Qasiyetti Jer-ana aq kórpesin ysyryp tastap, jasyl jelekti kóilegin kiydi. Kýnning kózi kýlimdep, ghalam meyirimdi bir ananyng keypine enip, tirshilik atauly janaryp, janghyryp jatyr. Áz-Nauryzda tól jana jylymyz da bosaghamyzdy attap, adamzat atauly shat-shadyman kýige engen. Aq jaulyqty analarymyz qystan qalghan bar jyly-júmsaghyn qazangha salyp, nauryz kóje pisirip, mәre-sәre. Áriyne, әr qazaq balasy keler jyldan tek jaqsylyq kýtetini haq. Sol ýmit etken jaqsylyqtyng bayandy bolmaghy, Áz-Nauryz óz biyiginen, óz oryntaghynan kórinui ýshin ne istemek kerek? Bizding býgingi súraghymyz osy… Mәselen, tóte joldy «Áz-Nauryzdy shekarany jauyp tastap toghyz kýn toylau kerek pe?» degen saualdyng astarynan izdep kórelikshi.

Nauryz – qazaqtyng tól merekesi

BIRINShIDEN, Áz-Nauryz – últtyq mereke. Búl qazaqy meyramnyng shyqqan jerin, tarihtaghy móldir búlaqtay bastaularyn shyghys halyqtarynan nemese parsylardan izdeudi, ózimizding tól mere­kemizdi osy arqyly jat elderge tely saludy do­gharu qajet. Qazaqtyng abyz-aqsaqaly, belgili etnograf-ghalym, marqúm Jaghda Babalyq ata­myzben birge ótkizgen sәtterimizde osy oidy jii aitushy edi. Ol kisi 1970 jyldary Mәskeudegi Lenin atyndaghy kitaphananyng arhiyvinen eski bir jyrdy kezdeysoq qolgha týsirgenin, arab әrip­terimen jazylghan sol jyrda Núh payghambardyng kemesi kýn men týnning tenesken kýni Qazyghúrttyng basyna toqtaghany, Núh payghambardyng kemeden týsken barsha tirshilik iyelerine eng úlyq mereke – kýn men týnning teneluin, yaghny jana bir ómirding bastaluyn toylaugha әmir bergeni ja­zylypty deytin-di. Osy anyzdy aqiqatqa balaugha da bo­latynyn aityp, qyzyqty derekterin tizbeleytin. Qazy­ghúrt tauy – qazaqtyng jeri. Demek, bizding gha­lym­­dar osy negizdi әngimeni indete zerttese, әlem­dik órkeniyet ýshin Nauryzdyng egesi qazaq bo­lyp shy­ghar edi. Yaghny ghalamnyng birqatar elderinde atalyp ótetin Áz-Nauryzdyng zandy múrageri de – bizbiz. Olay bolsa, tól Jana jylymyzdy basqa me­rekelerden bólekshe toylau kerek qoy.

EKINShIDEN, kórshimiz Týrikmenstanda 12 jeltoqsanda ózge eshbir elde kezdese bermeytin ózderine ghana tәn «bey­taraptyq kýni» atalyp ótiledi. Osy merekede týrik­mender shekarany jauyp tastaydy. Búl shekteu 7-sinen 13-inshi jeltoqsangha deyin, yaghny alty kýnge jalghasady. Al irgedegi sayasaty qúbylmaly ózbekter «Mustakilik bayramy» (Tәuelsizdik merekesi) kezinde de shekarasyn bekitip alyp toylaydy. Qytaylar bolsa, jylda ózderining ay kýntizbesi boyynsha Jana jyldy toylaugha baylanysty qantardyng ayaghynan bastap shekarasyn eki aptagha  jauyp tastaydy. Nege?

