Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Ádebiyet 174033 13 pikir 15 Nauryz, 2017 saghat 14:20

ILIYaS JANSÝGIROV. QÚLAGER (TOLYQ NÚSQA)

 

 

 

Tolghanu

 

   Tasqynda, tau suynday, kónil jyry,

   Qazaqtyng susyndasyn oiy – qyry.

   Búrqyrat búlaghyndy keng dalana,

   Bastyrmay shópke – shargha toqtap qúry.

 

   Dalannyng toy bolghanda býgin kýni,

   Jýiriktey babyndaghy jýgir, mini;

   Oray shap aldyn, artyn jiyn júrttyn,

   Jyr qyla býgingini, búrynghyny.

 

   Sharyqta shartarapqa qiyal qúsy,

   Kónilding kep túrghanda kýndi alghysy.

   Halqynnyng quanyshyn qanat qyp qaq,

   Qashan da qala berer úyang kisi.

 

   Qashannan qazaq kóshken tarih kóshi,

   Talanyp jaudan, júrttan jetken osy,

   Kósemi kósh aldynda basshy bolyp,

   Baqyttyng jaylauyna qonghan túsy.

 

   Shat kónil, shadyman júrt aqynysyn;

   Jýirikting júrt quantqan jaqynysyn;

   Balasyng baqytty elge, týs maydangha,

   Halqynnyng qayratysyn, aqylysyn.

 

   Tilisin, teniz kónil, batylysyn,

   Ótkir oi, sezgir sezim batyrysyn;

   Jelindey quanyshtyng jedeldey soq,

   Ólenning ózeni bir sapyrylsyn.

 

   Kýiindey dombyranyng qúldyrasyn,

   Suynday Alataudyng syldyrasyn;

   Sózderding asyl, kórkem tasyn qala,

   Úiqasy ólenimning synghyrasyn.

 

   Teginde kәr qúlaqsyn, súnghylasyn,

   Sondyqtan súlu sózdi jyr qylasyn.

   Soghayyn sózimnen bir súlu saray,

   Ya kórsin, ya kórmesin túrghylasym.

 

   Úzaqqa jýgiretin óren jýirik,

   Sekildi tyz etpege qaqpay kýibik,

   Kósilip óresi úzaq poemagha,

   Jay tastap, keng qúlashtap jeldey jýitkip.

 

   Dese de «Búl aqynnyng sózin sýidik»,

   Dese de «Aqynymyz ketti jiydip»;

   Tastay ber ortasyna óz sózindi,

   Úly úrpaq, osy kýni kópte biylik.

 

   Halqymnyng quanyshty búlbúlymyn,

   Júrtymnyng jýirigining dýldýlimin.

   Kóterip kópting kónilin kýnde shauyp,

   Jýlde alar júma sayyn tudy kýnim,

 

   Shat elding sheshenimin, danghylymyn,

   Shynym sol, pravom búl, zandy múnym.

   Astanam Alataudan sanqyldasam,

   Jetpey me jer jýzine janghyryghym?

 

   Baq tuyn túrghanda ústap býgin qazaq,

   Kónili suday tasyp, ottay mazdap.      .

   Eski kýn elim kórgen endi oilasam,

   Kóriner keyde qorlyq, keyde mazaq.

 

   Solardy әdetim edi aitu azdap,

   Eskige endigi elding kegin qozghap;

   Eski kýn – elding jylap ótken kýni,

   Eski әn, kýy sondyqtan qalghan bozdap.

 

   Ejelden eskerushi em elding sózin,

   Búlaqtyng tazalaugha tintip kózin.

   Bar ma dep ashpaghan syr, aitpaghan jyr

   Qúlaqty qyrgha týrip jýrgen kezim.

 

   Aqtaryp asyl sózding altyn, jezin.

   Salatyn dýkenime bar minezim.

   Aqtarghan Arqa astyn injenermin,

   Al, júrtym, keregine túrsa sózim.

 

   Ózgege úghyndyrmas ózi búzbay,

   Synshydan saqta qúday sortang túzday.

   Shatasqan shalduardan jiyirkenem,

   Elimning eskisinen sóz aitqyzbay.

 

   Sapyrghan syrly sózdi sar qymyzday,    .

   Zamannyng otyrgham joq saltyn búzbay;

   Asylyn aramynan arshyp aldym,

   Qashannan qazynagha halqymyz bay.

 

Tughan jer

   Men ózim tauda tuyp, tasynda óstim,

   Jasymnan múz tósenip, qardy keshtim;

   Asqarda Arshalygha qozy jayyp,

   Búlttyng aspandaghy qasynda óstim.

 

   Jónkening joghary ala basynda óstim,

   Aq gauhar Aq tastynyng tasynda óstim.

   Aspanda aqiyghy shanqyldaghan

   Qúzdardyng qúlamaly astynda óstim.

 

   Sondyqtan bir qazaqpyn taudy sýigen,

   Tasy joq, tausyz jerdi jersinbegen.

   Almatym Alataudyng bauyrynda

   Anqyldap jel soqqanday әn men kýiden.

 

   Jasymnan jyrlap edim taudy talay,

   Gimalay, Kavkaz, Jónke, Altay, Alay.

   Ordasy oi, kónilimning ala asqarlar

   Jyrlatpay jýregimnen jatsyn qalay?

 

   Taudaghy tasqyndaghan aghyn suday,

   Ólenim bastalady taudan úday.

   Ósimin әngimening kóp taratqan

   Aytylmay qalghan eken tau mynaday:

 

   Kók orman, kórkem toghay maujyraghan,

   Súludyng kózindey kól jaudyraghan.

   Malta tas, marjan, aqyq, meruert tas

   Tógilip kól jiyekke saudyraghan.

 

   Kók kilem, balausasy balbyraghan,

   Kók jibek japyraghy jalbyraghan.

   Aq qant aspandaghy sonda jauyp,

   Bal búlaq taudan, tastan or qúlaghan.

 

   Búl taudy izdeymin be bizder shetten,

   Talayy osy taudyng bizge bitken.

   Maqtaugha, maqtanugha túratyn jer

   Aytamyn Kókshetaudy danqy ketken;

 

   Oqjetpes oqshyrayyp órlep ketken,

   Keudesin kerip kókke sermep ketken.

   Qiya qúz, jaqpar saray, bura tastar

   Tәrtippen kóldi ainala sәndep shókken

 

   Kavkazday talaspaydy aspan – kókpen,

   Qaharly Hantәniri emes qar bekitken;

   Altayday asu bermes asqar emes,

   Jón,jolsyz emes qúj – qúj bitken.

 

   Kókshetau jer jannaty jeke bitken,

   Búl súlu keng dalada boyyn kýtken.

   Jomart tau dastarqandy, momaqan tau,

   Shipa tau tazartatyn barlyq dertten.

 

   Kókshetau kóp jerding bir kórkem jeri,

   Qyz orman, Burabaydyng móldirleri.

   Jamylyp jasyl barqyt, asyl qúndyz

   Týrlengen toty qústay tau kórkemi.

 

   Sayraghan búlbúlynday әnshileri,

   Zulaghan dýldýlindey jýirikteri.

   «Han túryp qazaghyna, handy ant úrghan»,

   Qonysy Abylaydyng bir kýndegi.

 

   Qazaqtyng әsem jeri Arqasynda.

   Arqagha jeter Aral, Balqashyng ba?

   Syrymbet, Zerendi, Iman, Ayyrtaular

   Arqanyng tizilgendey alqasyna.

 

   Arqanyng alqa qonghan dalasyna,

   Auylday taular otyr jarasymda.

   Alapqa betegedey kiyiz tósep,

   Oranghan ormandy tau aghashyna.

 

   Búlaqtyng tәttisi de, tazasy da,

   Kólderding ken, móldiri tap osynda.

   Aydyny ala shúbar, qús qiqular,

   Auyl, mal, masaty kól jaghasynda.

 

   «Auyly Syrymbetting salasynda,

   Aq súnqar ghashyq bolyp balasyna».

   Qúmar bop jerden jýirik, kókten qúsqa,

   Túr taular әn shyrqalghan arasynda.

 

   «Ol kýnde osy tauda jalghyz jan jýr,

   Dýniyeden aulaqtanghan dabyr – dýbir,  .,

   Qara shal qayyndy otyr kólenkelep,         

   Bir qu bas shal ýstinde iluli túr.

 

   Ne etken jan, әlde danghyl, әlde múnghyl?

   Búl ózi әn kýnirentip aitady jyr». –

   Osylay ertegi qyp ketuinde

   Elding de eski auzynda joq pa eken syr?

 

   Salghanda shalqyp, shyrqap әr týrli әnge,

   Osy shal úqtyrghanday kóp әngime.

   Jetisu, Ertis, Arqa jýgen jattap,

   Baybaylap salghan әnin «Qúlagerge».

 

   Ketse de shaldyng ózi kópten kórge,   

   Jayylghan әni, sózi jalpaq elge.

   Elimning esiginen itter qughan

   Sorlynyng sýiregen el basyn tórge.

 

   Jaqsynyng jaqsylyghyn jan aitady,

   Sondyqtan «Qúlagerdi» bәri aitady.

   Egilip әnderine, sózin tyndap,

   Erindi el qiyaly dardaytady.

 

   Qazaqta Qúlagerdi kóp aitady,

   «Serining serigi edi» dep aitady.

   «At syry iyesine mәlim» dep júrt,

   Teginde mal kórmese, nege aitady.

 

   Zamanda sonau sarsang Aqan túrghan,

   Ol zaman – erge túsau, zorgha duman.

   Jalmap jep ainalasyn ash kenedey,

   Semirgen júrt qanyna neler juan.

 

   Han qaban – halyq qúlaghyn búrap túrghan,

   Býii by – biylep–tóstep súrap túrghan.

   Qor qylyp aq almasty otqa kósep,         .

   Jýz –jýz jar tenin tappay jylap túrghan.

 

   Barymta – el shulatyp jylqy qughan,

   Áupildek batyr shyqqan әr rudan.       .

   El qúngha júma sayyn bir jyghylyp,

   Qara nar, qaly kilem bitim qylghan.

 

   Qandy kek el arasyn ushyqtyrghan,

   Qorqaudy qol tabylmay túmsyqqa úrghan.

   Asyl er, armanda jar opyq jegen,

   Albasty әlsiz jandy túnshyqtyrghan.

 

   Qyrdaghy qara soyyl baqandaghan,

   Qalada qara jýrek qaharlanghan.

   Túsynda seri bolsyn, peri bolsyn,

   Únaydy ómirimen Aqan maghan.

 

   Ol kýnde qazaq múnday jasarmaghan,

   Qúl men kýng qojasynan asa almaghan.         

   Jarlygha, jalghyzgha da des berdi me,

   Jylanday ysqyrynghan zәhar zaman.              .

 

   Kereksiz kisi bolghan ol zamangha,

   Qaytkenmen bir júmbaq syr bar Aqanda.

   Ez bolmay, elge syimay kim túra alghan,

   Jalghyz bop janasa almay barlyq jangha.             .

 

   Týsken jan sonday kýige súm jalghanda

   Eskerip endi oilansaq tegin jan ba?

   Qynyr jan qyryq kisimen qyryqpyshaq bop,

   El tappay óte bergen nege armanda?

 

   Ishinde órti janyp basylmastay,                                .

   Shemendep derti ketken ashylmastay.

   Tentirep tauda, tasta nege jýrdi,

   Tastalyp tanylmaghan asyl tastay?

 

   Bay basyp, batyr әlde jasqaghan ba,

   By tauyp, sherin shyndap ashpaghan ba?

   Súnqar qús sýimegen bir júmyrtqasyn

   Úyadan sadaghalap tastaghan ba?

 

   Taba almay tynyshtyqty tughan elde,

   Kete almay birjolata bóten jerge,

   Tartqanda.tan jany qorlyq,       .

   Tósegen talay erler oqqa keude.

 

   Jaqsy bop elden ólim talay erge,

   Az ba eken oqqa úshqandar dueliderde?

   Ólimdi jan qorlyqtan jaqsy kórgen

   Ne deymiz Lermontov pen Pushkinderge?

 

   Ómirde bastyrmastan kónilin órge,                   .

   Kim edi el talantyn tyqqan jerge?

   Qyz emes, qara kýsh pen qanqu sózder

   Erterek er jýregin kómgen kórge!

 

   Ómirde solardayyn qorlyq tartqan,

   Súm zaman ótkir jandy qor qyp baqqan.      

   Jaralap er jýregin jau qanjary,

   Ysqyryp jylan ómir janyn shaqqan.

 

   Lermontov bomaghanmen bizding Aqan,

   Kisi me ed aqyndyqtan qúr alaqan?

   Ortasyn olqy kórgen búl da dara,

   IYmegen itterge bas seri, darqan.

 

   Eriksiz erte tughan el erkesi,

   Jetpesten qiylatyn er jelkesi.

   Lermontov, Pushkin kókten atylghan qús,

    Týsken be Kókshetaugha kólenkesi?

 

   Qayt bolyp qara kýshten meseldesi.

   Halyqtyng ,da ótken neshen dosy.

   Janyshtap júrttyng janyn jerge tyqqan

   Qara kýsh, qanqu sózder- kesel de osy.

 

   Teginde tegin be eken Aqan seri,

   Búl da bir emes pe eken elding eri?

   Óz úlyn, óz erlerin eskermese,

   El tegi alsyn qaydan kemengerdi?

 

   Tughany Arqadaghy Arghyn eli,

   Óskeni Kókshetaudyng shalghyn jeri;

   Ashy til, asau minez qlyghynan

   Atanyp ketpedi me «azghyn», «peri»?

 

   Laqaby -әlde әuliye, әlde peri,

   Arqanyng ataqtysy Aqan seri.

   Kókshede súlu sýiip, óleng aitqan,

   Búlandap taqymynda Qúlageri.

 

   Kókshege jaz kók jiydek japqandayyn,

   Kókshege qys aq kýmis shashqandayyn.

   Kókshe qyz kýzde kiyip qyrau ishik,

   Kók aina- kóli qysta qatqandayyn.

 

   Jamylghan qysta aq ýzik aq qardayyn,

   Tóselgen jazda kilem maqpaldayyn,

   Qyrdaghy el « Qúlagerdin» әnin tyndap,

   Bylaysha әngimeler Aqan jayyn:

 

Aqan

 

 

  Burabay bir taza jer «peri» jýrgen ...

   Onda joq jyn men saytan órip jýrgen.

    Aghashqa atyn baylap kólenkelep,

   Aqan ghoy anda-sanda kelip jýrgen.

 

   Aqanday osy tauda seri jýrgen,

   Su iship, tauda shie terip jýrgen.

   Qayynday minsiz, tauday taza jigit,

   Kóng –qonyr, bylapyttan jerip jýrgen.

 

   Jasynan iyelengen balasynday,

   Talpynyp Kókshetaugha anasynday.

   Kóline betin juyp, at suarghan

   Arqanyng bir siqyrly ainasynday

 

   Súrsha tal –súlu qoldyng salasynday,

    Qyp-qyzyl qayyn-qyzdyng balasynday.

   Jamylghan janat ishik, móldir súlu,

   Kózining Kókshe kóli sharasynday.

 

   Kisi emes Aqan tórde biylik aitqan,

   Úry emes, auyl toryp, el shulatqan.

   Molda emes, meshit salyp, zeket alyp,

   Nәjisin dýniyening boygha jaqqan,

 

   Ol emes jәne ózining malyn baqqan,

   Jalshy emes jәne baydyng otyn jaqqan.      

   Kisini it etinen jek kóretin                                 .

   Dau quyp, aryz aityp, biyge shaqqan.

 

   Tórening túsyndaghy qasyna ergen,

   Ózin el qúrmet qylghan kórgen jerden.

   Jerlerdi toqty soyghan topyr qylyp,

   Sal sýrey, sanlaq minip, súlu sýigen.

 

   Jýirik at, sonar sayat, qyz-qyrqynmen

   Ómirdi ótkizgen jan óz yrqymen.

   Ómirding ashy emes, túshysynda

   Qyzyqtap jigit oiyn, qyz kýlkimen.

 

   Sanlaq ed shyqqan mynnan, ozghan jýzden,

   Kóp súlu kózin sýzgen kýndi ótkizgen.

   Qyzyqtyng aidynyna qúlash úryp,

   Armansyz qazday qalqyp, quday jýzgen.

 

   Solardyng kele-kele jany bezgen,                      .

   Ómirde әlsizdigin әbden sezgen.

   Sezgir jan, nәzik kónilin azap alyp,               .

   Jabyrqap japan týzdi jalghyz kezgen.          

