Halqymyzdyng el bolyp ense kóterui, últ bolyp qalyptasuy jolyndaghy  shejirede, tarih qoynauynda qozghalmay jatqan nebir tamasha derekterdi býge-shigesine deyin qaldyrmay zerttep, ony keleshekke amanat etip qaldyru, qashan da óz uaghyndaghy kózi tiri úrpaqtyng moynyndaghy mindeti men paryzy bolyp kelgen.

Shaltabaydy halyq ghasyrdan asa uaqyt jadynan shygharmay, batyr, aqyn, kýishi, seri retinde býgingi buyn úrpaqtyng qúlaghyna jetkizdi. Qazaq әdebiyeti tarihynda Shaltabay turaly túnghysh ret jazba derek qaldyrghan halqymyzdyng úly aqyny Iliyas Jansýgirov bolatyn. Bertin kele, Sharghyn aqyn «Aysúlu»,  Taupyq Jeksenbaev «Qojeke» dastandarynda Shaltabaydyng keyipker beynesin somdaydy. Filologiya ghylymdarynyng kandidaty Saghatbek Medeubekov ózi qúrastyrghan «Jetisu әuenderi» kitabyna aqynnyng bir әnin notagha týsirip engizedi de, Shaltabay ómirining keybir sәtterine týsinik beredi. Ol әn Ramazan Stamghaziyev oryndauynda  býginde el-júrtqa tanymal boldy. Sonymen qatar, baba turaly tirnektep material jinap, kóptegen kónekóz qariyalarmen әngimelesip, shygharmalaryn jinastyrghan Alpar shóberesi jurnalist Jeksen Alparov pen Rauan Áripovter  edi.

Jalpy aqynnyng ómiri men shygharmashylyghyn zertteuding der kezinde qolgha alynbauyna, kónekóz qariyalardyng kózi tiri kezinde jyrlarynyng jinastyrylmauyna, songhy ghasyrdaghy halqymyzdyng basynan ótken auyrtpalyqtar sebep boldy.

Auyz derekter kýiding piri Qojekening Shaltabaydy ózine әri ústaz, әri agha tútqanyn aitady.  Aqseleu Seydimbekov Qojekening 1823 jyly dýniyege kelgenin jazdy. Yaghni, Shaltabaydyng tughan jylyn osy tónirekten izdegenimiz dúrys.

Aqyn dýnie esigin ashqan jyldary, naqtyraq aitqanda, 1822 jyly úly jýz qazaqtary Resey patshasy Aleksandrgha halqyn bodandyqqa alu turaly ótinish hat jazady. Búl hattyng nәtiyjesi aqyn at jalyn tartyp mingende kórinip, 1843 jyly Ayagóz okruktik prikazynyng zasedateli Smeliniskiyge ýlken ordanyng alpysqa juyq súltan-biyleri jәne hat jazyp, ile-shala 1846 jyly úly jýz qazaqtary resey qúramyna resmy qabyldana bastaydy. Sóitip, Ýlken orda pristavy qúrylyp, ortalyghy Qapal qalasy boldy. Birese qytay qyzylayaqtary, birese qoqan әskerleri elge shyghyp, alym-salyq jinap, halyqtyng әbden mazasyn ketirgendikten, elding Resey qúramyna kiruden basqa amaly qalmaghan edi.

1843-shi jylghy hatta úly júz ishindegi Alban elinen alty by qol qoyady. Olar – Abaq Qúdaynazarov, Týmenbay Oryntaev, Qojaghúl Rayymbekov, Botashy Orazbaqov, Berdiqoja Ájibaev, Púsyrman Qonyspaevtar. Shaltabay  osy qol qoyghan  altaudyng ishindegi Týmenbaydyng nemeresi. Búdan onyng batyrlyq, erlik, eldik dәstýri ýzilmegen, yqpaldy әuletten shyqqan túlgha ekendigin bayqaymyz. Al, óz әkesi  Alpar Týmenbayúly turaly Kódek aqyn:

                          Ayttaghy Sayymbólek, Qúrmanda – Alpar

                        Búlardy tua qyzyr shalyp ótken, - dep jyrlaydy.

Shaltabay – «Kim?» degen súraqqa, ol - eng aldymen – «batyr» der edik. Óitkeni:

                         Mening atym – Shaltabay,

                         Asyldyn soqqan baltaday,-

dep, óz beynesin eki jol  ólenge syighyzyp túr. Asyldan soqqan baltanyng qarsy kelgen dúshpanyn qaghyp týsiretini belgili. Ári aqyn, әri batyrlardyng búlay jyrlau dәstýrin «Men, men edim, men edim» dep jyrlaghan Mahambet, ar jaghyndaghy Shalkiyiz, Marghasqa jyraulardan oqydyq ta, batyrlyq dәstýrding jalpy qazaqqa ortaq sabaqtastyghyn kórdik.

