Sәken Bozaev. Sózimiz – shyndyq, isimiz - әdiletti emes.
- Erterekte sart saudagerining «qazaqtyng jýz týiesin búralqy itting qúiryghyna baylap Tashkentke apardym» degenine sengenimiz sekildi, qazirde de «sybaghama qonyr qaz, ýlesime ýsh ýirek» degen anshygha : «qaytsin, atap-atap aldy ghoy» dey salatyn kýpi jamylghan qamsyz kýiimiz sol qalpy. Talay opyq jesek te qily-qily qyrsyqqa tap qylghan osy anqaulyqtan aryla alar emespiz. Egemendikten enshi ala almaghandar ógeydey bolyp jýrse de, «qary qalyng qystyng artynan kógi qalyn, kóli mol jaz keler» degen ýmitke maldanyp jýr. Tezegin de aqsha qylu ýshin tang ata satyp jiberetin japondar men jer betinde jorghalaghannyng bәrin de paydasyna jaratatyn qytaylardyng tirshiligine úqsamaytyn dalanyng darhan tirshiligine ýirengen bayyrghy tirshiligimiz bytysyp-shatasyp, tonalyp, qayyru bermey barady.
- Osy kýngi tirligimiz - anau kezde kóldeneng jýristi әielding partiya hatshysyna: «ózim kommunist bolghanmen, ana jerim kommunist emes qoy» dep, oilas emes, oinas izdegen tirligine úqsap barady. Ol kezde sógis alghandar kókbet atanatyn. Osy kýngining kókbetterine sahnada dambal sheshse de sógis beretin hatshy da, qoja da joq. Temirhannyng «maymyldar patshalyghy turaly anyz» degen shygharmasyn oqyghan Júmatay jornalshy: «Temeke, janr aiyrudan qalypsyz. Myna shygharmanyz anyz emes, býgingi kýnning shynghyrghan shyndyghy ghoy» degen eken. Aytaryn tura aita almay osylaysha túspaldap mysaldap aitugha mәjbýr bolyp jýrgender joq emes.
- Erterekte sart saudagerining «qazaqtyng jýz týiesin búralqy itting qúiryghyna baylap Tashkentke apardym» degenine sengenimiz sekildi, qazirde de «sybaghama qonyr qaz, ýlesime ýsh ýirek» degen anshygha : «qaytsin, atap-atap aldy ghoy» dey salatyn kýpi jamylghan qamsyz kýiimiz sol qalpy. Talay opyq jesek te qily-qily qyrsyqqa tap qylghan osy anqaulyqtan aryla alar emespiz. Egemendikten enshi ala almaghandar ógeydey bolyp jýrse de, «qary qalyng qystyng artynan kógi qalyn, kóli mol jaz keler» degen ýmitke maldanyp jýr. Tezegin de aqsha qylu ýshin tang ata satyp jiberetin japondar men jer betinde jorghalaghannyng bәrin de paydasyna jaratatyn qytaylardyng tirshiligine úqsamaytyn dalanyng darhan tirshiligine ýirengen bayyrghy tirshiligimiz bytysyp-shatasyp, tonalyp, qayyru bermey barady.
- Osy kýngi tirligimiz - anau kezde kóldeneng jýristi әielding partiya hatshysyna: «ózim kommunist bolghanmen, ana jerim kommunist emes qoy» dep, oilas emes, oinas izdegen tirligine úqsap barady. Ol kezde sógis alghandar kókbet atanatyn. Osy kýngining kókbetterine sahnada dambal sheshse de sógis beretin hatshy da, qoja da joq. Temirhannyng «maymyldar patshalyghy turaly anyz» degen shygharmasyn oqyghan Júmatay jornalshy: «Temeke, janr aiyrudan qalypsyz. Myna shygharmanyz anyz emes, býgingi kýnning shynghyrghan shyndyghy ghoy» degen eken. Aytaryn tura aita almay osylaysha túspaldap mysaldap aitugha mәjbýr bolyp jýrgender joq emes.
- Mark Tvenning «Ómirde ótirikting ýsh týri bar. Jay ótirik, betsiz bóspelik jәne statistika". Syrt elding bir danagóiinin: «Qoghamdaghy osynday ótirikterge beyjay qaraytyn adamdar qauypty» degen sózi bar. Aghylshyn koroli Ludovik 1Ý jana qyzmetke bireudi taghayyndaghan sayyn 99 jaghympazgha bir ótirikshini qostym dep otyrady eken. Kóne zaman filosofy Aristip sonday jaghympazdyng birine koroli sarayynda betine týkirip túryp, «búl sarayda basqa týkiretin jer tappadym» degen eken. Betke aitqandy beybaq kóretin orta osyghan mәjbýrleydi. Kólge aparyp úitqy qúiyp airan jasamaq bolghan Qojanasyr men qazirgi tazshalardyng qyryq ótirigine sene salamyz. Shemishke shaghyp otyryp bayyghandardan ýirengen ýlgimen túqymymyzgha sinip keter-au degen qauypqa qaramay rahattanyp tyndaymyz.
- Shyghys ghúlamalary ýsh nәrse bayansyz dep aityp ketken: - saudagha salynghan mansap; - aityssyz - ghylym; - jýiesiz - sayasat. Nebir oishyldar óz zamanynda myna tirshiliktegi adam balasy sózi - shyndyqqa, isi - әdilettilikke say bola bermeytinin aituynday aitsa da, sebepterin dәl basyp taba almapty. Ómirdi jóndeu ýshin adam aldymen ózin jóndeuge tiyis degen qaghida ejelden bar. Adamgha da, zamangha da әmir jýrgizbek bolu jaratushydan basqa pende ataulygha berilmegen qúdyret. «...Qiyamet kýni kýnәm ýshin meni nege tozaqqa nege salasyz. Kýnәli etip jaratqan óziniz kinәli emessiz be?» dep Jaratushygha datyn aitqan Omar Hayam siyaqty qazirgining kýnәhar pendelerine saual qoya alar emespiz.. Búlaqtyng suyn ugha ainaldyryp jýrgenderdi aqylgha shaqyrghandar aqymaq sanalyp, aqiqat aitushylardyn bir myljynday qúny bolmay otyr.
Saken Bozaev
Atyrau oblysy, Qúlsary qalasy.