 

   Kisi emes kóp qatyndy ýiirlegen,

   Bolghan joq bir pendege tii degen.

   Tekti qús tazalyqty qolyna ústap,

   Armany-aq súlulyqty sýi degen.

 

   Adamnan, ainaladan, kýiirkeden,

   Boy tartyp el ishinen jiyirkegen,

   Bezingen birjolata taghy bolyp,

   Aulaqtap әsem tauda jýrumenen.

 

   Súlulyq jerden ónip, kóktem jaughan,

   Tapqan ol tynyshtyqty taza taudan.

   Shomylyp móldir kólge, ormanda úiyqtap,

   Jaqsy jer júmbaq janyn ayalaghan.

 

   Qaraghay, qayyn, taldar-qalyng orman,

   Tau men tas jeke jangha bolghan qorghan.

   Qiqulap óleng aityp, kýiler tartyp,

   Seri ýshin qús, kóbelek qylghan duman.

 

   Taza tas siyaqtanghan kýmis kesek.

   Japyraq sekildengen taza tósek.

   Jýregin juyqtasa jaralaghan:

   Kir ómir, tiken túrmys, uly ósek.

 

   Aqandy sol kýndegi sopy desek,

   Ásem tau oghan qúbyla, Mekege esep.

   Án- azan, әdemi sóz-namaz bolyp,

   Kitap bop kónilin ashqan gýl – bәisheshek.

 

   Búl ózi auylynda az oqyghan,

   Alghyr oi, aqyn, әnshi-kóp toqyghan.

   Eldi ulap, ólim tilep jalmang qaqqan

   Búl em,es bólek edi kóp sopydan.

 

   Kórmegen ilimdi artyq kóp toqtydan,

   Ne tapsyn bilgenimen kóp soqyrdan.

    Tәnirisi tabynatyn tabighat bop,

    Meshit qyp meken alghan kók shoqydan.

 

   Jasynan tuyp,ósip meken qylghan

   Jerinen patsha qughan, qala otyrghan,

   El inin sugha aldyrghan suyrday bop,

   Joyqyn jút- súrapylda malyn qyrghan.

 

   Armandy el aq patshagha aryz qylghan,

   Aryzdan borysh basyp, qaryz qughan.

    Jer múnyn, elding sherin óleng qylyp,

   Aqan da  jannyng biri jany auyrghan.

 

   Jәne de jaqynynan jardy sýigen,

   Sol ýshin auyl-aymaq, bezgen ýiden.

   «Alam» dep Aqmarqany alas úryp,

   Ala almay aqyrynda jany kýigen.

   Sol ýshin tau pәleni basyna ýigen,

   Tartqan ol tauqymetti bolys, biyden.

   Soqpadym onysyna osy arada,

   Bar ma dep joldastaryn jazyp jýrgen...

 

   Kýidirip osyndaylar janyn jegen,

   Kenesip kelise almay qalyng elmen.

   Tilimen jyrdy jattap, jerdi joqtap,

   Ol ózin jazalaghan aldmenen...

 

   Súrama onyng bәrin býgin menen,

   Tirshilik bolsa taghy aityp berem.

   Aqannyng eng ayauly әngimesi-

   Tek býgin tarqasalyq «Qúlagermen».

 

   Arqada Aqandy aitqan әngime kóp,

   Qylady ony әulie әlde ne dep.

   Áulie bolmasa da bezegen jan,

   Nelikten? Tarihshylar tabar sebep.

 

    Men ózim seri Aqandy kórgenim joq,

   Sózderin, әnin jattap, tergenim joq,

   Aqannyng ózin kórgen, sózin tergen

   Adamdar aitpas múny ótirik dep.

 

   Serining sýigen jary-Aqmarqasy,

   Kólindey Kókshetaudyng jan qalqasy,

   Sol ma eken elden aidap әn saldyrghan,

   Jýregin kýnde shauyp qyz baltasy.

 

   Asyqqan azap bolyp qyzgha aiqasy,

   ,men órtedi me qyz-qalqasy?

   Júrttan ba, jarynan ba janyn qinap,

   Serini syighyzbaghan el ortasy?

 

   Áyteuir Qúlagerdi minip baptap,

   Jalghyz jan japan-týzge ketken aqtap.            

   Aq kónil, asqar janyn alyp qashqan

   Aramnan, ainaladan kirden saqtap.

 

   Sondyqtan әn shyrqaghan jyrdy maqtap,

   «Asylym, Aqmarqam» dep atyn jattap.

   «Senderge sýigenimmen kelmedim» dep,

   Ormangha, qúsqa, tasqa qyzdy maqtap.

 

   Jete almay armanyna bolyp qapy,

   Kýnirentip әnimenen keng aimaqty;

   Týlki ýshin tasqa týsken qyran qústay

   Bolghan song ketti me eken jany zapy?

 

   Jattalyp Aqmarqanyng auzynda aty,

   Telmirip tasta otyryp jazghan haty.

   Jary da, joldasy da tek bireu-aq-

   Onysy astyndaghy jalghyz aty.

 

   Menshiktep taza búlaq, taudyng tasn,

   Mekendep jýrgen deydi kólding qasyn,

   Aytady oslaysha aitushylar,

   Kim bilsin, әlde ótirik, әlde rasyn...

 

   Tamsantqan әnimenen kәri, jasyn,

   Demeymiz elge Aqandy sóz qylmasyn.

   әngime Aqan emes, Qúlager ghoy,

   osynan bastamaqshy ek sózding basyn.

 

   Endeshe kóldeneng sóz bylay qalsyn,

   Qyzyqsyz qysyr sózge kim ainalsyn.

   Kónilin kórkem taudyng jaylauyna

   Shygharyp, seri saltang kete barsyn.

 

   Asyq bop Aqan joqtap Aqmarqasyn,

   Dep biraz jalyn shyghyp, sher tarqasyn.

   Janghyrtyp Syrymbetting kýlli alabyn,

   Seriniz serpip kókke әn shyrqasyn.

 

   Búlbúldap kómeylerin býlkildetsin,

   Kódeler aq ýkisin ýlpildetsin.

   Suyryp kók jibekting syrtpaghyn,

   Qúlager kók shalghyndy kýrtildetsin.

 

   Suyqta panalasyn nu toghaygha,

   Ystyqta kólenkelep saya jaygha.

   Jauynda ýngir tasqa yqtap, úiqtap,

   Shomylyp jýre bersin Burabaygha.

 

   Bata qyp batqan kýnge, tughan aigha,

   Beyshara jýre bersin Burabayda.

   Serini «peri» degen qalyng qauym

   Ne ghylsyn, bir maqsymdy qudalay ma?

 

As

 

   Bastaldy әngimening bylay basy,

   Boldy oghan jetpis, seksen jyl shamasy.

   Arqada Ereymendi meken etken

   Kereyde Saghynaydyng bolypty asy.

 

   Qaudyrap appaq quday saqal, shashy,

   Qaltyrap jyndanghanday qoly, basy.

   Saghynay saptyayaqqa siyip óldi,

   Toqpaqtay toqsan tórtke jetip jasy.

 

   Bilmeymin kim ekenin Saghynaydyn,

   Kim bilsin, qay jyl ótti,óldi qay kýn?

   Maly mol, malayy kóp, qatyny kóp,

   Áyteuir boluy anyq, biri baydyn.

 

  Joq bolmas, biri ghana qúry baydyn,

   Ózi-nәn bolsa kerek, ruy- aidyn.      

   Osy astyng biz aitpay-aq ózi aitady

   Bolghanyn әldeqanday súmyraydyn.

 

   Irindep, syghyrayyp eki kózi,

   Bolypty Kereyding bir búldysy ózi.

   Aldynan dau, auzynan sóz ketpepti,

   Aytqanda kereylershe «Dәuding ózi».

 

   Olarsha –jerding beli, taudyng qúzy,

   Ata úly, arystanday ker auyzdy.

   Bizdershe- hat bilmeytin bir qatty shal

   Juan it sýiek bermes, jalmauyzy. 

 

   Qar ketti, kók jetildi, aghash mýlgiy,

   Jetipti Saghynaydyng jyly jyljiy.

   Qar júqa, qysy jaqsy, jer sony bop,

   Sol jyly Arqa elinde bolyp ed kýi.

 

   Qatarlap qaladayyn ýilerdi ylghiy.

   Kóshe bop kók maysagha tigilgen ýi.

   Aytylghan qystay sauyn, úly dýbir,

   Hat alghan neshe duan, bolys pen biy.

 

   Ár elder túrghy- túrghy, alys, jaqyn

   Jaratyp kelip jatqan dәmeli atyn.

   Bas qosqan neshe duan aqtaryldy as,

   Jalpaq júrt týgel estip jatty danqyn.

 

   Áyteuir әudim jerge shaba alatyn

   Búla astan qaldyrghan qazaq atyn.

   Qalmastan qaladaghy birjevoylar,

   Saudager qalydghan joq taghaly atyn.

 

   Kereyding as bolghan song osy shaly

   Aghyldy aluan jýirik qosylghaly.

   Qaptasty qúmyrsqaday qyrgha qazaq, .

   As emes, shegirtkening josylghany.

 

   Qaraótkel kelip jatyr, Qarqaraly,

   Kereku, Bayan, Semey, Torghay-bәri.

   Jetisu osynda kep qúiyp jatyr,

   Arqagha aunap shókti Qaratauy.

 

   Ár jaqtyng qoshqarlary, marqalary,

   Ár jerde auyr qotan, alqalady.

   Jiyldy Saghynaydyng sorpasyna,

   Asyn jep, atyn shaup tarqaghaly.

 

   Ár elding búqalary, ógizderi,

   Qyzyl kóz, saba qúrsaq-semizderi,

   Jerlerden jarty ay jýrip kelgender bar,

   Kelipti bәlenshe de degizgeli.

 

   Deymiz be oslardy neni izdedi?

   Jyn qudy astyn etin jegizgeli.

   Arqagha audaryldy as degenge

   Laqyldap Balqash, Aral tenizderi.

 

   Jan-jaqtan aghytyldy sabany artyp,

   Týsirip, dýrildep jýr tabaq tartyp.

   Kisige shypyldady aq ordalar,

   Qalyng at er-túrmany etip jalt-jalt.

 

   Baylanghan qys bordaqy domalantyp,

   Soyyldy talay mertik, talay shartyq

   Solargha bir súghyndy súrpaqbaylar,

   Mal soyyp, tabaq tartyp, sorpa qalqyp.

 

   Arqanynng jazy jibek, jeri saya;

   Qonyr jaz samal soqqan kýn jylmaya.

   Qazaqty asqa kelgen Arqa kýtti,

   Su berip bal búlaqtan, kilem jaya.

 

   Tәtti jal, qazy, qarta maya-maya,

   Damylsyz dastarqandy jýrgen jaya

   Jigitter tanymy joq, tabaq tasyp,

   Bolghansyp terlep-tepship, baya-shaya.

 

   Shaldargha bylsh-bylsh qaqyrynghan

   Sar qymyz salqyn ýide sapyrylghan.

   Qalyng top, qara qúryq, qamys kisi

   Tolyqsyp, jeldi kýndey japyrylghan.

 

   Ár elding dәriptegen batyrynan,

   Aqsaqal at әkelgen ata úlynan.

   Bireudi bilmese de nәn desedi-

   Shirenip nasybaydy atuynan.

 

   Bir ýide túzdyqtaghan tәtti tabaq,

   Bir ýide et tartylmay qaqqan jalaq.

   Bir ýide tabaq teuip etke ókpelep,

   Boqtasyp bir ýy jatyr jerdi sabap.

 

   «Shormannyng Oqasy!» dep shapty antalap,

   Bir ýidi qyrghyz aldy-Shabdan manap:

   Oyazy Qaraótkelding Izmaylov

   Bir ýide lәilip otyr iship araq.

 

   Jiyngha oyaz mingen bir arghymaq

   Tynshymay mamaghashta túr qarghylap.

   Túqymy tobylghyday tor qasqanyn,

   Alynghan fransuzdan anglo-arap.

 

   Býgilip bauyrynan, jýirik jarap,

   Jan-jaqtan kelip jatyr ne jeldi ayaq.

   Kól asqan qyr qazaghy qústay qaptap,

   Topyrlap qonyp jatyr ýige tarap.

 

   Bir ýide bәibisheler bauyrsaqtay,

   Auyzy etten, maydan damyl tappay;

   Sýrtinip sorpan terin jenimenen,

   Úzyn kýn istep otyr qarnyn qaptay.

 

   Kelinshek-jas jauqazyn, sarymsaqtay,

   Qyzdar da pisip otyr qauynshaqtay;

   Aq tamaq, alma betti arular jýr

   Qydyrtqan baqalshylar sabynshyqtay.

 

   Bir ýide qobyz dausy shymyraghan,

   Kýnirenip keyde, birde ynyldaghan;

   Bir kezde bebeu qaghyp, kýshiktey bop

   Qynsylap, synsyghanday kýy jylaghan.

 

   Bir ýide dombyra da ynyranghan,

   Qyr kýii qúldyraghan, búldyraghan;

   Qos ishek « Qosbasardy» sylqyldatyp,

   Jýrekti júlyp jeuge kýy jyndanghan.

 

   Et asyp, pyshaq qayrap, maldy qyrghan,

   Kedeyge sonda yrza emes bay antúrghan.

   Jalghyz-aq búl jiynda malshylar joq,   

   Ansaghan as etine qoyshy qyrdan.

 

   Albasty Arqadaghy aby jylan-

   Molda otyr ysqyrynyp  oqyp qúran;

   Atty arbap, atan jútyp jatyr molda,

   Qúranmen jem týsirip juan-juan.

 

   Týlkisin sanap qystay púshpaqtaghan,

   Bir ýide bir daraqy qús maqtaghan.

   Saudager mata satqan sóz qatyp túr

   Qyljaqtap bir toqalgha túshtaqtaghan.

 

   Bir ýide ólenshi otyr júrt maqtaghan,

   Sóz satyp, tiyn tilep eldi aqtaghan.

   Toltyryp sýiek-sayaq dorbasyna                          

   Bir qora qayyrshylar jýr qaptaghan.

 

   Kәri aqyn kijinedi ónmen qaghyp,

   Bala aqyn sar masaday jatyr shaghyp;

   Eki jaq ereuildep kerisip túr,

   Dattasyp birin-biri atyp, qaghyp.

 

   Qolyna ya bórik, ya túmaqty alyp,

   Aqtaghan at ýstinen siyaqtanyp,

   Jarshylar jaghy semey jar qaghyp jýr,

   Júrt jatyr әr habardy qúlaqtanyp.

 

   Tang atsa shang bermeydi astyng ýiin,

   Kýn batsa jan bermeyditirep iyin.

   Syltauy as, Saryarqany qazaq basty,    

   Qyl saqal, qymyz sasyp, qolpang kiyim.

 

   Osynday bolyp jatty úly jiyn,

   Jiynnyng mynnan birin aitu qiyn.

   Eti tau, qymyzy kól deuge bolar

   Aytqanda tartynqyrap astyng syiyn.

 

   Jýz-jýzden jýrgen jigit dayashygha,

   Aq kóbik mingen attyng jayasynda.

   Eki aiday Ereymendi et sasytpay,

   Júrt malyn jylulaghan ayasyn ba.

 

   San soyys Saghynaydyng búl asyna

   Mal qaydan jetip jatyr, rasynda?

   Jan-jaqtan top-tobamen tógilgen mal,

   Kótergen malyn Kerey ýy basyna.

 

   Mal aidap jan-jaqtan júrt onnan, besten;

   Kóp saba kelip jatyr eldey kóshken.

   «Joghalghan toqtym bar» dep bay jýginse,

   Qoyshygha biyler otyr kesik kesken.

 

   Shyghynnyn, shanyraq aqyng múnsha desken

   Bir ýide, starshyndar qúlaq kesken.

   Jasauyl anau jerde at audaryp,

   Mynau jer jesir dauy dýrildesken.

 

   Jiylghan kóp kýshigen әrbir tústan,

   Qalmastan qargha, qúzghyn týgel úshqan.

   Toyattap qazy, qarta, týie kekirik,

   Qyp-qyzyl biyler jatyr qymyz qúsqan.

 

   Qap qaryn ýielmender tisi shyqqan,

   Ishine et pen maydy istep tyqqan.

   Jelpinip aldy-artynan jel soqtyryp,

   Ter sasyp, qarnyn qasyp, biytin syqqan.

 

   Sopylar tәspi tartyp, qúman ap jýr,

   Ár ýige «Allay haq» dep duana jýr.  

   Kempiri Saghynaydyng opyrandap,

   «Ket-ket!» dep duanany qualap jýr.

