(Shedevr emes,erteden bar anyz ghoy, shydamdylyq tanytyp, oqyp shyqsanyz degen ótinish)

OPASYZ ben IBALYNYNG úyaty kezdesip qalypty.
- Qalaysyn? – deydi ibalynyng úyaty.
- Súrama! – dep, ekinishisi enirep jiberipti. – Mening iyem úyatty úmytty. Ózinen basqany oilaudy qoydy. Sezim degenning bәrin jerlep, ózgening qamyn oilau degenmen júmysy joq, qaryny toqtyq, kóilegi kóktik qana kóksegeni. Ózgeni ókshemen ezip, keudesin janshyp, basynan attap ketu oghan týk emes. Óle alamy jýrmin!
- Jýregin jibitip, sanasyn syipalap kórmeding be?
- Ábden tyrystym. Bayqatpay jaqsylyq pen jamandyqtyng parqyn aiyrar kitaptardy da tyqpalap kórdim. Imandy, salauatty adamdarmen de jolyqtyrdym. Payda joq! Kerisinshe, ashkózdigi asqynyp, zúlymdyghy ushyghyp ketti. Onyng betine de, artynan da aitylghan «Úyatsyzsyn!» - degendi estigen sayyn odan baz keship ketkim keledi. Kete almaymyn. Sananyng bir búryshynda býk týsip jatyrmyn. Mynauyng adam bolmaydy! Tek ózin ghana kóredi. basqadan aqshanyng kózin ghana kóredi. Jayly jerde jambasy jatsa boldy, jogharygha úmtylghan jolynda jolyndaghynyng bәrin basa kóktep, ónmendep barady. Ýlkenge qúrmet, kishige izet joq. Tek qazynanyng qúly, baylyqtyng ýmmeti. «Alsam, jesem» dep qana túrady.
- Immm, solay de. Onda sen bylay iste – dep, ibalynyng úyaty sybyrlaydy. Ekeui ezu tarta jymiyp eki jaqqa ketedi.
Ertesi Opasyz oyansa, túra almaydy. Áyeli as ýidi basyna kóterip jýr eken. «Osy qatynnan toyghanym-ay!» - dep, ishinen oilapty.
- Nemene? Menen toydyng ba? – dep әieli jetip keledi. «Oybay, mynau ishimdegini qaydan bilip qoydy?» - dep Opasyzdyng esi ketedi. Ayghaydan qashyp, ýiinen atyp shyghyp, júmysyna barady. Lauazymdy júrt júmys isteytin zәulim mekemege kire bere, ózinen ýlken bastyqty kórip qalady. Ótirik kýlip, amandasyp túryp «Osy qyzyl kóz bәle qashan qúryr eken?» - dep, oilap qalghany sol eken, anau «Onbaghan, kimning arqasynda taltandap jýrgenindi úmytqan ekensin!» - dep, jaghynan salyp qalady. Sol kýni kesh batqansha oiynyng oirany shyghady. Kópten beri ózinen basqany jaqsy dep oilamaytyn búzylghan sanasy syr berip, kezdesekenning bәri jayly ishki oiyn syrtqa jayyp salady. Eng soraqysy sonday oidy qalay ózgertu jolyn bilmey qinalady. Mýldem oy oilamayyn dese qolynan kelmeydi. Qanshama jyldan beri oiy aitqandy auzy aitpay, eldi ótirikpen emizip kelgen jannyng basyna ózinen basqany jaqsy deytin jarqyn oy kele qoymaydy eken. Búghan deyin qyzmetteske qyrsyq tilep, kórshige auru tilep, bauyrgha bezgek tilep kelgen adam ghoy. Kóksegeni paranyng kesegi, bireuding әielining tósegi. Óz basyna kerekti alu ýshin bergeni para, kedergini jong ýshin aitqany jala. Bireuden kek alsam, qazynany jep alsam dep, alshang basyp kele jatqan adamnyng ayaq astynan búty kókten keldi. Endi qaytpek? Býgindikke ózine qarata elding aitqan sózi: «Úyatsyz neme, arsyz ekensin!» - ghana. «Úyat, ar» degen ne bәle? Olar qayda túrady, qayda satylady? Ne bolsa da, qansha túrsa da sol úyatty tauyp almay bolmas!
- Men osyndamyn! Qinalma, su tegin janynda jýrmin – deydi sol kezde úyat.
- Aynanayyn, úyatjan, ketpeshi, otyra túr, myna bәleden qalay qútylam, jolyn ait, aqysyn berem! – deydi Opasyz.
- Aqysyz qútylugha bolady, tek ózing ózgeruing kerek! Ázirshe men senen ketem! – dep úyat artyna qaramay tayyp túrady.
- Oibay toqta, qalay ózgerem? Jana mәshiyne satyp alam ba? Shashymdy týzeymin be? Kiyim auystyram ba? Úyat, toqtashy?! – dep iyesi qala beredi. 
Amal joq, ózgeruge bel buady. Ol onaygha týspeydi. Ózining elge istegen qysastyghy ózine on ese qayta keledi. Endi óz basyna qarsy istelgen satqyndyq pen zúlymdyqty kóredi. Keleke men kekesindi, ashkózdik pen ajyrasudy, kónil qimay qoshtasudy kózimen kóredi. Attap basqan sayyn janashyrlyq, ayaushylyq degendi ýirenuge tura keledi. Jalghyzdyqty janyna serik etedi. Kýnderding kýninde keshegi Opasyz endi Imandy pendege ainalady. 
Bayaghy eki Úyat qayta kezdesedi. Ibalynyng úyaty:
- Qalaysyn? – degende,
- Kórip túrsyng ghoy! – dep, ekinshi úyat quana jauap beredi. Eki úyat ezu tarta iyelerine kete barady.
***

