- Soghys jәne enbek ardageri, Shynghyrlau audanynyng qúrmetti azamaty Andrey Rudi Germaniya elinen soghys tútqyny retinde ótemaqy aldy, dep habarlaydy QazAqparat.

BQO memlekettik múraghatynyng diyrektory Ayjan Saughabaevanyng aituynsha, 2015 jyly 21 mamyrda Germaniya Bundestagy (federalidyq jinalysy) búrynghy kenes әskery tútqyndaryna aqshalay ótemaqy tóleu turaly sheshim qabyldaghany belgili. Ótemaqy kólemi az emes, 2500 eurony qúraydy. Osyghan oray BQO memlekettik múraghaty ónirde túratyn soghys tútqyndaryn izdestirdi. Múraghat qújattary zerttelip, elektrondy baza tekserildi. Sonyng nәtiyjesinde soghys tútqyny bolghan kózi tiri bir adam tabyldy. Ol - Shynghyrlau auylynda túratyn Andrey Iosifovich Rudi.  

A.IY.Rudi Reseyding Krasnodar ólkesi Eisk qalasynda 1921 jyly 12 qarashada dýniyege kelgen. Áskery qyzmetke 1940 jylghy tamyzda shaqyrylghan ol Úly Otan soghysynyng alghashqy kýnderinen-aq úrysqa kirisedi. 1941 jyldyng mausymynda bir top qarulastarymen birge tútqyngha týsken kenes jauyngeri azapty az tartpaydy. Tek búdan 1945 jylghy mamyrda jenis saghaty soqqan kezde ghana qútylyp, әskery qyzmetin jalghastyryp, 1946 jyly ýiine oralady. 1948 jyly Eisk auyl sharuashylyghyn mehanikalandyru tehnikumyn bitirgen jas  maman Qazaqstangha joldama alyp, «Shynghyrlau» kensharyna sheberhana mengerushisi bolyp ornalasady. Osylaysha enbek jolyn bastaghan ol bas mehaniyk, bas injener, keyin Furmanov (Jalpaqtal), Shynghyrlau audandyq auyl sharuashylyghy óndiristik basqarmalarynda jәne «Kazselihoztehnika» audandyq birlestiginde bas injener qyzmetin atqarady. Alpys segiz jyl boyy Qazaq elinde túryp, audannyng qúrmetti azamaty atanghan Andrey Rudi tura 95 jasqa tolar kezde múnday tosyn syigha kezigemin dep oilamaghan shyghar, sirә.

Oblystyq múraghat naqty derekterdi jinastyrghannan keyin qújattardy nemis tarapyna jiberdi. Sonyng nәtiyjesinde qarasha aiynyng basynda Germaniyadan ondy jauap kelip, atalghan kólemdegi aqsha maydangerding esepshotyna audaryldy.  

Juyrda, 12 qarasha kýni Andrey Rudi ózining 95 jasyn atap ótti. Ony audan әkimi Alibert Esәliyev bastaghan meymandar qúttyqtap, alghyshat pen tartu-taralghy tabys etti. Al ózi siyaqty maydanger, 93 jastaghy Shynghyrlau audanynyng taghy bir qúrmetti azamaty Sýieu Yghylmanov dosynyng 100 jasqa jetuine tilektestigin bildirdi. Ótemaqy da soghys tútqynynyng qolyna tiydi.

«Men Qazaq jerinde baqytty ómir sýrip, úrpaq ósirip, tamyr jaydym. Endi, mine, tәuelsizdigimizding 25 jyldyghyn da toylaghaly otyrmyn. Búdan artyq qanday baqyt kerek! Qazaq halqymen bite qaynasyp ketkenim sonday, qazaq әnderin óte jaqsy kóremin. Ásirese, «Qamajaydy» estisem, janym sergip, kónilim kóterilip qalady. Mening úzaq jasauymnyng syry da osynday shalt-shadyman ortada jýrgendigimnen bolar», dedi QazAqparat tilshisine Andrey Rudi.

Abai.kz