 

   Qarghalar qyzyl kórgen antalap jýr.

   May shaynap jambastardy janqalap jýr.

   IYtinip et ýilerge it pen jetim

   «Qay jerden qaghamyz» dep bayqap-aq jýr.

 

   Myrzalar kýmis túrman shalqalap jýr.

   Kedeyler otyn shauyp arqalap jýr.

   Kýnirentip Saghynaydyng kәr molasyn,

   Osynday as bop jatty Arqada bir.

 

 

                                      Qúlager

Qayyryp qystay baptap Qúlagerdi,

Osy astyn  daqpyrtyna Aqan keldi.

Mingizip bәige bala jaytandatyp,

Aulyna as bergennin   taqau keldi.

 

Aragha alty qonyp, alys jerdi

Alyp ed jaylap jýrip Aqan seri.

Habary  Qúlagerding osy jaqqa

Kelushi  ed emis-emis kópten beri.

 

Kóz tigip, túrghan kýtip Kókshetaugha

Dayashy shapty aldynan qarsylaugha.

«Qosh keldin, seri!» degen sәlemmenen

Týsirdi Aqandy  әkep aq otaugha.

 

Degendey; sheshen – daugha, batyr –jaugha,

Jýirikti-bәigege dep baghalauda.

 «dýldýli Kókshetaudyng keldi-desti,-

Top jarghan talay elge salghan saugha»-

 

Kermege qoydy baylap Qúlagerdi,

«Manaydan jan jýrmesin» dedi seri.

Kózinen nege tasa qylsyn Aqan,

Irgeni at jaqtaghy týrgizdirdi.

 

Degene «Kókshetaudan Qúla keldi»,

Kóruge yntyzar bop el jýgirdi.

«Bireuding til men kózi tiymesin»-dep

Dúgha oqyp, Aqan jerge týkirindi.

 

Dabysy búryn jetken Kerqúlanyn,

Degende «Keldi» týrdi el qúlaghyn.

As tegis aldy, artyna qaldy ýimelep,

Kóruge Kókshetaudyng Ker pyraghyn.

 

Jiylghan Arghyn, Kerey jan-jaghyna,

Kermede qalghyp túrdy arda Qúla

Ne synshy, ne qyraghy-jiylghan jan

Kózdering qaldy sýzip sanlaghyna.

 

Salbyrap túr Qúlager baylauynda,

Qarasyp Qúlanyng bas, ayaghyna:

-Osy ma, Qúlagerin?-desedi júrt,

-Jýirigi januardyng qay jaghynda?

-Salpy erin, sala sýiek, salbyr tirsek.

-Qatybas, qanshyr moyyn, it óndirshek.

-Bitimi oiqy-shoyqy, orda shorqy,

-Pishkendey januardy olaq ólshep.

 

-Almaydy mynau bәige jylqy kórsek,

Kók eti kedir-búdyr, bólshek-bólshek.

-Kókshetau sholaghyn da maqtaytyn el,

Osyghan it bolayyq bәige bersek.

 

-Qúlagha minip qoyan atar edim.

-Men múny jýrginshige satar edim.

-Bolghansha asqa kýlki « at qostym» dep,

Ýiimde tynysh qana jatar edim.

 

-Qoyshygha men mingizip qoyar edim.

-Semirtip men soghymgha soyar edim.

-Kempirding azasyna әkep salyp,

Bata oqyp, et, qymyzgha toyar edim.

 

-Sýiegi-siyr sýiek, qiqy-jiqy,

Sal bókse, jazyq bauyr, úzyn túrqy...

-Osy ma danqy shyqqan Qúlager?-dep,

As tegis Aqan atyn qyldy kýlki.

 

Synshynyng kelip kórdi otyz-qyrqy,

Kýrenbay kórip dedi: «Jaman súrqy,

Aldynan úmtylghanda ang qútylmas,

Artynan jónelgende jetpes jylqy

 

Sózine Kýrenbaydyng júrt tang qaldy,

Ne synshy, ne súnghyla ortagha aldy.

Jylqynyng qyraghysy, shejiresi-

Kýrenbay kózin sýzip túryp qaldy.

 

Kýrenbay kózi túnyp kóp qadaldy,

Aynalyp aldy-artyna kózin saldy.

Estuge Kýrenbaydyng baylau sózin

Tarqamay kópting toby túryp qaldy.

 

Kýrenbay kórip túryp artyn, aldyn:

«Januar jýirigi eken jylqy maldyn,

Jeri úzaq, kýshi aldynda óren jýirik,

Bitimi ózi aityp túr januardyn.

 

Kelisken keskin mynau, omyraudyn

Ózi aitar: qaratam,-dep-qazaq qaumyn.

Som ayaq, byrtyq baqay, bolat túyaq

Tasynday shúbar ala Kókshetaudyn.

 

Tәuet bas, qamys qúlaq, quarghan jaq,

Qúlan jal, búlan moyyn, qoy jútqynshaq,

Qoyan jon, jazyq jaya, jauyryndy,

Qús topshy, qos shyntaghy qalqynqyraq.

 

Sinirli, jer sogharly, ayaghy tik,

Týlki tós, tazy tize, it jilinshik,

Shashaqty, shaqpaq etti, alasa úrshyq;

Qúndyzdyq qalay bitken qúiryqqa dýp?

 

Qoqannyng jibegindey jenil qúiryq,

Ne qoi, ne bolmasa emes súiyq!

Bútynyng arasynan el kóshkendey,

Jambastyng basy deldek, quys qoltyq.

 

Shýideli, shoqtyghy órgek, shiderligi,

Serke san, jelmayaday tilersegi;

Tau jelin tartsa jútqan talys tanau,

Tynysty kende jatyr kenirdegi.

 

Jýrse de jazday qúry bolmaydy toq,

Kez jarym keser basta kesim et joq.

Qaqpan bel, qalbanayly, ýngir saghaq,

Shapsa jel, minse jaysan, túrsa selsoq.

 

Qanynda shyghysyng men batysyng joq,

Aghylshyn arghymaqtyng shatysy joq.

Qashannan qazaghymnyng qoltumasy,

Araptyng dýldýlining qatysy joq.

 

Manghúldyng mes aty emes túqyrynghan,

Búl taza shved, shotlan túqymynan.

Januar shepsa jýirik, minse berik,

Ozbaydy jýgirgende jylqy múnan.

 

Sýiegi januardyng jylqydan jat,

Búl emes tekejaumyt, ne qazanat.

Kýikiyip kózge qorash kórinse de,

Shapqanda shaldyrmastay biter qanat.

 

Ekpini ýy soqqynday pysqyrghanda,

Shaldyrmas kókten qúsqa, jerden angha.

Jyqpasa jalghyz qazyq januardy,

Búl әzir jetkizbey túr jylqy malgha.

 

Búl túlpar kelip túrghan әbden baby,

Salbyrap túrghanyna deme «jaby».

Mandayy jarqyrap túr januardyn,

Ashylyp túr osy asta múnyng baghy.

 

Kózimning kóbeymese býgin aghy,

Esimnen janyltpasa saytan taghy.

Eger de shyn jylqyny  men tanysam,

Haq múnyng qyryp-joyyp bәige almaghy!»

 

-Pәli! At tanydyn!

-Taptyn, sóz-aq!-

Dep ony ózge qazaq etti mazaq.

-Kómbede kórisermiz, asyqpandar!

Sol kýni Qúlagerding sóiler ózi-aq!

 

Sol kýni Qúlagerding aitar ózi-aq,

Qayteyin onan beri sózdi qozghap.

Qazaqy qoldyng jýirik jylqysy osy,

Sau emes tanymaghan múny –kózi aq.

 

Sony aityp kete bardy sol Kýrenbay.

Aqandy ortagha alyp by menen bay:

-Jarqynym, jalghyzbysyn?

-Eling qayda?-

Dep jatyr jabyrlasyp jónin súray.

 

- Eline sauyn aittyq bizder úday,

Toymadyq kelisine sening múnday.

Jetelep jalghyz atty jeke kepsin,

Eshkimdi Qarauyldan joldas qylmay,

 

«Eli emes, Kókshetaudyng aty keldi,

Ne kerek onan basqa?-dedi Seri.

Qúlager qosatynym, atym –Aqan,

Taratsyn, jarshy qayda, shaqyr beri!»

 

Aqannyng aituymen jarshy keldi,

Ol da bir zar qaqsaghan arsyz edi;

Atynyng jayyn Aqan aityp berip,

«Osyny júrtqa habar salshy!»-dedi.

 

Kóktúighyn tyighan jýirik osy jaqty,

Bermesten bes jyl bәige kele jatty.

Jiynda neshe duan jýirik jighan

«Shappay ber, bәigemdi!»-dep talay aitty.

 

Jar salyp shauyp jýrip shartarapty,

Qúlager kelgendigin jar taratty.

Qúlaghy Qúlagerge qanyq shirkin-

IYesi Kóktúighynnyng ishin tartty.

 

Altayda úrpaghy bar Begaydardyn,

Búlar da bir biyigi bitken nardyn.

Balasy Begaydardyng Batyrash bar-

Ór kónil, juan keude, biri ausardyn.

 

Atty aittyq jogharyda bir Kóktúighyn.

Ákelgen asqa Batyrash sol jýirigin.

Qaghatyn qanattyny óren jýirik,

Qoymaghan qyrdan jylqy búl bir qyrghyn.

 

Bermesten kele jatqan jangha bәige,

Bәige alghan keyde jetim, keyde týie.

Siltidey Saryarqany tighan túlpar,

Bәigeni búl asta da berem-dey me?

 

IYesi Batyrash bir keppe keude,

Úr-kóppe, tomyryq minez, namys berme;

Osy asta saghy synyp, baghy taysa

Ol ózin dap-dayyn túr «óldim» deuge.

 

Shulatqan arghyn elin, Arqa halqyn,

Estigen Batyrash ta Qúla danqyn.

Satylap súrap edi kisi salyp

Qolyna týsiruge Aqan atyn.

 

Jambygha, jesir, malgha shaghyp narqyn;

«Bolam-dep-qúda, tamyr kónil jaqyn»

Qyzyghyp Qúlagerge neshe jylday

Jiberip Jeksenbaydy qolqalaytyn.

 

Jýregi jaralghan er jýirikpenen,

Seri Aqan súrauyna iylikpegen.

Sonan song kegin saqtap ketken Batyrash,

Ýkilep Kóktúighynyn «jýirik» degen,

 

Kók, Qúla-eki arys ta jýirik degen,

Dәl múnday ózge jerde kiylikpegen.

«Kelipti Qúlager at» degeninde,

Mәni sol Batyrashtyng kýibiktegen.

 

Ólgende Saghynay shal el shulatqan,

Kóktúighyn sonan beri ishin tartqan.

Súly jep, sýt simirip mәpelenip,

Beldeude osy Kók at qystay qatqan.

 

Kóktúighyn kýnirentip talay shapqan,

Bәige alyp shapqan sayyn alghystatqan;

Osy asta bas bәigeni oimen alyp,

Batyrash kópten beri ýide jatqan.

 

Niyetpen dәl osynday Kók at kelgen,

Qashannan «qap»!- dep azu basyp jýrgen.

Qúlager Kókshetaudan kep qalghan son

Qyzghanyp Batyrashtyng ishi órtengen.

 

Eli shet, ruy jat, jalghyz elden

Asqa Aqan at qosyp túr alys jerden-

Barlyghy Batyrashqa boldy tolghaq,

Qauip iylep ajalynday Qúlagerden.

 

Eges

 

Kólenke ýi, kýrpildetip saba pisken,

As qanday әngimeshil qymyz ishken.

Ánshi Aqan әsem әnin ayaghan joq

Jiylghan dauysyn súrap mәjilisten,

 

Aq otau topyrlady Aqan týsken,

Qalyng júrt ketti kerip syrttan, ishten.

Shyghady Aqan dausy әnge talyp,

Bezelgen ghashyq jarmen, qyran qúspen.

 

«Oy qalqa, bizding kónil qeyda jatyr,

Tolqyghan on tórtinshi aida jatyr.

At túrsa, atang túrsa kóz salmaymyn,

Arghymaq, asyl túqym tayda jatyr.

 

Hosh iysi jadyratyp kónil ashqan,

Aq qúiryq, mәmileli shayda jatyr.

Gýl shashaq. Jasyl jibek jaylauynda,

Kónilim el qonbaghan sayda jatyr....»

 

Án tәtti Aqan salghan Arqadaghy:

«Ýsh toty», «Aq sausaq», «Marqalary».

Salghanda «Syrymbettey» sýiikti әnin

Qasyna jiylghan júrt tarqamady.

 

Arqanyng jýirigindey әn salady,

Órge aidap, baryp-baryp jaltarady.

Týiilip týlki kórgen qyrandayyn,

Qylmandap qos qanatyn qomdanady;

 

«Jayyqtyng aq týlkisi araldaghy,

Aldymnan sen bir shyqqan maral-daghy;

Pormyna tónkerilip, jaydym qanat,

Sharyqtap aqiyqtay Oraldaghy.

 

Ertisting qúba taly sekildenip,

Aldymnan shyq mayysyp, búral daghy.

Qyzyl gýl sen bolghanda gýlbaqshada,

Biz búlbúl kýiin shertken Irandaghy.

 

Qiyanyng qiynynda túrsang daghy

Qighashtap qanatymdy qonam daghy....»

 

Asyrghan aighay әnin alty qyrdan

Ákesi asqaq әnning әnshi Birjan

Aqanday mayda kómey, nәzik emes,

Qúlaqty Birjan ashy әnmen qyrghan.

 

«Ýsh toty», «Kókshetauym», «Ahau, arman»

«Jaydarman», «Jayma qonyr», «Ker qashaghan»,

«Oy, erke», «Meylin-meylin»-degenderdin

Bәri de Aqan baptap salatyn әn.

 

Baqyrmay dombyrany kókke búlghap,

Aqquday әsem dauys-ýn synghyrlap;

Qyshuyn janynyzdyng mayda qasyp,

Terbeter jan kónilin biyazy yrghaq.

 

Kóksheden qúiylghanday bir bal búlaq,

Tәtti әnge halyq qandy, el susyndap.

Soqqanday jazdyng jeli Arqa jaqta,

Eljirep jýrek әnge, jusap qúlaq.

 

Ándermen әsem-әsem Aqan serin,

Qaratty auyzyna astyng elin;

Ólenge súlulyqty qosty talay;

«Aqmarqa», «Ardagerim», Tastýlegim.

 

Dep;»әnshi tym tәtti eken tómengi eldin»

Úmytty ózge әnshiler óz әnderin.

Mashyqtan Aqan әnge qosyp otyr

Ózining aityp jýrgen ólenderin;

 

«Toryny talgha baylap mingen qanday

Ýkilep, әsemdetip jýrgen qanday?

Túsynan qyzdy auyldyng әn shyrqatyp,

Qalqana qúryp jýrgen sýlder qanday?

 

Sóz salyp qalqa jangha jengesinen,

Qúrbynmen sypayy, oinap kýlgen qanday?

Isharat, әzilmenen sóz qatysyp,

Qyz syryn jengesinen bilgen qanday?

 

Sylanyp sal toryny mingen qanday?

Say qúldap, jardy kýtip jýrgen qanday?

Bir saygha toryshany baylap tastap,

Artyna aqboz ýiding kelgen qanday?

 

Alandap, alabúrtyp túrghanynda

Aldynnan qarsy shyqsa aqsha manday....

Qalqashyng qosylghanda atqan tanday,

Kóniling shalyqtaghan shattanghanday!...

 

Jamylyp ekeu-ara bir kórpeni,

Bastasyp tar tósekte jatqan qanday?

Sol jerde aitylmaghan syr qalar ma,

Mysaly abdyra ashyp aqtarghanday.

 

Aqyryn ýiden shyghyp tang aldynda,

Baylauly tor qúnandy tapqan qanday?

Shalbyryn sal torynyng qyzgha ústatyp,

Shaqshany erge qaghyp atqan qanday!

 

Oylasang búl dýniyele ne qyzyq bar,

Qasynan qalqa jannyng attanghanday!

Aulyna ólendetip sen aitasyn,

Bәigeden atyng kelip maqtanghanday...»

 

«Aq shashaq», «Jayma shuaq», «Kerbez kerim»- 

Aqannyng asty úiytty osy әnderi.

Ásem tau, at qyzyghy, ashyq oty,

Án bolyp qyran qústyng qu ilgeni.

 

Soqqanday Syrymbetting salqyn jeli,

Otyrdy duman qylyp, shalqyp Seri.

Jat elding jana әnine sonyrqasyp,

Otyrdy «Oy, pәle-aylap» astyng eli.

