Senbi, 28 Jeltoqsan 2024
Shynnyng jýzi 10843 1 pikir 27 Nauryz, 2017 saghat 18:59

Býgingi Parlamentting syqpyty Snejannalar bolyp túr

Tayjannyng ornyna Rau bardy. Qazaqstan Parlamentindegi jyly oryndyqtyng biri qogham belsendisi Múhtar Tayjangha «tiyesili»  bolghan-mys.

«newtimes.kz» jýrgizgen әleumettik saualnama respondentteri osylay dep topshylapty.

Al QR Investisiya jәne damu viyse-ministri papkesin Alik Aydarbaevqa tapsyryp bergen Alibert Rau tynysh qana baryp, Mәjilistegi bos oryngha otyra qalghan.

Aytpaqshy, bireulerge kóz úshynda búldyrap túrghan deputattyq lauazym bireulerge op-oghay búiyryp jatatyn kezder de az emes. Qazaqstan Parlamentining Mәjilisine jaqynda ghana sportshy Serik Sәpiyev bardy. Ringte shashasyna shang júqtyrmaghan Sәpiyev sayasatqa aralasugha beyil ekenin ózi aitqan. Nesi bar, Shishigina sheshpegen sportshylardyng mәselesin Sәpiyev sheship qalar...Ol baqanday «Áleumettik-mәdeny damu komiytetinin» mýshesi boldy ghoy.

Múhtar Bolathanúly Tayjan Qazaqstannyng sayasiy-qoghamdyq ómirine belsene aralasyp jýrdi. Ásirese byltyrghy jylghy Jer dauy kezinde arnayy komissiyada júmys atqaryp, aqyrynda Saghyntaev basqaratyn ýiding dәlizine kirdi. Songhy kezderi Ýkimet ýiine jii barghyshtap, birli-jarym ministrliktermen  qoyan-qoltyq júmys jasaugha kóshti. Sózden iske degenge balap qoydyq. Degenmen Múhtar Tayjangha qatysty pikirler aluan týrli. Biri qoshtasa, endi bireuleri kerisinshe.

Sarymdar men Tayjandardy nege Parlamentke otyrghyzbaydy?


Al úzyn-qúlaqtyng aituynsha, Múhtar Tayjannyng sol barghyshtaghany beker emes eken. Parlamentte bos túrghan bir orynnan dәmelense kerek. Onyng retin Rau keltirmedi. Meyli.

Múnda bir mәsele bar. Aqorda men Ýkimet nelikten sayasy oy blokadasynyng bergi betindegi azamattardy aulasyna jaqyndatpaydy?  Aytar bolsaq, Aydos Sarym, Ámirjan Qosanov, Rasul Júmaly sekildi sen túr men atayyn deytin sayasatkerlerdi Parlamentke nege almaydy? Sebebi, iydeologiya basqa. Demogratiya dinkelenip bolghan.

Eskirmeytin Parlament

Memleket basshysynyng qalauymen, Konstitusiyagha ózgertuler engizildi. Qazaqstannyng jogharghy sayasy biyligi bóliske týsti. Áriyne formaldy týrde. Preziydent birsypyra mindetti Ýkimet pen Parlamentting qúzyryna berdi. Búl jýie boyynsha – Parlament pәrmendi, tiri sayasy institutqa ainalu kerek edi. Elbasynyng aitqanynday boldy. Ózgerister oryn aldy. Ózgermegen tek – Parlament. Aqsaqaldar alqasy deytin Senatta da, Zandy «pachkilep» maqúldaytyn Mәjiliste de seng bayqalmady. Eskirmeytin Parlament.

Kýni keshe ghana BAQ ókilderimen kezdesken Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Parlament óz merzimderi ayaqtalghangha deyin júmys jasaytynyn aitty.

Al siz myna deputattardy tanisyz ba?


Eski qúram degennen shyghady. Jana jýiedegi eski kadr. Kadr bolghanda qanday desenizshi. Mine: Zvoliskiy Sergey, Imasheva Snejanna, Kim Roman, Kliymenko Ivan, Kozlov Evgeniy, Kesebaeva Balayym, Magerramov Magerram, Mikaelyan Narine, Ótemisov Shavhat, Suslov Aleksandr, Hituov Taras, Chirkov Mihaiyl, Hahazov Shakiyr, Temirjanov Múrat...

Búl azamattar nege ýnsiz otyr? Ne istep otyr? Bar ma ózi...Bәlkim kórmey jýrgen bolarmyz. Áy, qaydam...

Týiin. Parlament deymiz. Europalyqtarsha aitqanda, «qaltadaghy» parlament halyqqa qyzmet etpeydi. Býgingi parlamentting syqpyty Snejannalar bolyp túr. Elbasynyng 2021 jylgha deyin senim bildirgen búl deputattaryna izdeu salamyz. Kórgen-bilgender bolsa, dúghay sәlem joldadyq. Halyqpen baylanysqa shyqsyn. Áytpese, oryndaryn bosatsyn! Búl bizding talap.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1685
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2068