1870-71-inshi jyldardaghy Resey men Qytaydy dýr silkindirgen Tazabek batyr oqighasynyng basy qasynda jýrgen Shaltabaydyng Tazabek pen Sauryq batyrlar dýniyeden ótkennen keyin baryp isti bolghandyghyn tómendegi aqynnyng óz jyrlarynan bayqaymyz.

                                 Shaltabay ózim atym, әkem – Alpar,

                                Ólenge jas kezimnen boldym inkәr.

                                Orystyng myng soldattyq baghasynday,

                                Tazekem ótip ketti-au, qayran súnqar.

 

                                Ilipbay otyr ma eken jaylauynda,

                                Túr ma eken bir top bie baylauynda.

                                Sauryq agham búl kýnde tiri bolsa,

                                Orystyng keter me edim aidauynda.

Sóitip, aqyn on jyl merzimge Sibirge aidaldy. Osy jerde bolashaqta әli zerttey týsudi qajet etetin zandy eki súraq tuady.

       Birinshisi – naqty qanday aiyp taghyldy?

       Ekinshisi – qay jyly aidaldy?

Aqyn aldymen 1871 jylghy Tazabek pen Sauryqtyng soghysyna ózinshe bagha beredi.

                                   Qolyna týsip orystyn,

                                  Kórdim dýnie jalghanyn.

                                  Tazabek, Sauryq kýsh qospay,

                                  Taranshygha senem dep,

                                  Tisteuli ketti-au barmaghym,

                                  Ishimde ketti-au armanym.

 - degen óleng joldarynan Álmerek batyrdyng kindiginen taraghan eki batyrdyng tizgindi taranshylargha (Ol kezde úighyr degen atau joq edi) berip qoyghan anghaldyghyna ókinish bildiredi.

Sonymen, Shaltabaydyng aidalu sebebi turaly alghashqy derek – Tazabek pen Sauryqqa erip, orysqa qarsy soghysuy.

Aqynnyng aidaluyna baylanysty ekinshi bir derekti zertteushiler bylay dep týsindiredi.

1871 jyly Qúlja óniri Reseyding qol astyna qarady. Tazabek batyrmen erip, qara ornynan qozghalghan halyq – myng týtin Bozym basshysynan aiyrylyp, taghdyr tizginin orysqa berip, mekenine qayta oraldy. Sauryq batyr da dýniyeden ótip, el tizgini Shaltabaydyng qolynda qaldy da ol Qúrman eline bolys bop saylanady. Resey Qúljany alghan song Qytaylar dýngender men  úighyrlarynyng kóterilisin basyp, Túrpan men Qashqardy birjolata tynyshtandyru ýshin әsker shygharady. Qashqardan shyqqan úighyrlar soghys qúraldary men jýkterin esekke artyp, Múzart ózenining reseyge qaraghan jaghymen jýrip, Tekes ózeninen ótip, Shartas, Qaljat, Shәkrambal taularynan asyp, Shalkóde, Ketpen arqyly Qúljagha jol tartady. Resey men Qytay ózara kelisip,  orys әskerleri kóterilis jasap jýrgen úighyrlardy Qúlja manynda qarsy alady.  Úrysta úighyrlar jenilis tauyp, keri sheginedi. Patsha әskeri ekige bólinip, qashqan úighyrlardyng sonyna týsedi. Jolbasshy retinde bir topty Janserke bolys, ekinshi topty  Shaltabay  bastap jýredi. Janserke bastaghan top úighyrlardy tolyq jenip, bolystyng juyrynyna oq tiyip, jaraly bolady. Shaltabay bastaghan topta atys kezinde orys әskerleri kóp shyghyngha úshyraydy. Qúljadaghy kóterilis tynyshtalghan son, orys әkimshiligi bolghan sәtsizdikting sebebin izdep, bar kinә Shaltabaygha jabylyp, bir jaghynan Tazabek pen Sauryqtyng bauyry ekendigi eske týsip, ýkimetke qarsy aitylghan jyrlary mәsele bop kóterilip, mal-mýlki konfiskelenip, ózi qashqyn bolady. Otbasy qyrylyp, Shәniya degen jalghyz úl tiri qalyp, ony qyrghyz Shynybek әjining aulyna úzatylghan әkpesi alyp ketedi. Búl derekting de jany bar sekildi. Taghy da aqyn jyryna nazar audarayyq:

                      Soldattar taranshydan eki ese kóp,

                      Bilmeydi qaltarysty, әdisi joq.

                      Bekerge meni qinap aiyptaydy,

                      Soldattyng qolyn ústap, atqyzgham joq.