 

Qyzyqtap Aqan salyp әr týrli әnge,

Mәjilis bop otyrdy, elge әngime.

Án toqtap, Aqan sózge ainalghanda,

Auysty júrt anyzy Qúlagerge;

 

-Quanyp qaldyq sizding at kelgenge,

Qúlany danqy shyqqan ap kelgenge.

 -Atynyz búryn kezdespegen shyghar

Altayda alghyr túighyn Kókpenen de?

 

-Kóktúighyn kópting aldyn bermey aq túr,

Ózge mal onan ozyp kelmey aq túr.

Shaptyrmay jiyn sayyn bәige súrap,

Baq-talay Batyrashta, órlep aq túr.

 

Yrysy januardyng taymay aq túr,

Batyrash aruaqty órge aidap aq túr.

Aldyna әli kýnge jylqy salmay,

Baqytyn bar jýirikting baylap aq túr.

 

At shapsa ishimizde, syrtymyzda

Kóktúighyn jetkizbey túr jylqymyzgha,

«Bas bәige Batyrashtyng sybaghasy»-

Dep tegis qoydy úigharyp júrtymyz da...

 

Alyp jýr aruaqsyz da, qúdaysyz da,

Qúlanyng baqytyn siz de synaysyz da...

Estushi ek Qúlanyng da kópten danqyn.
         Qúdaydan Kók ozbauyn súraysyz da.......

 

-Estigem búryn danqyn Kók nemenin,

«Altaydyng júirigi onan joq» degenin.    

Jolyqpay iyesine jýrgen bolsa,

Osy jol Kók sholaqty bókteremin!

 

Aqannyng osylay dep óktegenin,

«Qúlamnan ozarjylqy joq» degenin.

Jetkizdi Batyrashqa bir qu auyz,

«Qúlagha bókteriler Kók» degenin.

 

Esitip Batyrash bop búlan talqan,

Kókjaldy qysyp ketti ashu, saytan.

Tepsinip aq otaugha keldi kirip,

Jighan joq ayaghyn da jatqan Aqan.

 

Qylghan joq qyrqauynnan qauip, qayqan

Dauysy Batyrashtyng shyqty qatan.

Qamshysyn býktep, sharta jýginip shal

Aqangha sózi mynau sondaghy aitqan;

 

-Qanghyryp Qarauyldan asqa kepsin,

"Osy asta abiyrym basqa", -depsin.

Ózine óz auzynmen bәige berip,

"Atyndy ózgelering qospa", - depsin.                              

 

Atang az Altayymnan qalay kópsin?

Aldymen bәigendi alyp kórgen joqsyn.

Sorpasy Saghynaydyng bu boldy ma,

«Altaydan ozamyn!»-dep boqty jepsin.

 

Altayda men aqiyq úshqan qonbay,

Qaramdy kóre almaytyn sendey torghay.

«Bókterem Batyrashtyng Kók atyn!» dep,

Ottapsyng auyzyna ie bolmay.

 

Qarauyl qayrat qashan bitti múnday?

Basuym kónilindi tipti onay!

Tórening atyn erttep ósken el en,

Ózine at bitipti-au, bayghúsym-ay!

 

Aqangha batyp ketip shaldyng sózi,

Anyrap alghashqyda qalda da ózi;

U tilmen aldy shaldy shaghyp-shaghyp,

Lap-berme, onyng daghy ot minezi;

 

-Ángýdik, әkireng qaqqan, albyt sózdi,

Kótindey kók eshkining jyrtyq kózdi,

Altaydyng kәr jynynday baqyldaghan,            

Kók saqal, azbansyghan, búl kim ózi?

 

At bitken Qúlagerdey Aqanyna,

Ol dayyn Kókti jerge taqauyna.

Bәigeden basy kózin su qyp ozbay,

At sening qaray ma eken saqalyna?!

 

By bolsan, by shygharsyng Altayyna,

Tilimdi terezem teng , tartayyn ba?!

Kógindi bóktermesem atym seniki,

Shapsa da әkeng minip baytalyna!                   

 

Tútqyshtay óni kýiip qap qara bop,

Batyrash basqa sózdi baptaghan joq.

«Batyryp Batyrashqa jiberdi-au» dep,

Tym tyrys ýndemedi tyndaghan top.

 

Jayrandap Jaysang Aqan qaymyqqan joq,

Jýregin jolbarystan ainytqan joq.

«Jat elde jalghyz jýrmin» dep iymenip,

Bolar dep týbin qalay oy qortqan joq.

 

Júrt sózdi onan әri janghyrtqan joq,

Qanqulap, qanajulap qaghytqan joq.

Nasyrgha shabatynyn bilip jiyn,

Shappaghan bәige basyn auyrtqan joq.

 

Kógerip Batyrash shal basy qaltaq-

Qaltaqtap jan jaghyna etip jaltaq;

Bile almay ne qylaryn ýiden shyqty,

Halyq ta ketip jatty ýiden tarqap.

 

Jýiriktey jiyn jarghan qaghyp jaytaq,

Tanghaltyp әn, atymen eldi baytaq;

«Auylym qonghan Syrymbet dalasyna!»

Dep Aqan әn sap jatty basty shayqap.

 Kómbe

Tauysyp kól qymyzdy, tauday etti,

Neshe kýn Ereymen tau etke bókti.

Kýtilip kelgen meyman toyynghan son,

At shauyp, bәige ýleser mezgil jetti.

 

Shang basyp qoparylghan jer men kókti,

Arqanyng eli tegis at ertetti.

Qaraqshy qalay qaray tartatynyn

Habar qyp jarshylar da shauyp ketti;

 

 «Ay, әleumet, jarandar,              

Asqa jiyn adamdar!                  

Jargha qúlaq salynyz,

Biring qalmay, bәriniz

Aytqanymdm biliniz,

Atka tegis mininiz!

Tarap ketti tabaqshy,

Taugha tartty qaraqshy.

Solay qaray jýriniz!

«Kómbe qayda» deseniz,

Kózdi salyp kórseniz.

Órkesh-órkesh kóringen,

Orghylap su tógilgen.

Baldyrghany bilektey,

Balausasy jibektey.

Býldirgeni kónektey,

Ereymenning tauynda,

Egizqyzyl bauyrynda.

Jolamannyng qasynda,

Jylandynyng basynda,

Kók jaydaqtyng sheninde.

Boz oinaqtyng belinde,

Qayyndynyng dóninde

Qaraqusaq kólinde,

Sonda bәige tóbege

Jiylasyz kómbege!

Halqym, solay jýresiz,

Qaraqshygha eresiz,

Toghyz duan toghysqan

Segiz duan bas qosqan

Serdebeni kóresiz!

 

Jarshylar osylaysha ketti sarnap,

Bәigening bolar jerin júrtqa jarlap.

Qara jer qayysqanday qalyng jiyn,

Qybyrlap qúmyrsqaday jýrdi qaulap.

 

Lek-lek top, aghytyldy adam andap,

Tenizdey tolqyn jangha toldy jan-jaq.

Túyaqtan týtin bolyp jer men kók,

Bauyryn Ereymenning basty shandaq.

 

Úqsaghan en toghaydyn aghashyna,

Mol jiyn taudyng sayy, salasynda.

Týlkiler túiyqtalyp qolgha týsti,

Kisining qaldy qoyan arasynda.

 

Adamnyng kóz jetkisiz qarasyna,

Degendey iysi qazaq bәri osynda.

Jaughanday Ereymenge janbyr kisi,

Qusaqtyng tartty tura jaghasyna.

 

Ár týsti at, aluan kisi minui de,

Halyqtyng jazghy shóptey kiyimi de.

Beyne bir shegirtkening qonuynday,

Qusaqtyng júrt jiyldy biyigine.

 

Árkim-aq әlem baylap jýirigine,

Qúiryghyn saygýlikting týidi, mine.

Japsar el jaqyn kónil, tilektes bop,

«Bәigeli bolsyn!»-dep jýr bir-birine.

 

Shyqty shan, basty túman Jylandy jaq,

Sol shannan shyghyp jatyr at qylmandap.

Túmarlap, ýkilegen ónsheng jýirik,      

Jiyldy júrt aldyna sýmbe sanlaq.

 

Jýrgender júrttan ozyp, toptan tandap,

Jaraghan jyl ómirge osy asqa arnap,

Aldyryp jeti sayyn jelikterin,

Qatqandar biri-qamshy, biri-qarmaq.

 

Saqa attar, sar kidirler, sary tisti,     

Dәmeli dónen de bar, jýirik besti.

Qúsynday qyrdyng ónsheng ap-ala bop,

Jýirikter júrtty ýniltip kózge týsti.

 

At sany barghan sayyn birden ósti,

Atqa erip tamashalap halyq kóshti.

Attardy jazyp-syzyp kereshiler

Sanaqshy sanyn bir myng ýsh jýz desti,

 

«Osy asty kópten kýtip degen shapsaq,

Pәlenshe, týgensheden ozyp baqsaq;

Jýrgenshe jeke-jeke jýirik bolyp,

Arystyng asynda bir baq synatsaq...»

 

Degen oy bәrinde de bolyp maqsat,

Jiyldy qazaqtaghy ónsheng jaqsy at;

Qashannan qarlyghashtay jarshy miskin,

Qyzghyshtay qalyng topqa jýrdi qaqsap:

 

«Kór әleumet, jarandar!

Kómbedegi adamdar,

Maghan qúlaq tiginder,

Kelgen atty bilinder,

Aytayyn qaysy birindi,

Jiyldy jýirik, jiyldy!

Oyyng menen qyryndy

Jighan asqa býgingi

Kimder kelmey qalysqan,

Ayaq jetpes alysqan,

Qúlaq jetpes dabystan

Jiyldy osy kómbege,

Shapqaly túr bәigege

Bóken sandy buryldar,

Shapsa mynnan suyrylar

Jylqy maldyng jýirigi,

Serke sandy Qúla bar,

Qozybaydyng dýldýli

Kelgen atty bilinder!

Serpindi Kók bú da bar,

Qaysy birin aitayyn;

Shapsa jeldey zulatqan,

Shudyng boyyn shulatqan,

Meruert joldas Aqsúr bar.

Syrdyng boyyn siltidey

Tyiyp jýrgen Qyzqara,

Osy joly baq synar.

Qaysy birin aitayyn:

Bәige bermes údayy

Úlytaudyng Qúbayy.

Qashaghannyng qúdayy

Qarataudyng Qúmayy,

Qypshaqtyng Aqbaqayy,

Qyrghyzdyng Kóktopayy,

Aqshataudyng Alasy,

Kókshetaudyng Qúlasy,

Ertisten Elik-qúbaqan,

Esilding Qasqabúlasy,

Aytayyn qaysy birindi;

Jiyldy júrt, jiyldy.

Araldyng Alaýiregi,

Jarylqaptyng Jiyreni,

Balqashtyng beypil Bórtesi,

Semeyding Súrserkesi,

Tósten týlki qoymaghan

Tobyqtynyng túighyny-

Jambyltory osynda,

Jaughashardyng jýirigi,

Qaysy birin aitayyn;

Alataudyng basynan

Aq qanat Ker kelip túr

Auzymen qús tistegen;

Jalghyz ozbaytyn qúspenen.

Shapsa ekpini dauylday,

Ala kóilek aruday

Sypyra basyp, sylandap,

Kókala jýr búlandap.

Qaysy birin aitayyn;

Aluan-aluan kýliktin,

Asqan-asqan jýiriktin.

Qosylap túr otyz boz,

Jiyrma jiyren, qyryq qara,

Kerding ózi eki jýz.

Taghy, taghy, taghy da,

Talasyp túr baghyna:

Toqsan tory, jetpis kók,

Ala, qúla sany joq...»

 

Osynday habarymen topqa soghyp,

Jarshy jýr jaghy tynbay bәiek bolyp.

Jiyn júrt jýirikterdi tamashalap,

Attardyng aldy-artyna ketti tolyp.

 

Ár jaqtyng sanlaqtaryn súrap kórip,

Dýrildep úmytylyp jýr sonyna erip.

Kenesip, kerildesip, keulesedi-

Qoy, qozy jamyrasqan sekildenip.   

 

At aidau

 

   Aqan da alyp shyqty Qúlagerin,

   Salpityp sapty ayaqtay tómengi ernin.

   Jay tastap tórt ayaghyn keldi túlpar,

   Onasha júrttan aulaq túrdy Serin.

 

   Taltayyp jimay tastap tilersegin,

   Salpityp túrdy Qúla ýlpirshegin.

   Kýrenbay Aqangha kep sóz aitady:

   -Alasyng astyng aldyn, Aqan serim!

 

   Qúlang bir dýldýl eken januar-ay!

   Jýrikke qoly jetken jaryghanday,

   Saghan da ishim yrza, jolyng bolsyn,

   Jylqyny jigitimsing tanyghanday.

 

   -Kýtken bir atym edi kýninen tay,

   Joldasym osy at mening neshe jylday!

   -Endeshe bas bәigeni alyp túrsyn!

   -Aytqanyng kelsin, synshym, auzyna may!

 

   Batyrash tanushy edi búl da maldy.

   Qúlager Kók atqa ajal syqyldandy.

   Alghash-aq Qúlagerdi kórgen kýni

   Auyryp, úiqy kórmey ynqyldady.

 

   Kómbede Qúlagerge taghy bardy,

   Shyqty da aldy-artyna kózin saldy:

   «Arqanyng albastysy búl shyghar»-dep

   Ishinen Qúlagerden qauiptendi.

 

   Batyrash balta jastan atqa qúmar,

   Ayqayshyl at әpergen baqqa qúmar,

   Aram oi, ata namys úr-shoqpary,

   Kir kónil, sarayynyng batpaghy bar.        ,

 

   «Osy ma danqy shyqqan Qúla túlpar?

   Sýiegi bólek eken, súmdyq shyghar!

   Arqanyng aldyn alghan Kóktúighynnyn

   Alatyn әzireyili osy shyghar.

 

   Januar, bitising de erek eken!

   Sýieging alqa-salqa bólek eken!

   Kórgem joq kórip jýrip múnday atty,

   Jýgirse shaba ma eken, jele me eken?

 

   Búl kәpir jylqy ma eken, nemene eken?

   Osy asta aldymen-aq kele me eken?

   Aldynda at salmaghan Kóktúighyngha

   Bәr pәle Kókshetaudan kelgen eken!

 

   Jylqyday selt etpeyd, ne minezi?

   Jay, salan, minezi me - boy kýiezi?

   Estushi em, súmyraydyng syrttan danqyn,

   Jayly emes, ne qylsa da kelgen kezi.

 

   Otty eken januardyng eki kózi!

   Perining pyraghy ma múnyng ózi?»

   Týtigip, qap-qara bop túrdy Batyrash,

   Jalghyz-aq «Qap! Qap!» bolyp aitqan sózi.

 

   Osylay aitpaghanmen ishinen syr,

   Tomsaryp Batyrash kep tolghatyp jýr.

   Kek qaynap, yza kernep, jauqqanday,

   Qalyp túr, qany qashyp, sýldesi qúr.

 

   Shetsiz kóp shegirtke jan qybyr-qybyr,

   U da shu, aiqay-sýren, ybyr-jybyr.

   Attyryp Aqan atyn oqty kózge

   Túrghanyn bilsin qaydan ajal qúrghyr.

 

   Ne qylsyn, Aqan oghan qarasyn ba?

   Jau, meyli, jýre berer jar astynda.

   Túmaryn Qúlagerding sheship alyp,

   Sipap túr ayasy men jayasyn da.

 

   Qyzyl shyt tartyp berip balasyna,

   Kóp attyng qoya berdi arasyna:

   «Aldyna bir-eki-aq at alyp otyr,

   Kelgenshe sonau jerding shamasyna.

 

   Búl aidau-qyrghyn joryq, bayqap otyr,      ,

   Barghansha búlang qúiryq, shayqap otyr;

   Jel jaqta shang qaptyrma, úrma, qalqam!

   Tek qana tizgin qaghyp jayqa da otyr.

 

   Qaytarda tizginindi tejep otyr,

   Taqymdy qamshy salmay bezep otyr.

   Bol da otyr birding sony, yzang ozba,

   Tek qana bir mólsherde kózde de otyr.

 

   Kórding be sonau jatqan kók ózekti?

   Ótkendi sol ózekten salshy tepki;

   Qoya ber basyn sonda, qarghatayym!

   Ózi alar onan keyin qalghan betti.

 

   Al kýnim, sen de jónel, attar ketti,

   Shang basty, jel jaqqa tart, jer men kókti;

   Ajyrap men senderden qaldym jalghyz,

   Alla, ózing aman keltir eki ermekti!»