Bizding pikirimizshe, birinshiden, búl elder osy bir ghana qadamy arqyly atal­mysh me­re­kege degen últtyng qúrmetin kór­setip otyr. Ekin­shiden, olar osy shara aya­synda últtyq qún­dylyqtardy na­­siy­hattaugha, memleket ishin­de salt-dәs­týr­di damytugha mýmkindik ala ala­dy. Ýshin­shiden, atalghan memleketter osynday mey­­ram­darda últtyq patriotizmdi syrtqy saya­sy qatynastardan da joghary qoyyp, el­ding ru­hany serpiluine septesedi. Biz toghyz kýn bo­yy shekarany jauyp, tól jana jylymyzdy toy­lasaq, osy ýsh aitylghan jayttyng syrtynda da biraz jetistikke jetken bolar edik. Mysaly, «Nau­ryz me­rekesi osy uaqytqa deyin qan­tar­daghy Jana jyldyng kólenkesinde qalyp qoy­dy» degen pikirdi jii aitamyz. Biz shekarany ja­uyp, tik túryp qúrmet kórsetu arqyly, búl pikirding kýlin kókke úshy­ryp, últ­tyq sipattaghy memleket qúrugha bet al­gha­ny­myzdy kórseter edik. Sonymen qatar, әr mey­ramda shetelding ónerpazyn shaqyrtyp, qar­jyny ayamaytyn әkim-qaralar, qal­taly aza­mattar oilanar edi. Óz mәdeniyeti­mizding ty­n­ysyn ashugha jol ashylar-dy. Eki kýn artyq demalar bolsa, she­telge shyghugha qú­martyp túratyn «shirigen bay­lar» ózimizding el­degi turistik oryn­dar­gha baryp, bizde de she­teldikimen para-par ghalamat jerlerimiz bar eke­nine túshynghan bolar-dy. She­tel­den aghylyp jatqan sansyz memleketterding azamattary qa­zaqtardyng últtyq merekege degen qúr­me­tine sýiispenshilikpen qarar edi. Kóptegen memleketter toylaytyn «kóktem merekesin» әlemge bizdiki retinde dәleldep, Áz-Nauryzdy shekarasyn jauyp toy­laytyn túnghysh memleket retinde tarih betinde qattalyp qalar edik.

«Nege toghyz kýn toylau ke­rek?» degen mә­selege kelsek, qazir kez kelgen bәi­­sheshektey qúlpyrghan arularymyz ben «túlpar kónil» jigitterimiz keler jyldan jaq­sylyq kýtip, shapqylap jýr. Olardyng kónil ký­yine qarap, baghzy zamandaghy «otyz kýn oiyn, qyryq kýn toyyn» toy­lay­tyn toyshyl qa­zaq­tyng bet-beynesi, kes­kin-kelbeti kóz al­dy­nyzda kólbendegendey bo­lady. Biraq na­ryq­tyq qogham diyirmenining shyr ainalghan ta­synyng ýstinde jýrip, kýnkóristing úrshyghyn iyir­gen býgingi iysi Alash balasyna «otyz kýn oiyn» oinau artyqtyq eteri sózsiz. Sondyqtan da osy bir qalyptasqan sóz tirkesti «on kýn oiyn, toghyz kýn toyyn» jasapty dep sәl óz­ge­ris engizetin kez kelgen siyaqty. Yaghny bizge on kýn oiyn men toghyz kýndik toy da jetip ja­tyr.

1926 jyly Kenes ýkimetining shalasauatty «synarezu sayasaty» Nauryz meyramyn islam dinining sarqynshaghyna balap, toylaugha basy býtin shekteu qoyghyzghan. Desek te, 1988 jyly birqatar últ ziyalylary Qazaqstan Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Kolbinge Nauryzdy  toylau jóninde mәsele kóterip, hat jazyp jýrip, aqyry tól Jana jylymyz óz halqymen qauyshqan bolatyn. Bir qyzyq derek retinde, últ ziyalylarynyng bastamasyn buro mýshelerinen eki-aq adam qoldaghanyn, onyng biri – sol kezdegi Ministrler kenesining tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev, ekinshisi – Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy Ózbekәli Jәnibekov ekenin aita ketken jón. Nege deysiz be? Keshegi temirdey qúrsauly Kenes iydeologiyasyna qarsy bitken bútaqtay osy merekege bola basyn bәigege tikken Núrsúltan Ábishúly býgingidey Tәuelsizdikting qyrany kenge qanat jayghan tústa, «Nauryzdy toghyz kýn shekarany jauyp tastap toylau kerek» degen iydeyamyzdy qoldaydy dep oilaymyz. Layym, solay bolghay!

Qanat BIRLIKÚLY

Abai.kz