynda kenesshisi boldy. Rymghaly Núrghaliyúlynyn  sayasy nauqandar barysyndaghy «Egemende» jariyalanghan esteliginde Niyding Nazarbaevqa әu bastan yqpaldy jannyng biri bolghany jóninde jinishke ghana aitylyp ketedi. Qazaq Ny deytin alpauyttyng tasada asyp tasyp ómir sýrgeni jayynda kesh estidi, kesh bildi. Onda da tam-túmdap. Úzynqúlaqtan jetken sózden. Sol «úzynqúlaqtyn» aituynda, Niyekeng Núrekene «qazaq sizdi únatpaydy» dep sylq-sylq kýlip jiyi  sybyr shygharyp otyrypty-mys. Úzynqúlaqtyng taghy bir aituynda, Niyekeng Núrekenning qúzyryndaghy ókimetting sayasy kampaniyalaryna qarjy qúiyp kelipti. Al endi, úzynqúlaqsyz әigilengen bir shyndyq - Niyekeng kәris diasporasynyng Qazaqstanda bastalghan jana túrmysqa tez beyimdelip, tabysy tolaghay istermen shúghyldanuyna qayqy mýiiz aq serkedey alshandap jol bastap, jón núsqaghan kósem. Búl jaytty «Qazaqmys» korporasiyasynyng preziydenti, «Forbs» jurnalynyn  kezekti jariyalanymyna esimi enip, әlem júrtyna milliarder retinde danqy ketken Vladimir Kim qaraly jiynda kózine jas alyp túryp mәlim etti.

Qazaqstandaghy jalghandy jalpaghynan basyp jýrgenderding arasynda qazir kim kóp? Kim kóp. Nan deytinder jәne bar. Solardy jetektep jetkizip, el sanatyna qosyp aqiyretke attanghan Ny aqsaqalda arman joq shyghar, sirә... Olardy bylay qoyghanda, kóretinimiz býginde kәristing kóp seriyaly kórkem fiylimi.  Qyzdarymyzdyng qiyalynda - kinodaghy kelbeti kelisken  kәris jigiti. Tútynatynymyz - kәris óndiretin ónim. Qara bazargha barsaq ta iyrektelip iyreoglif týsken zattyng býiirine qarap qoyyp,  «qytayskiy emes, kәreyskiy kerek, mynauyng kәreydiki me?» dep shalqalaymyz. Joghary oqu oryndarynda jastarymyz kәris tilin ýirenuge kәdimgidey den qoyyp jýr. Osynyng bәrine  qarasang Qazaqstannyng ishinde «Kәrisstan» degen memleket qúrylyp kele jatqangha úqsaydy. Osynyng bәrine qarap otyryp qazaqtyghymyzdan jazyp yzalanamyz, әitpese kәris bolsaq Niyler men Kimderding atyna alghys jaudyrar edik qoy. Áytkenmende, Niyding er ekendigine qol qoyghanymyz abzal. Otanynan mýlde tamyr ýzgen adam bóten ortada jýrip qalyptasty, zamana әlpetin erte angharyp,qamal soghyp  qayrat kórsetti. Qazaqtyng qaghynan jerigen bayqús sheneuniksymaqtarynyng ortasyna oiran salyp birin birine soqty. Aldady. Arbady. Ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústady. Qazaqqa kýldi. En baylyqty esepsiz egelendi. Endi er emey nemene?! Qazaqtyng osy kýni Ny siyaqty bir shaly bar ma? Bar shyghar. Biraq joqqa esep. Bizding shaldardyng shapqanda shamasy jýzdin, rudyng әngimesin qozdyryp, sony biyliktegi auys-týiisting kóziri etuge ghana jetedi. Salyq Zimanov siyaqty keshegi Alash ziyalylarynyng jolyn ústanghan tekti atalarymyzdyng auzyndaghy sózine deyin tәrkilep, biyliktegi qular auyl ýiding ainalasynda ústap otyr.  Sherhan Múrtazanyng dauysy Astanadaghy alqyzyl alannan ghana estiletin boldy («ny qaydalap» emes, әriyne). Múhtar  Maghauin qyr asyp ketti. Ábish aghamyzdyng biyliktegi missiyasy «Enbek eri» atanumen tәmamdalghan syqyldy. Últ mәselesin úran etip, úrymtal tústan qimyldaytyn Múhtar Shahanovty Aqordanyng ainalasyndaghylar jau kórip, shetelge qashqan quayaqtardyng (Ábilәzov, Áliyevterdin) eldegi jansyzy sanaydy.

Endi sózding qysqasyna keleyik.

Ghayyptan tayyp Ny marqúm o dýniyeden búryn Soltýstik Koreyagha baryp ómir sýrse... bú dýniyede búiyrghan baghy basynda túraqtap qalar ma edi, әlde búlbúl úshar ma edi? Qazaqstandaghyday bar bolmysyn jarqyratyp kórsete alar ma edi, joq pa?  Kýmәndimiz. Óitkeni, kommunister biyligindegi Korey elinde Ny siyaqty jartylysynan jayly túrmysqa beyimdi jannyng jayqap ómir sýrui neghaybyl. Naryqtyq qatynasqa kóshken Qazaqstan Ny deytin bir kәris balasynyng bar mýmkindigin ashty. IYә, Qazaqstan mýmkindikterge jol ashqan memleket. Biraq onday mýmkindikke últ qamyn oilap, últ mәrtebesin aq qanat armanyna balaghan qazaqtyng jasynyng da, kәrisining de qoly jetpey keledi. Sóitip, elindi búl zamanda orys pen kәris súrap túr. Endi «Ny qayda, oibay, Ny qayda?!» demeske amalymyz kem...