 

   Qalyng at, kóp balanyng arasynda,

   Qúshaqtap Aqan sýidi balasyn da.

   «Qosh, aman kelgeninshe kýtemin»-dep,

   Moynynan qúshaqtady Qúlasyn da.

 

   Aluan at-tory osynda, qara osynda,

   Ne sanlaq, sәigýlikting bәri osynda.

   Kýnirentip, keng dalany dýbirletip,

   Tógildi at Ereymenning salasyna.

 

   Eki atty aidaushy mingen jaylap,

   Attardy dýrkiretip jóneldi aidap.

   «Dau-damay at kelgenle airylsyn»-dep,

   Kóreshi keler jolgha qoydy saylap.

 

   Sýzilgen qúiryq, jaly ónsheng jaydaq,

   Balalar bәisheshektey shyttar baylap;

   Bәigede bәsekemen baq synasqan

   Qalyng at kóldi ainala ketti qaynap.

 

   Atqa erip el tógilip alys ketti;

    «Qayt!», «Qayttap» elge әngirlep shabar jetti.

   Kóruge matqa aitqansha ózge oiyndy

   Teniz top tolqyp, qalqyp, búrdy betti.

 

   Shulatyp, manyratyp qoyday kópti,

   Qasyna qaraqshynyng aidap jetti.

   «El týssin, endi baluan bolady»-dep,

   Kәri oyaz tor qasqal ars-úrs etti.

 

Baluan bәige

 

   Qújyndap qúmyrsqaday sala-sala,

   Múnda joq qatyn-qalash, bala-shagha.

   Oyazdyng tәrtibimen iyirildi júrt,

   Bodan el, «Taqsyrlaghan», jaq asha ma?

 

   Shytyrlap at baylandy qalmaqshagha,

   Jónkilip jayau halyq keldi ortagha.

   Baluandy týsetúghyn taghy jarlap,

   Jarshylar jaghy senbey jýr qaqsauda.

 

   Alapqa alqa qotan otyrdy jan,

   Jeri joq iyne shanshar, adam túrghan.

   Jayaulap tay shaptyrdym jerge keldi,

   Alysta attar qaldy baylasyrghan.

 

   Oyazdyng tәrtip qylyp aituynan.

   Basqaryp kisi yqty ata úlynan.

   Kók dónde dýrbi salyp oyaz otyr,

   Basyna kólenkelep shatyr qúrghan.

 

   Keng jazyq, maysa kógal ortasynda,

   Jiyldy júrt Qusaqtyng jotasyna.

   Kýreske keng ashyqty saylady júrt,

   Arnalghan alyptargha aiqasugha.

 

   Úqsaghan jazghy kýngi jauqazyngha,

   Tizildi el Ereymenning alqasyna;

   Alysyp Arghyn, Nayman kýsh synasyp,

   Atty aidap, azamatpen shayqasugha.

 

   Dauryghyp qarsy jaqta qobyrasty,

   Baluannyng sheshindirip, dabyrasty.

   «Tez shyghar baluanyndy!» -degen dauys

   Atoylap, qyr kórsetip, jamyrasty.

 

   Auyldy edirendegen qymyz masty,

   Seskentip myna duman kónilin basty.

   Key baluan kisi ólgendey jer shúqylap,

   Jýregi jigitterding ýrke qashty.

 

   Baluany sheshingen jaq dikeng qaqty,

   «Kisindi shyghar! Shyghar» -dep-aq baqty.

   Shydamay sheshinuge neler baluan,

   Samay ter shekelerden shyp-shyp aqty.

 

   Attatyp, atandayyn alshandatyp,

   Aqsityp bir baluandy arsandatyp,

   Aruaqtap jetelegen bir qaranyn

   Noqtasyn sypyrdy әkep, taltandatyp.

 

   Kórmegen múny halyq qaldy qatyp

   «Mynaghan shygha almas-dep-eshkim batyp!»

   Qoragha týsken jalghyz jolbarystay,

   Ol túrdy, kórgen kózdi tanyrqatyp.

 

   Búl asqan alyp edi, myqty qara.

   Talqandap tauday dәudi jyqty qara.

   Shoshytyp bar jigitke mysyq bolyp,

   Tyshqan qyp inen-inge tyqty qara.

   Burasan, búqa moyyn, týkti qara,

   Kýmbezdey kórinedi kýpti qara,

   Borbandap jolbarystay jonyn berip,

   Maydangha bir tizelep shókti qara.

 

   Aldyrmas tiri jangha alyp, berik,

   Shoshyndy búl qaradan halyq kórip.

   Biledi aluan týrli әdisti de,

   Ótkizgen talay kýres, talay sirk.

 

   Bos shulaq mingen jarshy jәne kelip,

   Baluandy bayandady sózge terip.

   Tyndasty astyng halqy qúlaq qoyyp,

   Bir-birin basyp, janshyp, entelenip:

 

   -Mynau, mynau, mynau er!         

   Pil sýiekti, búlang er,

   Arystanday aibyndy er,

   Jolbarystay juan er.

   Ertisting boyyn silikken er,

   Edilding boyy ýrikken er.

   Irbit, Altay, Mekerje,

   Jәrmenkede shyqqan er.

   Alataudyng alybyn

   Alyp jerge soqqan er.

   Qara taudyng alybyn

   Qaghyp jerge tyqqan er.

   Angbaydyng asyna,

   Onda on alty jasynda,

   Atan jyqqan alypty

   Ap jylanday jútqan er .

   Búqa moyyn, burasan,

   Búghalyq bermes shu asau,

   Talaylar qorqyp búqqan er.

   Ne nәnderdi bóriktey

   Qaghyp, silkip sirkti,

   Qalalardy qúrtqan er.

   Aldy-artyna birdey er,

   Alysqangha dýrdey er.

   Adamzatqa syrttan er,

   Qoly qúrysh qorghasyn,

   Alysqanyng onbaysyn.

   Alyp jerge tyqqan er.

   Alysqannyng kók etin

   Syqpa qúrttay syqqan er.

   Ayqasqannyng terisin

   Sharanaday jyrtqan er.

   Ázireti әlinin

   Ádisin kýshin tútqan er.

 

   Jarshynyng búl aitqany beker de emes,

   Osylay etip otyr kóp te kenes.

   Adamnyng burasyna adam batyp

   Batyldyq kýresuge eter de emes.

 

   Jarshynyng jyrlaghany jalghan da emes,

   Shyny sol ótirikten zarlau da emes.

   Kenkek tós, keng jauryn, ýngir qara-

   Ózge jan búl túrghanda baluan da emes.

 

   Kelip edi osy qara әldeqaydan,

   Kýrseti qughyn jigit kishkentaydan

   Qalany jyghyp, qyrdy aralaghan

   Bir asqan alyp edi, zaty Nayman.

 

   As berip alty arysqa danqyn jayghan,

   Tauyp ed bauyrdy búl Saghynaydan.

   Jatyr ed kýshin әdey kórsetkeli,

   Kereyde qonaq bolyp bir-eki aidan.

 

   Shyghatyn zor qaragha bir jan bolmay,

   Jigitter qoyan boldy, jýrek qalmay.

   Sibirding sirkterin silkip shyqqan

   Osyndy alyp otyr oyaz qolday.

 

   Qaratau kórgen emes zordy múnday,

   Jetisu kisi tappay boldy júmday.

   Balyq bop Aral, Balqash auzyn ashty,

   Qauyp qyp qorghalady Semey, Torghay.

 

   Qarsy jaq kisi tappay boldy jýdeu,

   Kók temir boldy jasyp almas egeu.

   Salbyrap bet monshaghy baluandardyn

   Tep-tegis tómen qarap, boldy kýieu.

 

   Bitik kóz, ýrpek sary, dembel sheleu

   Sheshilip qarsy jaqtan shyqty bireu

   Qorashtau kórer kózge, baluan derge,

   Aruaqtap Oqas jaghy qyldy tileu.

 

   Ataghy búl sarynyng baluan Jaqyp,

   Shynyrudan týie tartyp alghan Jaqyp.

   Ádisqoy, alysqanda dóngelenip,

   Toptardy talay jyghyp, jarghan Jaqyp.

 

   Asyna Abaq Kerey barghan Jaqyp,

   Onda da bas bәigeni alghan Jaqyp.

   Moynyn qashaghannyng ýzgen talay,

   Deytúghyn Bayanauyl Tautan Jaqyp.

 

   Búl Jaqyp әlde jalshy, әlde malshy,

   Bolmasa Oqasqa ergen bir it arshy.

   Jýrekti, kim bolsa da kýshti jigit,

   Siyaqty by qolynda jezdi qamshy

 

   Jep-jenil, qarshyghaday sary sharshy,

   Ýielmen, ýlken dәuge jýrdi qarsy.

   Aynala kópting aldyn qydyrystap,

   Bezektep, tanystyrdy taghy jarshy:

 

   - Mynau, mynau, mynauym,

   Sekseuilden búrauym.

   Alysqanda shaq kelmes

   Alybyng men dyrauyn.

   Týsti arghynnyng tobynan,

   Qútylu joq qolynan.

   Albastysy alyptyn,

   Ázәzili әdistin.

   Shorshyghan da, yrshyghan,

   Shegirtke sary, oq jylan.

   Bódeneler bóriktey

   Qaqqanynan soghylghan.

   Azulysy alyptyn

   Ashulansa tistegen;

   Aylasyna kóz jetpes,

   Astyna jannyng týspegen.

   Salghan jerden syrttaghan,

   Esh pendeden yqpaghan.

   Tiygen jerden tiktegen,

   Búghalyqtap tolghasa,

   Qashaghandy býktegen.

   Yghyna kelip qalghanda

   Yqty jardy kýtpegen.

   Shalugha adam saytany,

   Shapshyghan da shorshyghan

   Shalqar kólding shortany;

   Seng soqqanday silkindi.

   Baluangha týskende

   Balyqtayyn búlqyndy;

   Ústau qiyn shirkindi.

   Basym kýshti, er jýrek,

   Baluandardyng әkesi,

   Taudyng targhyl tekesi –

   Sekirse seksen qadamgha,

   Ústatpaytyn adamgha.

   Qarsy aldyna kelgende

   Qaqpandayyn serperli;

   Jan jyqqan joq órt erdi.

   Alyptardy audardy,

   Engezerdi enserdi.

   Kelsap-kelsap bilektin

   Talayyn- talay tónkerdi;   

   Alyssa bura shókkeni.

   Aduyn alyp kók bóri,

   Arysta talay bәige alyp,

   Ayqasty talay kóp kórdi.

   Ayqayda talay týse qap,

   Asqynghandy bókterdi.

   Aptyqty talay basqyndap,

   Alysta talay bókserdi.

   Aytyp- aitpay nemene,

   Ansaghangha susaghan,

   Alysugha dóp keldi.

 

Kýres

Qúz qara túra keldi alas úryp,

Saryny qorash synyp,balasynyp.

Tap berdi qara qaban sary mysyqqa,

Bayghúsqa boldy tym-aq jan ashyrlyq.

 

Yshqyntyp sybyzghyny, dabyldy úryp,

Ekeuin qoya berdi shabyndyryp;

Alysty ars-úrs etip eki arystan

Talasty, birin-biri alyp, júlyp.

 

Saryny óshiktire, jauyqtyra,

Arsandap omyraulady alyp qara;

Týspedi ol dopsha qarghyp, mysyqsha arghyp,

Degendey «Kýshing bolsa alyp qara!»

 

Ol daghy óz әlinshe alyp qana,

Árkimdi jyghyp jýrgen shalyp qana.

Búltyldap jyqqan jerde jappay túghyn,

Basqagha bastyrmaytyn  balyq bala.

 

Jelkildep qara saqal shudadayyn,

Búlqyndy alyp qara buradayyn.

Shabyndy qantardaghy kýii týsip,

Degendey «Alyp soghyp, júlmalayyn».

 

Búlqyndy shaynastyrghan buradayyn,

Júlqyndy jútpaqshy bop suda jayyn.

Tasynday tiyermenning tastasyp jýr,

Qarysyp qúshaqtary barghan sayyn.

 

Siyaqty biri juan biri júqa,

Ókirip sýzisip jýr eki búqa.

Talasty el aldynda eki arystan,

Alysyp, ars-úrs etip silke, júlqa.

 

Saryny sol jaghyna alyp qymqa,

Qayqaytyp qara baluan shaldy qyrqa.

Jatama, serke sary ketti shoshyp,

Jerdi shan, ózin qan qyp, etin jyrta.

 

Jeydedey jalanash et jyrtyluda,

Sóitse de ol, oilanyp jýr úmtylugha.

Siresip ong jaghyna qyryndaydy,

Arqalap, qyryna alyp, jerge úrugha.

 

Jaqyptyng jatyr kýshi ong jaghynda,

Onbaydy týsken adam ol jaghyna .

Iyqqa «Ap!» degende alyp qaldy,

Syqyrlap azar aldy qol, qabyrgha.

 

Aylasyn baluan Jaqyp qylyp qaldy,

Ónkeyip ógiz qara minip qaldy.

Dóngelek ainaldyryp siyrendetip,

Jerge alyp noqtalyny úryp qaldy.

 

Du etip Arghyn jaghy kýlip aldy,

Anyrap Nayman jaghy túryp qaldy.

Aruaqtap, әulekiler aighay salyp,

Qorqaqtar qoyandayyn búghyp qaldy.

 

Kýrs etip jýndi qara jerge týsti,

Ýstine baluan sary mine týsti.

Bastyrmay tizesimen qaqty qara,

Alyp qoy, bóri basar ol da kýshti.

 

Eki aighyr bir-birine saldy tisti,

Qaranyng kórinedi aldy kýshti.

Talasty tamashagha qos qútyrghan,

Mәz qylyp qyrdaghy ýlken mәjilisti.

 

Audaryp jәne Jaqyp, jәne basty,

Dopsha atyp birin-biri domalasty.

Laqtyryp birin-biri bórikshe atyp,

Ekeui jyghysa almay, qayta ústasty.

 

Úsatty ayaqtary basqan tasty,

Kók qyrqa júlmalanyp, shandaq basty.

Qúpaqtap otyra almay qoyday shulap,

Eki jaq «A, qúdaylap», aruaqtasty.

 

Saryny qara kókpar laq qyldy,

Úrshyqtay ýiirgende ylaqtyrdy.

Ekeui ólermenge jetken kezde,

«Ayyr!» dep, halyqqa oyaz júbap qyldy.

 

Arghyn jaq «Jyghyldy!» dep, shulap túrdy,

Nayman jaq «Jyqqan joq!» dep, jan-jal qyldy.

Siresken shayna sumen eki arlandy,

Kereshi kisiler kep eki aiyrdy.

 

Bayan jaq «Bәige ber!» dep keldi oyazgha;

«Bәigesin, kim jyqqanyn jaz qaghazgha!».

Kerey jaq bergizbesten ketti kernep:

«Itjyghys! Mynanyng da jyqqany az ba?».

 

Tiymedi sóitip bәige Oqas tazgha,

Olargha kýsh qylarlyq qayda oyazgha!

Bolmady oyazdiki elge bitim,

Múnday da әngirleytin әuleki az ba?

 

«Jyqty- dep jelikken jaq – bizding qara!»

Bolmady omyraulap jan-jal qyla.

Bәigeni bizdiki dep túryp aldy,

«Týsti, - dep, -alghash jerge sary bala!»

 

Qoymady «Kýresem» dep jýndi qara,

Ausarlau әugip, danghoy jyndy qara

«Dәl jyqpay dauly bәigeni almaymyn» dep

Baylaudy bitpes daugha qyldy qara.

 

Jaqyptyng jaghy jatyr «Kýrespe!» dep,

«Jetedi osy abyiyr, tirespe!» dep.

«O da olja bas bәigeni bólip berse ,

Búl qara asqan alyp, syr deste»- dep

 

«Ekeuin taghy, taqsyr, kýrestir »- dep,

Oyazdan Oqas, Shabdan qyldy tilek.

«Ózdering bilesinder!»- dep oyaz otyr,

Boldy júrt ekuin kýrestirmek.

 

Eki úday bolyp túrdy elding jaghy,

«Shyq!, Shyq!»- dep jýndi qara shabynady.

«Shyqpalap» Bayan jaghy bәiek bop jýr, -

«Abiyr osy joly qaghylady».

 

«Shyq» degen er qorlyqqa namystandy,

Sheshindi shege sary alysqaly;

Jamanat qoryqty degen, qorlyq, sirә,

Kýrespey qayda qoyar jabysqandy?!

 

«Shyghamyn nar tәuekel, taghy baram,

Jyqsam alam, jyqpasam taghy qalam.