P/S: Jany jaysan, jamandyq oilaudan beti aulaq, iygi jaqsylar! Búl anyzdy auyzgha alghandaghy aitpaghym basqa. Kóbimiz ishten tynyp, әlipting artyn baghyp, «sen tiymeseng men tiyme» bolyp otyrmyz ghoy. Keshe ghana kezekti sot otyrysy ótti. Mening Ardaqty Ústazym, Túnghyshbay Jamanqúlov búl joly aiqasqa bel budy. Moyyndaudan bas tartty. Kim bilsin, bilektiler bәribir ony kinәli ghyp, aiyptap, taghy da asqaq basyn tómen iygizer.Kýshtining kim ekenin bilgizer. Tipti sot sheshimi aldyn ala dayar túrghan da shyghar.Ol óz kezegimen bola berer... Dәl qazir meni týrshiktirgen is mynau: qashannan beri Biz jyghylghandy júdyryqtay beretin bolghamyz? Men aiyptaushy jaqqa qarsy shap dep otyrghamyn joq. Sotqa baryp soyqan shyghar deuden de aulaqpyn. Keshe ghana birimizding arqa sýierimiz, birimizding aqylshymyz, birinizding sýiikti akterynyz, birinizding maqtan tútarynyz, birinizding jerlesiniz, birinizding qúrdasynyz edi ghoy. Jabyqqan kónilin jebey qoyatyn jyly lebizderiniz qalghan shyghar? «Jaqsy sóz – jarym yrys» emes pe edi? «Anau olay dedi, ózi bylay dedini» qoya túryp, osyndaghy auzyna el qaraghan aghayyn endi birge tileu tilegennen basqa qayran joq. Talanghandy tabalay bermey, aghamyzddy jigerlendirer, qoltyghyna demeu bolar aghalyq, inilik, bauyrlyq aq niyetterinizdi kópting aldynda, osy jelide bildirsenizder eken. Jelining de jeli keyde dauyldan kem soqpaytyn edi ghoy. Mýmkin Sizderding sózderinizden tabalaghandar da tәubasyna keler...
Meniki ótinish, ózderiniz bilersizder.

Asqar Naymantaevtyng FB paraqshasynan alyndy