Bolmastan ókirektep ol túrghanda,

Sesimdi kórseteyin mende bәlem.

 

Men de  adam, rasynda ol daghy adam,

Bir-bir qoy sheshemizdi qaljalaghan.

«Shyghar!» dep dәu qaranyng dikekteui

Tiymeydi tipti jenil ol da maghan...»

 

Halqynnyng syryn ózing bilesing de,

Isine kýiesi de, kýlesing de;

Qalasyng keyde keyip, keyde mәz bop,

Áyteuir sol halyqty sýiesing de.

 

Sozylghan sóz qúiyldy jýiesine,

Baylandy taghy qayta kýresuge.

«Anany erkek bolsa alyp kel!» dep,

Otyrdy jýndi qara jýresinde.

 

Tap berdi teris azu bir-birine,

Búqaday sýzgiledi jýndi, mine;

Sart etip shege sary ishten shalyp,

Qarshygha qazdy qaghyp ildi, mine.

 

Sarynyng qarshyghaday iluine,

Áruyqtap Bayan jaqtyng kýluine,

Qarany qayystyryp búraghanda,

Kýrt etti... bir gәp boldy jiligine...

 

Sylq etip jýndi qara jerge týsti,

Ýstine túighyn sary mine týsti;

Shegirtke atyp kettti bastan yrshyp,

Jýndige jan jabyrlap jýgiristi.

 

Osyghan ekiday bop eleuresti,

Ýitkeni etke toyyp, qymyz ishti.

Qútyrtyp qoraz-dayyn qyrqystyryp,

Daghdyryn qos ausardyng sýitip sheshti.

 

Ynyranyp jýndi jatyr ókpe soghyp,

Sermelip eki qoly, janyn qoryp.

Búralyp qalghan eken sol ayaghy,

Synypty jilinshigi kýl-kýl bolyp.

 

Oqas túr shoqtyghy asyp, jengen bolyp,

Oyaz túr ýnireyip shylym soryp;

Sóileydi bireu ayap, bireu qajap,

Jaraly jilinshikke shanshu bolyp.

 

Kógerip jatyr baluyn qany qashyp,

Kórgenning bәri ayasty, jany ashyp.

Baluany jyqqan Arghyn shuyldap jýr,

«Aruaq qoldady» dep, kónili tasyp.

 

Oyazgha Oqas kep túr man-mang basyp,

«Beriniz bәigemdi!» dep bayandasyp.

Toghyzdy týie basty ýlesti júrt,

Talasyp suyrtpaqqa janjaldasyp.

 

Bir taydy bara jatyr bireu alyp,

Bir qoydy ketip qaldy bireu qaghyp.

Júlysyp bir sharshygha eki saqal,

Bir-ekeu yryldasty it syqyldanyp.

 

Jaqyn joq, janashyr joq, jalghyz qalyp,

Qúz qara zarlap jatyr, dir-dir qaghyp.

Bәigeni as etindey júlqylap jýr,

Bireuding jilinshigin malgha shaghyp.

 

Osynday ne deysinder әleumetti,

As berip alystyrghan sol әdetti?

Sókseniz, soqsanyz da boldy solay,

Men ózim osyndaydan kórdim kópti.

 

Sonymen baluannyng bәigesi ótti,

Otashy mertikkendi bebeuletti.

Búl da bir el qydyrghan eser eken,

Sorlyny atqa óbektep alyp ketti.

 

 

                                      At qaytqanda

Jasymnan jylqy deme mening janym,

Atyrdym jylqy ishinde ómir tanyn.

Japanda jel jylqynyng ýstinde óskem,

Mekendep ómirime attyng jalyn.

 

Mal syrlas, attyng syry maghan mәlim,

Jyrym- jylqy, jýirik at- salghan әnim.

Aspan asty, jer jýzi- keng saqara                          ,

Kýn kórip atam qazaq kelgen mәlim.

 

Qazaqtyng jylqy ansatqan jarly, bayyn,

Jarlyny jalghyz atsyz aldy uayym.

Sýigen jar, sengen dostan jaqyn jylqy,  

Bilgen jan beker demes attyng jayyn.

 

Birge ósken bala kýnnen qúlyn, tayym,

Tor qúnan kóshke mingen kýn-kýn sayyn.

Avtoda agharsa da saqal, shashym,

Atymdy ne betimmen úmytayyn!

 

Búl kýnde avtom da bar, atym da bar,

Bәige alu samoletpen saltymda bar.

Bizde joq Saghynaydyng sasyq asy,

Toyyna Oktyabriding atym shabar.

 

Sauyqty, salty qyzyq halqym da bar,

Jylqymda asyldandy qoltumalar;

Týrlendi qazaghymnyng qalyng maly

Attarym asyl túqym jarqyl qaghar!

 

Qyzyghy qyrdyng ýlken bәige shapqan,

Kýnirentip kók jaylaudy atty tartqan,

«Bala dep әri pysyq, әri jenil»

IYesi talay attyng meni tapqan.

 

Men daghy múnday kezde jylmang qaqqam,

Mingenmin ne sanlaqqa sumang qaqqan,

Kóp atty talay-talay tastap keyin,

Qyr qúsyn taqymymda qylmandatqam.

 

Sәigýlik mynnan ozghan, ónkey sanlaq,

Qyrghyndap qaytar jerge jetti shandap.

Aydaushy tyrna qatar tegis tizip,

Qaytugha ynghaylandy aidalghan at.

 

Qaz-qatar, myng ýsh jýz at jaydy qanat,

Balalar bir-birine: «Alaq! Alaq!»

«Al qayt!» dep qashan qolyn silteydi dep,

Bar bala aidaushygha túrdy qarap.

 

Shyghar dep qashan dausy «Qayt! Qayt!» taghan,

Ózim de talay-talay jaltaqtagham.

Bolar ma at ýstinen qyrda qyzyq,

Jalghanda arman bar ma at qaytqannan!

 

At qaytty әlde neshe on shaqyrymnan,

Kóp atty qayyrmady jaqyn búdan.

Jóneldi týtindep myng ýsh jýz at,

Shang ketti kókke shapshyp sapyrylghan.

 

Arysta aghalaghan neler sanlaq,

Qashannan qatyp-sengen bәigege arnap.

Úrandap bәige shapqan bala halqy,

Kýnirentip jerding jýzin ketti shandap.

 

Shany-búlt, ekpini-jel, attar-qanbaq;

Balalar úran salyp, bezdi zarlap.

Shapqan at, salghan úran-kýnirendi Arqa,

U da, shu, úlan-azar boldy jan-jaq.

 

Kýnirentti oidy, qyrdy ónsheng kýlik.

Arqany dýbirletti dýbir qylyp.

Kóshirip jerdi, kókti keledi attar,

Kerilgen keng dalany býlindirip.

 

Jer betin qaghyp úshqan qústay shýigip,

Adaqtap barghan sayyn shyqty jýirik.

Tórteuding myng ýsh jýzden moyny ozyp,

Qúlager kele jatty tistep qúiryq.

 

Artynda tórteuining myng at qaldy,

Balalar barghan sayyn shulap qaldy.

Jer shirkin barghan sayyn bauyryn jazyp,

Shang shirkin barghan sayyn budaqtaldy.

 

Shang kókke órtengendey shumaqtaldy,

At terge shomylghanday sudy aqtardy.

Kýn shilger, adam, aiuan sudan keuip,

Týtigip talay attar qúlap qaldy.

 

Qúdyqtan, jeroshaqtan qazyq qazghan

Júldyzday jalt etedi jýirik jazghan.

Shynayy jel jýirikter qyrgha bitken,

Degen sóz bylshyl bizding jylqyny «azghan».

 

Tórt túlpar soqty jeldey mynnan ozghan,

«Jetseng al!» degen esep múnsha sozghan.

«Armansyz bolsyn attar» dep әngirlep,

Qazaqtar qonshy ma edi qúrty qozghan?!

 

Jarysty ónsheng túyaq joldy soyyp,

Tórt ketpen kele jatyr dabyldy oiyp.

Tórt túlpar shanyn bólip, úzay saldy,

Jolshybay attyng bәrin qyryp-joyyp.

 

Óssem de atqa shauyp, bala bolyp,

Aytugha jetpeydi әlim múny tolyq.

Bir sózben býktep aityp, baylaghanda,

Osy aidau bopty qatty qyrghyn joryq.

 

Ýstinde Qúlagerding qanday bala?

Tastap ek bayandamay ony shala.

Aqannyng elden kelgen bir joldasy,

Ketelik ony da aita osy arada:

 

Búl ózi eldegi bir jetim bala,

Aqangha bauyr basqan ókil bala.

Kózindey Qúlagerding kýtedi Aqan,

Beybaqqa Aqan seri sekildi ana.

 

Ol kezde jetimder kóp qaqtyghatyn,

Mynany Aqan sýiip, jaqtyratyn,

Asyrap ash, jalanash qaldyrmastan,

Bireuge elindegi baqtyratyn.

 

Bәigege qosar bolsa Aqan atyn,

Mingizip búl balany aparatyn,

Taqymy jetimekting qútty bolyp,

Qúlager qosqan sayyn bәige alatyn.

 

Qúlanyng bilip alghan bala syryn,

Serining keltirmeytin jәne ashuyn.

Qalyng el, aspan, jerding arasynda,

Aqan dep biletin ol janashyryn.

 

Aqan da әkesindey balasynyn,

Joqtyghyn joqtatpaghan anasynyn

Qorghaytyn ol ómirde ýsh-aq zatty:

Qúlasyn, balasyn, kóz qarashyghyn.

 

Onymen Ereymenge tórt at ketti,

Tórt bala barghan sayyn úzap ketti.

Qara ýzip qala berdi ózge bala,

Qalghandy qorlyq teuip, yza ap ketti.

 

Jýirikter jýndey sabap joldy týtsin,

At solay bara bersin, búl sóz bitsin.

Keleyik kómbedegi kópke taghy,

Sarylyp ketken atty qansha kýtsin.

 

Ayghay, shang attyn shyqqan kókke ketsin,

Ekpini jel soqqanday dýrildetsin.

Jel jýirik Saryarqany dombyra qyp,

Tórt túlpar túyaghymen jerdi shertsin.

 

 

At shany

Aynaday móldiregen Qúsaq kóli,

Osy edi Ereymende jerding sóli.

El jaylap, mal jayylyp, duman bolghan,

Jaydyrghan jasyl kilem júmaq jeri.

 

Tóbesi osy kólding biyik jeri,

Qusaqtyng móldiri edi Kókshe kóli.

Bәigesi baluannyng tarqaghanda,

Asyqty atty tosyp astyng edi.

 

Aydalghan astyng aty alys jerge,

Bolar ma Qyzqashqandy jaqyn derge.

Shyqty shang kóz úshynda aq shýike bop,

Qúldyrap at oiysty Qusaq kólge.

 

Kim jetsin tau bauyrynan soqqan jelge,

Dәl sonday anqydy attar jazyq jerde.

Tau tósip dýsirletip, dýbirletip,

Talasty osy tórt at Ereymenge.

 

Janyna elimizding jylqy jaqqan,

Jylqygha jetpegen kóz jautang qaqqan.

Minseng at, ishseng qymyz, jeseng qazy;

Qashannan qazaq halqy jylqy baqqan.

 

Atty artyq kórgen elmiz mingen taqtan,

Qyzyq – aq bizding bәige qyrda shapqan!

Shydar ma qazaq jany úshyp ketpey,

Attargha shang shygharyp kele jatqan.

 

Úzaq jol, talay qyrqa, talay qabat

Tauysyp shyqqan joq pa kele jatqan at!

Qayta ma Qyzqashqannan shauyp jylqy,

Jetpese, tegi búghan úshyp qanat!

 

Qadalyp shyqqan shangha ýnildi kóz,

Ózara duyldasqan basyldy sóz.

«Kim de kim atqa minse jazaly!» - dep,

Jarlyqty jәne berdi ýnirek oyaz.

 

Jarqyrap jatyr Qusaq kóli sayran,

Jas qayyng jaghasynda jelmen oinap.

Shang qylang kóz úshynda bergen kezde,

Qobyray bastady júrt kózi jaynap.

 

Tyidy oyaz «Tynyshtal!» - dep qatty aighaylap,

Qazaqty qauyzgha aidap, jipsiz baylap.

Qusaqtyng ker jol asqan kezenine

Qylt etip kele jatqan at shyqty qaynap.

 

Búrq etti kezeng asyp shúbaghan shan,

Qobaljyp qozdy qúrty astaghy jan.

Oyysty ýsh – tórt qara ýzdik – sozdyq,

Aldynghy at biri – qylan, biri – baran.

 

Kórgende kóz úshynda kele jatqan

Qarany qoya ma kóz kýn – týn baqqan?

Jasaurap eki kózi túra almady,

Qúlasyn qúldyraghan tanyp Aqan.

 

Sozyldy osy tórt at kól ainala,

Aldyna eki at shyqty jeke dara.

Ótetin at qylt etip Jylandy ózek,

Suy joq, bútasy kóp – jyraqana.

 

Kýtken kóp qaytqan attan kórse qara,

Jyndanbay jandy qazaq túra ala ma?

Dep túryp: «Toqta! Toqta! », «Shappa! Shappa!»

Topalang bolmaushy ma edi túra – bara?

 

Sorghalap sol ózekke at qúlap,

Joghaldy júrt kózinen kele jatqan at.

Ózekten ýzdik – týidek ýsh at shyqty,

Aldynda qylt etkendey boldy bir at.

 

Elde joq osy kezde úshar qanat,

Qaytsyn – au qazaq, kónil qúmarlanad.

Aqannyng ne bolghanyn bilgemiz joq,

Aldynghy at barandanbay qylandanad...

 

Júrt kórdi  at ýsheu – aq, biri qaldy;

«Baran joq baghanaghy!» - dep shulady.

Tyrmysqan tóske taman ýsh jeldi ayaq,

Degenshe әni – mine kelip qaldy.

 

Kóktúighyn kele jatqan eken aldy,

Januar, qanat qaghyp órge saldy;

Talassyz kereshiden kemel ótip,

Qayqayyp qaraqshygha kete bardy.

 

Altaydyng qosqan aty asyp aruaq,

Kók aty Batyrashtyng keldi zaulap.

Dauysy balasynyng azar shyghyp,

Shyryldap óte shyqty «Begaydarlap!»

 

Ayaghy búrang qaghyp, bota maymaq,

Aytpaqtyng kýreni ótti: «Tólebaylap».

«Shormandap» kәr, shor ayaq buryl ótti;

Lap úryp, qozyp ketti, júrt aiqaylap.

 

El shirkin búl attardy qansha kýtti,

At qaytty alyp bar qyzyq, bar ýmitti...

Jýgirdi attaryna qaptap jayau,

Endi ústau osylardy qylmys tipti...

 

Úrandap myng ýsh jýzden ýsheu ótti,

Qara joq ózgesinen, qayda ketti?

Aspan shu, jerding betin shanyt borap,

Bireudi bireu tipti  bilmey ketti.

 

Qysylghan baghanadan qystalang bop,

Tәrtibing oyazdyng el ústaghan joq.

Alugha atyn әrkim joldan izdep,

Jarysyp at aldynan úshpaghan joq.

 

Tek Qúla astyng aldyn shayqaghan joq,

Bәige alyp, jiyn jaryp, jayqaghan joq.

Ayyrylyp Aqannan da qaldyq, mine,

Ketkenin qalay qaray bayqagham joq.

 

Jalghyz qazyq

Biz endi ainalmaymyz astaghy elge,

Aty kep, әngir qaghyp jýrgenderge.

By Oqas, kәri oyazgha týkiremiz,

Jatqanda seri týsip sergeldenge.

 

Shapqan el jetti qaptap Qusaq kólge,

Álgi ózek, at kórinbey ketken jerge;

Aldynghy at baran bolmay, qylang bolyp,

Aytalyq ne bolghanyn Qúlagarge.

 

Yzghytyp kele jatty at kól ainala,

At kýtken kómbedegi kórdi qara,

Jibermey Qúlagerdi tizgin tejep,

Kezennen oiysqansha keldi bala.

 

Syrdeste Seri atyna shapqan bala,

Bәigeni shapqan sayyn qaqqan bala.

Qúlanyng qúlaghynda oinap ósken,

Serige senimdi bop jaqqan bala.

 

Shang qauyp, jeldi jútyp, shólirkegen,

Qansytyp, qúrghap tanday, kýn de jegen;

Qaljyrap kele jatty ýni bitip,

At qaghyp, shól mendetip, shabu jengen.

 

Kórgende kóp kisini Ereymennen,

Orghytyp ainalghanda Qusaq kólden;

Qalyqytap  qobylardan qústay úshyp,

Asqanda búldyryqtay bezip belden.

 

Qúlager jetkizsin be jekpe – jekke,

Keledi basyn tartyp, qorqyp tekke.

Kók atty qaghyp, soghyp omyraumen,

Aghyndap kelip týsti Kókózekke.

 

Qara joq, myndaghan at qaldy artta,

Ózge attar әldeqayda búl mezette;

Qúlannyng basyn qoya bermek edi,

Kezikti bir tosqauyl osy ózekte.

 

Qusaqtyng osy qylta moyynynda,

Attardyng shauyp óter joly múnda;

Kek kernep, jasyrynyp túrdy bireu,

Bir jaman osy ózekte oy qylugha.

 

Aybalta yrghay sapty qoyynynda,

Sol edi myltyghy da, soyyly da.

Altaydyng aqylynan ashuy kóp,

Arghynnyng es bolmaydy doyyryndy.

 

Aq myltyq – úshqyr boz at bar astynda,

Jau túrdy jasyrynyp jar astynda.

Jol ýsti tasqa bitken qaraghannyn

Álgi túr atty kýtip dәl astynda.

 

Mingeni boz, kiygeni qara ýstinde,

Qúlager tizgindegen bala ýstinde.

Myltyqtyng auyzyna úshqan qústay,

Aghyzyp jetti jaudyng dәl ýstine.

 

Kórindi at, kele jatyr Kók at alda,

Qamshylap shyryldaydy bala zorgha.

Tóbelep basqa, kózge Túighyn keled,

Shayqalyp, sharq ayaqtap, týsti jargha.

 

Siyaqty Kókti soghyp, Qúla alargha,

Tosqauyl múny kórgen túra alar ma?

Kómbege kórinim jer qalghang kezde,

Qúla alsa qorlyq qatty múnan bar ma?

 

Ketipti ter shýmektep Kókti jauyp,

Qúlager qúiysqandas, qyldy qauip.

Terlemey qabaghy da Qúlagerdin,

Keledi irkip bala, erkin shauyp.

 

Kók atty omyraulaydy Qúla quyp,

Jendetti yza ap ketti, ashu buyp.

Qantalap eki kózi kórmey ketti,

Qan múzdap sala berdi, boyy suyp.         

 

Osy ózek – Aqan aitqan mólsherli ózek,

Kel degen osy aragha tizgin tejep.

Qayqayyp osy ózekten ótkennen son,

Úrandap qoya bermek bala bezep.

 

Qamshylap eki jaqqa alma – kezek,

Balasy Kóktúighynnyng qaqty bezek.

Kók atty  osy arada artqa tastap,

Jóneler Qúlagerge osy kez ed.

 

Nәn, juan, men – men keude, namys eri,

Suyq qol Batyrashtyng jibergeni.

Jalt etti jaydyng oty jýreginen,

Kek qaynap, múz qúiylyp jýre berdi.

 

Jaudyrdy kóniline aspan seldi,

Kók dauyl soqty shayqap Qusaq kóldi.

Mergenning bir maralgha kózi týsip,

Sekirgen bir kiyikti qasqyr kórdi.

 

Basynan Ereymenning soqty boran,

Týiildi qara búlttay qara qyran.

Ot bolyp eki kózi kórmey ketti,

Jaudy sel – qar ma, qan ba qabaghynan.

 

Qylugha qauip – qater bala múnan,

Aman ghoy aq kónilding aramynan.

Bórini bórik astynan bilmey qaldy,

Oynaqtap óte berdi jau aldynan.

 

Suyq qol, oqtan úshqyr, tastan qatty,

Ol ótkir aspahannyng kók bolaty.

Qyzghanshaq, qiqar kesel, úrynshaq, ór,

Qaskýnem qara kónil jaman taty.

 

Túrghany tyghyryqtau jerding shaty,

Aq myltyq – astyndaghy aqboz aty.

Úrymtal jerden oqtay úmtylghanda,

Bala da bilmey qalyp, boldy qapy.

 

- A, qúday-ay! Bere kór! – dep úmtyldy,

Úitqyp kep soqty ókpeden jel syqyldy.

Qyspaq jol, Jylandynyng jyrasynda

Qaqtyghyp bir – birine at tyghyldy.

 

Sap etip berden,kep úryndy,

- Bere ber, balam, beri shylbyryndy!

Janasyp Qúlagerge qalghanynda,

Saq etip aibaltasy Qúlany úrdy...

 

Shapshyp qan shekesinen shyr ainaldy,

Sylq etip Qúlager at qúlap qaldy.

Bilgen joq ne bolghanyn, es qalghan joq,

Tek bala jerge doptay domalandy.

 

Qúlager shapshytqanda kókke qandy,

Tek bala shyr – shyr etip attan saldy.                   

Joq boldy aqboz atty, qara kiyim,

Túighynkók shygha shauyp kete bardy.

 

«Bay – bay, Qúlagerim!...»

Qorqyrap Qúlager at jatyr qúlap,

Shýmektep shekesinen qan búrqyrap.

Shirenip tórt ayaqty, tanau qaghyp,

Ynqyldap ólip barad at qorqyrap.

 

«Attandap» ótken jangha qolyn búlghap,

Balasy Qúlagerding jýr shyrqyrap.

Qalyng shang qaptay shapqan qara – qúryq,

Balagha búrylmaydy eshkim biraq.

 

Desender qayda Aqanday qyran qústy,

Ol tastap asta túrghan jiylysty;

Bolghanyn bir súmdyqtyng ishshi sezip,

Qylang at qylt etkende – aq bermen úshty.

 

Kórgende ol mynaday súmdyq isti,

Ýstine Qúlagerding qúlap týsti.

Bilmedi ne bolghanyn, airyldy esten,

Aymalap Qúlagerding basyn qúshty.

 

Keler dep ýmit qylyp aldymenen,

Aty búl alyp kelgen alys jerden.

Jat elde jalghyz ózi, sýigen aty,

Serining sanasalyq halimenen...

 

Qúlager qorqyraydy qanymenen,

Aqan da shyrqyraydy janymenen...

Egilip, tógiledi Aqan seri,

Zarlaghan Qúlagerding әnimenen:

 

«Ne boldy- ai, bay – bay, saghan Qúlagerim?!

Sualdyn, sorly iyenning búlaghy edin...

Tiregi kónilimnin, bәiteregim,

Búl jerge qalayynsha qúlap edin?!

 

                                                    Bay – bay – ai,

      Bay – bay – ay – ai,

      Bay – bay – ay – ai,

                                                    Ba – a- y – ai,

                                                    Bay – ay – ai…

 Bay – bay – a – y,

 Bay – bay – a – y

                                                    Qúlagerim...

 

 

Shynynmen ketkening be, Qúlagerim!

Qasymda qasynysyp túrar edin.

Baspa bas qyzgha bermes januarym!

Basylar ólgenimshe qaytyp sherin?!

 

Qúlager, ainalayyn, arghymaghym!

Osy edi ólmegende shabar shaghyn.

Qútsyz kól, Jylandynyng jyrasynda     

Qúshaqtap qandy basyng zar jyladym.

 

Qúlager, jaz jayladym, qys jayladym,

Artyna qyzdy auyldyng kóp bayladym.

Jerine qamshy tiymes, pyshaq tiyip,

Qúshaqtap qu basyndy oibayladym…

 

Qúlager, ainalayyn jýlde alghanym,

Basynday Arqarlynyng kýn shalghanym!

Barghanda aqyretke pyraghym bol,

Qyzyghyn kóre almadym búl jalghannyn.

 

Qúlager, qúlynnan maghan bittin,

Tórt bólip týn úiqymdy baptap kýttim;

Jylqyny qyl qúiryqty elde kórgir!

Qanday jan shekesinen qaghyp óttin?

 

Qúlager, qolda ósirgen qúlynym – ai!

Ishinde omyrtqamnyng júlynym – ai!

Jyn ba eken, saytan ba eken qaza bolghyr,

Qandy qol qastyqpenen úruyn – ai!

 

Qúlager, qúlynynnan kerim edin,

Naghashym súraghanda berip edin.

Attardy Ereymennen aidaghanda

Oqty kóz, u qúiylghyr, kórip edin.»

 

Osylay Aqan zarlap jylap jatty,

Qaytsin ol, jylamasqa, jangha batty.

Kýiindi ol, kýnirenip Qúlagerge,

Ayyryldy ol, attan – jaqsy, dostan – tәtti.

 

Aspanda kýn kýiigip, kýidi qatty,

Ókirip jel men jer de jylap jatty.

Ereymen búlaqtary kólge jylap,

Serige kól kýrsinip kónil atty.

 

Jarlynyng jalghyzy ólse janyn úrar,

Dәl sonday jaqsy atyna Aqan jylar.

Jel jylap, kól kýrsinip jatqany ne

Taudaghy «Oy, bauyrym» dar nege sular?

 

Oy men qyr, orman, toghay nege shular?

Ang men qús kýiinip jýr, ne ýshin búlar?

Arqanyng ayauly aty ólgenine

Aspan, jer aza tartyp túrghan shyghar!

 

Jalpyldap japyraghymen sergeldende

Selkildep qayyndar da túrdy jelde.

Egilip qara tastar qayyrshaq bop,

Jylaghan búlaqtarymen ketti kólge.

 

Ne bersin jat jalghyzgha, az kedeyge, ,

Tikse de olargha emes, asqa bәige;

Júmsardy Qúlager men Aqandy ayap,

Dúspannyng bauyrynan tas ta keyde.

 

Qoyandar ,rysty keueginde,

Kóbelek kýiip úshty birden – birge.

Quandy týlki, qarsaq, qyrda qasqyr

Jylqy joq soghatyn dep búdan ónge.

 

Jolyqqan ayauly atqa, ardaqty erge

Netken jan shyday alar múnday sherge.

Qashannan qayau kónil seri Aqangha,

Qayyrghan siyaqtandy kók pen jer de.

 

Degen sóz әsheyin sóz – jan jylady,

Ayasa adam nege qan qylady?

Osyghan jylau týgil, quanghan bar,

Kóretin onay olja ólgen maldy.

 

Qarghalar qarqyldasyp habar saldy,

Kýshigen qyzyl kórgen aspandy aldy.

«Bilmegen er ,syn, súmyray!» dep,

Qarshygha quyp jýrdi sauysqandy.

 

Jýirikting josylghanda qyzyl qany,

Jýregi jer men kókting tyzyldady.

Quanyp qan  kórgende qara shybyn,

Asynday Saghynaydyng byjyldady.

 

Kýnirentip dauysymen kók pen jerdi,

Emirentip, jylaumen Ereymendi;

Eniretip ynqylymen Arqa jelin,

Tolqytyp kóz jasynan Qusaq kóldi;

 

Qandatyp qarsy aldynda Qúlagerdi,

Qoymastan Aqan atqa jylay berdi...

Jylasyn, sóilep qalsyn songhy sózin,

Qylalyq biz әngime bylayghy eldi.

 

 

Qara kýsh

Attary kelip bolyp astaghy eldin,

U – shuy basyldy әbden Ereymennin.

Tógildi as Jylandynyng jyrasyna,

«Aqannyng atypty, - dep, - Qúlagerin!»

 

Jiyldy júrt basyna Qúlagerdin

Túlpardyng topyr basty jatqan jerin.

Jat jaudyng jany ashymas, bauyry tas

Ishinde uanbady jylap Serin.                            

 

Aqangha eshkim «qoy!» dep, aita almady.

Er kónilin eniregen qaytarmady.

Jazyqty siyaqtanyp jannyng bәri,

Janyna jaqyndaugha bata almady.

 

Dúspany túrdy ishinde, úyalmady,

Dosy da birge jylap, qiya almady;

Ýstine júrt jiylyp túrghanynda,

Kýnrengen dauysyn Aqan tyya almady:

 

«Qúlager, Aqanyndy , basty,

,sy barghan sayyn arylmas – ty.

San jýirik, san túlpardy minsem – daghy,

Qúlager endi maghan tabylmas – ty!

Bay – bay – bay…

 

Qúlager, atang túlpar, anang súnqar,

Soghyp em semizinde segiz arqar.

Serigim, janymdaghy jaqsy kórgen,

Kýigin, qayran atym, qaytsem tarqar!

 

Qúlager, atang túlpar, anang súnqar,

Soghyp em semizinde segiz arqar.

Sen eding jan atym da, qanatym da,

Tabylmas endi maghan sendey túlpar!

 

Qúlager, jas kýninnen tayym edin,

Solqyldaq taugha bitken qayyng edin.

Bәigege Qúlagerdi qosqanymda,

Bir taypa el bәigesine bayyp edin!

 

Qúlager, jas kýninnen qúnanym – ai,

Sýiegin, eti taza búlanym – ai!

Qasynnan bólek jerge jatpaushy edim,

Ayyrylyp Aqan senen, quardym – ai!

 

Ákesi Qúlagerding jastan soqyr,

Bay – baylap basynda ústap Aqan otyr.

Quanghan Qúlagerding ólgenine

Moldasy sauysqannyng qúran oqyr!

 

Qaraghym, shabushy edin, Qúlagerim!

Salbyrap saptyayaqtay tómengi ernin;

Atyghay, Qarauylgha bәige әpergen,

Ayyryldym senen ne ghyp, ardagerim?!

 

Qúlager bәige shapsang bala mingen,

Astyna at kórpesin sala mingen.

Asyna Aqylbaydyng qosqanymda,

Alyp em bәigesine qaymaly ingen.

 

Qúlager shapsang bauyryng jazylatyn,

Jeroshaq túyaghynmen qazylatyn.

Qúshaqtap qu dalada qaldym jylap,                

Jazym bop jau qolynan jalghyz atym!

 

Qúlager, quanyshpen qosyp edim,

Aldynnan  ýmitpenen tosyp edim;

Jiylyp Arghyn, Nayman qaraghanda,

Til men kóz tiyer me dep, shoshyp edim...

 

Qúlager, quanyshpen qosyp túrdym,

Qossam da qauiptenip shoshyp túrdym;

Qylmaghan kózden tasa, Qúlager – ai!

Qaytermin, bir qaraqshy tosyp úrdyn...

 

Qúlager qúlynynan dosym edi,

Baspanam – taugha tikken qosym edi.

Qanday sor Ereymenge aidap kelgen?!

Qazannyng jetken jeri osy ma edi?!

 

Qystauym Syrymbetting jel betinde,

Myng qarghys, seni óltirgen jendetine!

«Alys jer, aparma!» - dep qaqsap edi,

Qararmyn endi qalay el betine... »

 

As eli, arys úly «qoy-qoylady»,

Qoysyn ba Aqan onay, oibaylady...

Jylatyp jiyn júrttyng qaq jartysyn,

Zarynda Qúlagerding bay-baylady.

 

Jatqanda otqa kýiip Aqan jany,             

Kerek pe Qúlagerding ne bolghany?

Úrghan kim Qúlagerdi, úry qayda?

Óler at óldi, úrydan ne shyghady?

 

Aqandy qanday adam qoydyrady?

Bala da kózi iskenshe kóp jylady.

Sol jerde jiylghan júrt antalasyp,

Tekserip tórt baladan sóz súrady.

 

Týrildi, antalap júrt, el qúlaghy,

Ortagha tórt balany aldy-daghy.

Ishinde sol topyrdyng dúspan da bar,

Dep túrghan: »At jyghylyp óldi daghy!»

 

Qúlager qúlaghan joq, jau qas qylmay,

Úrghan jau túrghan shyghar, albastyday.

Qandy qol jasyrynyp jýrgen shyghar,

Qoradan qoydy jarghan kәr qasqyrday.

 

Qarlyqty Aqan dausy jylay-jylay,

Týptedi, topyrlap júrt súray-súray.

Balalar óz kórgenin aityp shyqty,

Halyq ashty qandy qoldy kýmәn qylmay.

 

Tek bala at,kiyimin tanyp qaldy,

Júrt ony oigha alyp anyqtady.

Aqboz at, qara kiyim, Kóktúighyn at...

Barsha jan Batyrashtan qauiptandy.

 

Boldy dep Batyrashtan júrt úighardy,

Bermesten Kókke bәige kópke saldy.

«Úryndy ústap túrghan alyp kel!» dep,

Bopsalap, Batyrashtar shala tandy.

 

Batyrash selkildetti kók saqaldy:

«Bir jylqy jyghyldy da, óldi ajaldy,

Osyghan úry bizdi qylasyn!» dep,

Kýsh aityp, Kereylerge zikir saldy.

 

Qarghady múny halyq, azarlady,

Árkim-aq tús-tústan bajandady:

«Kesilsin erding qúny Qúlagerge!»

«Tartatyn toghyz aiyp sazang bar-dy!»

 

Osynday sózdermen el kiyip ketti,

Qalyng júrt qadala aityp kәrin tókti.

Qazaqtyng eli-júrty kýnirenip.

Ýstine qandy qoldyng búlttay shókti.

 

Júrt múnda tyndaghan joq biydi, bekti.

Teniz kep tasyghanday tolqyn ketti.

Aqyryp tús-túsynan doldandy júrt,

Yzaly basu qiyn boldy kópti.

 

Qylmysqa, qiyanatqa múnday aiqyn

Kýnirendi el Aqandy tanymaytyn.

Ne shaldar shimirkenip selkil qaqty,

Jigitting dausy shyqty jarqyn-jarqyn.

 

Ashu, kek,kýnkil basty elding artyn,

El shulap, qyr kýiinip, qarghap qatyn.

Titirkep júrttyng jany kýiip ketti,

Atqyzyp otyra almay ayauly atyn.

 

Arghynnyng Altayynan bolsa-daghy,

Jauyzdy el qorghamady, qorshamady.

«Qúran soq, Qúlagerdi soqpaghangha!» -

Dep halyq Batyrashty qorshalady.

 

Shang boldy Qusaq kólding kók jaydaghy,

Shu boldy Jylandynyng boz oinaghy.

«Qorladyng sýiegimdi!»- dep siresti,

«Asymdy býldirdin!»- dep Kerey jaghy.

 

Kýiindi búl qorlyqqa Kerey jaghy,

Kijindi Kereyding de ,jaghy.

Ashyndy ashu qysyp azamattar,

Kýnirendi Ereymende el aimaghy.

 

«Aqandy bilmese de, halyq barmyz,

Qaytugha ol yrzalyqpen yntyzarmyz.

Shapqanda  bizdi kelip múnyn eli,

Biz sonda búl qylmysqa ne qylamyz?

 

Jylatqan jolaushyny jýrgen jalghyz,

Biz qazaq shydamaymyz búl qorlyqqa».

Úrygha azu basyp izdedi júrt:

«Qolgha ber, Qúlagerdey  qyzyldaymyz!»...

 

Ýlken shu bitpes, janjal boldy búl is,

Demey túr batyrashty qazaq dúrys.

Kýnirentip keng dalany keshki kenes,

Bolmady sóz baylanyp qyrda tynysh.

 

Keulesip Kerey, Arghyn- sendey sýris,

Bolugha ainalyp túr ýlken úrys.

Almady Altay jaghy moynyna,

Aynaqsyz әlsirep túr aiqyn qylmy.

 

Bolmaytyn Batyrash bir kók aiyl shal,

Onyng da jigitine jer qayysar.

Tentek ór, túqymynan teris azu,

Altayda ay pishindi adam shyghar.

 

Jatqanda Aqan atqa kýnirenip zar,

Búqara shulaghanda bolyp úlar;

Oqastyng oyazbenen qasynan kep,

Tepsindi túrghan kópke Batyrash shal:

 

«E, Kerey! Azghan Arghyn, Uaq, Nayman! 

Senderde nening buy qoqyrayghan?

Óldi dep qarauyldyng bir jylqysy,

Úrany qandy moyyn taptyng qaydan?

 

Aulaq tart, atyng basyn Altayymnan,

Kelmeytin Kerey-serey baqayymnan.

Jala qyp, barymtagha bәigemdi ústap,

Jerindi kórip túrmyn bata aiyrghan!

 

Moynyma at ólimin bolsang qoyghan;

Bir jylqym Qarauyldan tartyp soyghan!

Kesip al kýshing bolsa kúlaghymdy,

Áytpese bolghanyng ne sonsha oiran?

 

Kýshindi kórem bәige bermey qoyghan,

Tartylar óz tabaghyng astan, toydan.

Shydap kór qonysynda tynysh otyryp,

Esemdi el shapsam da almay qoyman!»

 

Osyny aityp kók shal selkildedi,

Kereyler jym bop qalyp, jelpindedi.

Batyrash osyny aityp shirengende,

Júrt tarqap bara jatqan sekildendi.

 

Bytyrap, yryn-jyryng kóptin kónili,

Basyldy Qusaq kólding kópirgeni.

Qúshaqtap Qúlagerding әli basyn,

Aqannyng basylghan joq ókirgeni.

 

Jelpintip jetelegen Túighyn kókti,

Altaylar toptan bóleq túrghan shetki,

«Bәigemdi barymta ústap otyrshy!»-dep,

Kereyge kijingen shal jýrip ketti.

 

Onymen Oqas taghy birge ketti,

Shabdan da Alataugha búrdy betti.

Oyran el, ólgen atpen júmysy joq,

Oyaz da ylaulaghan atyn jekti.

 

Sonymen sol ketkennen búrylmady

Qaytqan jan qúmyrysqaday qybyrlady.

Ózara ólgen atty anyz qylyp,

Taraldy aldy-artyna rulary.

 

Tek qana qalghan bir top duyldady,

Qarghaday jemtiktegi shuyldady.

Shyrqyrap Aqan otyr at basynda,

Shygharyp sherli dausyn qúlyndaghy.

 

At shirkin, elge dәulet, erge sanat,

At shirkin, elge qayrat, erge qanat.

Jarlynyng jalghyz aty jazym bolsa,

Qalmay ma jarymjan bop, jerge qarap?

 

                                         Attyng azala әni

Kýn batty, kólenke aldy Arqa jerin,

Keshki jel jybyrlatty Qusaq kólin.

Qoshtasyp Qúlagerge kýnirendi Aqan,

,rtyp qasyndaghy qalghan elin.

 

«Qosh, endi  qaldyng keyin, Qúlagerim!

Túrmadyn, jyghylghannan jylap edim.

Jalghanda sayaq jýrip tayaq jedim,

Kóretin kýnim shyghar bú da menin...

                                    Bay-bay, bay-ay,

                                    Bay-bay, bay-ay...

 

Qúlager, qoshtasqanym el aldynda,

Jemtiging qaldy sening Jylandyda.

Ayyrylyp janyndaghy jalghyz senen,

Qaytty iyen, túrmaghan song jylady da.

 

Qúlager, jannuarym, pyraghym-ay,

Qaldyn-au Ereymende shyraghym-ay!

Seniki, meniki emes, qargha, qúzghyn!

Oqy ber Qúlagerge qúranyndy-ay...

 

Kózinnen ainalayyn tostaghanday,

Qiyar em seni ne ghyp tastaghangha-ay;

Basyndy itke nege iyisketeyin,

Erte-kesh qúshaqtamay jas balamday!

 

Qúlager, qosh-qosh atym, joldasym-ay!

Men bildim týnesem de túrmasyndy-ay.

Tiygizbey topyraqqa joghary ilip

Saqtarmyn óle-ólgenshe qu basyndy-ay».

 

Sony aityp Qúlagerding basyn kesti,

Kórgen jan: «Qaytsyn shirkin,asyl!»-desti.

Dostary: «Qayran er-ay, obal-ay»lap

Qastary: «Sol syiymen barsyn»-desti.

 

Alda bas, art jaghyna úl mingesti,

Bәigeni ózge qalghan jan ýlesti.

Bir salyp atty bútqa Aqan seri,

Jamylyp jýrip berdi qonyr keshti.

 

Jedeldep jetim úlmen jýrip ketti,

Úiqysyz úzaq tangha býlkildetti.

Úzyn jol, júldyz jaryq, jazghy týndi,

«Qúlager» degen әnimen kýnirenti

 

Ánimen shygharugha ishki dertti,

Shyrqatyp ashy  ýnimen sherin shertti.

Bolady salghan әni su sepkendey,

Sóndire almasa da janghan órtti.

 

Ashy zar, auyr sheri aighaylatty,

«Qúlager» aitqan sayyn , oilatty.

Úiqyshyl, kereng qyrgha maza bermey,

Kýrsintip soqyr týndi bay-baylatty.

 

Sher dauysy en dalada shyqty qatty,

Týn, dala, el tósekte tyndap jatty.

Qúlaq sap qyrda qoyan, qorada qoy,

Jylqylar jayylysty ishin tartty.

 

Besikte bala oyanyp, úiyp qapty,

Kempir, shal jambasyna zarly ýn batty.

Qyz, kelin qoy kýzetken aitaqtamay,

Týngi auyl zarly әndi tyndap jatty.

 

Zarlatty, anyratty, jorghalatty,

Kýiik әn kókke serpip, sorghalatty.

Azaly, ashy dauys zarlaghanda,

Júrt birge joqtap jatty ólgen atty.

 

Bay-baylap «Qúlager» әn bebeu qaqty,

Talda qús, beldeulerde bedeu qatty.

Zarly әnin «Qúlagerdin» jylqyshylar

Sýienip qúryghyna tyndap qapty.

 

Jolshybay jol kóp eldi aralatty,

Búrylmay bas óngergen baran atty,

Kereng týng keng dalany kýnirentip,

Bay-baylap «Qúlagerge» bara jatty.

 

Kórgende Kókshetaudy derti qatty,

Jýrgen jer Qúlagermen jangha batty.

Keter týng Qúlagerding jatqan jerin

Qúshaqtap, jer bauyrlap, jylap jatty.

 

Tau men tas joqtaghanday Ker qúla atty,

Bar búlaq kólge suyn bauyrymdatty.

Kirsiz jer, kinәsiz jel jyly úshyrap,             

Qúlannyng qazasyna kónil aitty.

 

Ardaqtap at baylaghan bir aghashyn,

Qasterlep Qúlagerding ildi basyn;

Anyrap aghyl-tegil bop otyrdy,

Kózining omyrauyna qúiyp jasyn.

 

Kókshening kýindirip tauyn, tasyn,

Kýnirentip say-salasyn, kólding basyn;

At jandy, ayauly attyng iyesi Aqan,

Joqtady juanbastan ker Qúlasyn.

 

Key-keyde jauyn bolyp, jylap aqty,   

Key-keyde dauyl bolyp soqty qatty;

Key-keyde kýnirenip, kóldey tolqyp,

Key-keyde qu aghashtay qúlap jatty.

 

Key-keyde әnge shyrqap óleng aitty,

Key-keyde tomsyrayyp tastay qatty.

Qylghanday qayyndy qos, tasty tósek,

Ahylap, aghashtaghy bastay qatty.

 

Jaz ótip, japyraq solyp, kýz de bopty,

Quartyp jasyl jerdi, qazan soqty.

Kýikiyip Kókshetaular kýpi kiyip,

Jaylauda tyshqan andyp, týlki jortty.

 

Kýzgi auyl sary ot izdep qudy qoqty,  

Qozy, laq ósip bopty shybysh, toqty.

Jinalyp jeli, noqta, saba sorghyp,

Yzghyraq estirtedi oida joqty.

 

Aqannyng kónili osy kýzdey bolyp,        

Qazasy Qúlagerding ótken soghyp,

Kónilining Kókshetauy quang tartyp,             

Qyzyghyn oraghy ketken oryp.

 

Qúlanyng ,synan qatyp,senip,

Quray bop eki-ýsh aida qalghan shógip.

Qúlaugha qúiyng soqsa op-onay túr,

Qúrt jegen qúba sónkel sekildenip.

 

Aqanda qyzyq ta joq, sauyq ta joq;

Olardy izdep, júrtpen jauyqpaq joq.

Qapyda qatty tiygen sol soqqydan

Qiraghan jan qanaty sauyqpaq joq.                

 

Jar da joq, jalyn da joq, jaqsy at ta joq,

Olardy endi kókser maqsat ta joq.

Kýnirengen kýni-týni «Qúlagerge»,

Asqaq әn, әsem ýndi zarjaq ta joq.

 

Ketkende qyzyq tarqap, qany suyp,               

Aydaghan ay dalagha jany quyp.

Jap-jalghyz taudy, tasty mekendegen,

Janyna jolatqyzbay jandy juyq.

 

Ómirden jiyirkenip kónili suyp,

Qalghanday ainaladan ózge tuyp.

Jatady jandy kórmey japan týzde,

Kóline Burabaydyng kirin juyp.

 

Bauyrynda Oqjetpesting bir shoq qayyn,

Jýredi sonda Seri kelip dayym.

Iluli sol qayynda túrghan qu bas,

Qobyzday yzyldar jel soqqan sayyn.

 

Basynda aitamyz dep bastyng jayyn,

Ángime qyldyq, bilem, astyn jayyn.

Mynau bas – Qúlagerding qu basy edi,

Mynau shal- Aqan jalghyz, qashqyndayyn.

 

Qayynnyng qasyna kep jýrgen Seri,

Baylauly Qúlagerding túrghan jeri.

Sol jerdi tauap qylyp oqta-tekte,

Ketpeydi osy aradan sonan beri.

 

Án bolyp Kókshetaudyng kýnirengeni,

Sóz bolyp jat minezi, sherken sheri;

Ketipti elding auzy әueze qyp:

«Jyn qúshyp, jalghyz jýrgen Aqan-peri».

 

Ótti kýn.Qaldy aghashta bas quaryp,                  ,

Qartaydy Seri, saqal –shash quaryp.

Seriksiz, elsiz, malsyz, iyesiz tauda

Ótkizdi ómirin ol, basqa uanyp.

 

Tentirep tauda udayy, tasta qanghyp,

Oty óshken, boyynda joq jas qúmarlyq.          ,

Basar jer, barar tauy – Burabay bop,

Beyshara baghyp ótken basty mal ghyp.

 

Shýike shal, auzy úraday opyrylghan,

Su múryn, qu múrt,úrty shúqyrayghan;

Boz bura bir kýndegi tasqa shógip,                           ,

Shal otyr qu qayynda myqyrayghan.

 

Kelisaptay túzdy týigen bas agharghan,

Týzdegi qu bastayyn jaq quarghan;

Betine el kóshkendey sýrleu týsip,  ,

Shóldegi shynyrauday kóz sualghan. ,

 

Jigitting bir kýndegi Kókshetauy,

Kýrsintken kóp súludyng «Kókem-auy»;

Janghyrtqan jaqsy jerdi, jalpaq eldi,

Ásem ýn, aspangha órlep salghan әni.

 

Bir kýnde bolghan jigit jan jaylauy,

Qayda onyng kýlki, oiyn men jaynandauy?

Qúlazyp kýzdi kýngi Kókshetauday,

Qyzyqtyng kóship ketken-sar jaylauy.       ,

 

Kóniline Qúlagerden qúiylyp múz,          ,

Kýikiyip otyr tasta Aqan bayghyz.             ,

Jan tynyshyn elden emes, jerden tapqan,    ,

Sonday bir adam bopty jany jalghyz.

 

Sorly Aqan «Qúlager» dep jylap, kýigen,

Elding ol qúlaghyna jyly tiygen,

Bolsa da meyli seri, meyli peri,

Aqannyng aty men júrt әnin sýigen.

 

Qaytqanda basty óngerip, sonau týnnen,

Án alghan qalyng qazaq ,ly ýnnen.

Qaghyp ap qyz, kelinshek kýzettegi,

Jylqyshy jylqy ishinde salyp jýrgen.

 

At shapqan Arqadaghy aruaqqa,

El malyn qonyrsytqan jeroshaqta-   ,

Asyna Saghynaydyng atyn soyyp,

Sorly Aqan kýnirenip qaytqan shaqta;

 

Qúiylghan «Qúlagerdey» әn qúlaqqa,

Kýnirenip Ereymende ólgen atqa.

Alatau, keng dalanyng Qyr, Syrynda,

Án tarap jatty osynday Arqa jaqta.

 

Aty ólip, astan Aqan sharshap qaytty,

Auylgha onyng әnin malshy ap qaytty.

El-elden Ereymenge jiylghan jan,

Eline «Qúlager» dep әn sap qaytty.

 

Júrt joqtap qapyda ólgen qayran atty,

Ár jaqta el búlbúly sayrap jatty.

Ishegi dombyranyng synsvyp jylap,

Ánshiler «Qúlagerge» bay-baylatty.

 

Qúlany maqtady júrt «mal basy»dep,

Tyndady Aqan әnin «zarlasyn» dep;

«Qazaqtyng bir ayauly atyn atqan

Barsha júrt Batyrashty qarghasyn»-dep

 

Aqandy aitpasa da «qolbasy»dep,

Ayady «Qúlagerding joldasy»dep:

Laghynet oqydy әnmen ótken kýnge,

«Sol súmdyq qyrda bolmasyn!»-dep.

Poemanyng tolyq núsqasyn dayyndap úsynghan Erlan Qasenov

Abai.kz

 

13 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2271
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788