Bir sózben aitqanda, Resey ýkimeti ýshin Shaltabay sayasy tútqyn bolyp otyr. Sonymen qatar, aghayyn arasynan da dúshpan tabylyp, isting osylay asqynyp ketuine sebep bolghany aqyn jyrlarynda angharylady. Búl jaghday halqymyzdyng qanynda bar, tipti kýni býginge deyin qalmay kele jatqan ózara altybaqan alauyzdyqtyng saldary bolsa kerek

Batyrdyng basyna qiyn-qystau kýnderi janyna ergen ýsh jýz jigit ony  qorghap-qorshap, qauip- qaterden aman ap qalyp jýredi. Kýnderding kýninde, sonyna týsip andyghan taranshylar  Ketpen degen jerde jalghyz jýrgen sәtin bayqap, dereu orysqa habarlaydy da, olardy aqynnyng ýstinen týsiredi. Keyin búl oqighany  aqyn  bylay jyrlaydy:

Alpekem kertóbeldi shiderlesin,

Shaltabay qaytyp kelip, «miner» desin.

Qanisher aq patshagha ústap bergen,

Obalym Doghalaqty jibermesin.

 

Shalkóde suyng túnyq syldyrlaghan,

Alty orys aidap ketti byldyrlaghan.

Qayteyin, qayran dýniye, sholaghyndy,

Eki qyp Alpar baydan qyldyrmaghan.

 

Ketpen, Ketpen, Ketpen jer

Ketpen menen ketken jer.

Býlinbeseng  talqan bol,

Taq týbime jetken jer.

 

Kezdikti ótkir qayrap qoya ma edi,

Tórening eki kózin oyar ma edi.

Ilipbay, Sәske, Sauryq  tiri bolsa,

Orystyng aidauyna qoyar ma edi.

 

Qosh esen bol qúrdasym,

Qatar óske syrlasym.

Ádiletsiz patsha  zanyna,

Qúrban boldy-au,búl basym.

Ekinshi  aqynnyng qay jyly ústalghandyghy. Búl da arnayy zertteudi kýtip túrghan mәsele. Áyteuir, Shaltabay Tazabek pen orystyng arasy shiyelenisken 1870-inshi jyldar men orystar Qúljany Qytaygha qaytaryp bergen 1881-shi jyldardan keyin aidau kórdi.

Hosh. Sonymen aqyn aidalyp kete bardy.

               Súraqta kýnәm joq dep zardy aitasyn,

              «Aqsha» dep kórsetedi jan qaltasyn.

              Men kórgen shegir kózdi orys bolsa,

              Qazaqtyng ezedi eken aq maltasyn.

Áriyne, qazaqtyng keyingi tarihy qalay bolghany bizge belgili. Al, Shaltabay orys qúldyghyndaghy tughan elining ertengi kýni qalay bolatyndyghyn sol kezderi shamalap sezgen sekildi.

Shirkin… Dalanyng erke taghysy, er minezdi kóshpendining qolyna kisen týskende qanday kýide boldy eken...

Aqyn tughan jerge degen saghynyshyn taghy da jyr qylyp tógedi.

                Ortaq tau Shәkrambal, Esekartqan,

               Tizilip meruerttey Órge tartqan.

               Kýngeyi arqar, búghy, taueshki men

               Erkindep, qysy-jazy jusap jatqan.

 

               Jer qayda, o, darigha, Tekesimdey,

               Tuylghan aidyng jana shekesindey.

               Kir juyp, kindigimdi kesken jerim,

               Jat bolyp, shynymenen ketesing be-ey!

 

               Belbúlaq, Esekartqan jerding mýlki,

               Qaldy ghoy Shaltekennen oiyn-kýlki.

               Erikkende ermek qyp jýrushi edim,

               Taudaghy sen de aman bol bóri, týlki.

Qasiyetinnen ainalayyn qara ólen. Bir jarym ghasyr búryn aitylsa da, syny da, syr da búzylmay saqtalypty. Osyghan qarap, babalar sózining últ bolashaghyna qyzmet etip otyrghanyna eriksiz ilanasyn.

Aramyzdaghy shaltabaytanushy qariyalardyng aituynsha Shaltekeng aidauda jýrgende de órlik tanytyp, jasymaghan sekildi. Ózi jýrgen ortasynda ónerin asyryp, jergilikti jerdegi sary noghaydyng qyzy Qazinamen aitysyp, ony jenip, ýilenip alady. Aqynnyng aidauda jýrip aitqandarynan mende bary eki shumaq.                                       

Búdan tómen Omby kórdim,  

Tausylmaytyn joldy kórdim.

Qayyrylmas maldy kórdim,

Jany ashymas jandy kórdim.

 

Odan tómen Mәskeu kórdim,

Jylyp aqqan bastau kórdim.

 Ayaq - kisen aqsau kórdim,

Beynet, seni jaqsy-au, kórdim.

Qojeke kýishi Shaltabaydy ózine ústaz tútqanyn jogharyda aittyq. Jeksen Alparov ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynda osy kýngi Rayymbek audanynyng Sarybastau auylynda túratyn Múqan Núrsadyqovqa jolyghyp, kýy tartqyzyp, birazyn taspagha jazyp alady. Sol kýilerding ishinde Shaltabaydyng «Elmen qoshtasu» degen kýii de jazylady. Batyrdan qalghan jalghyz kýidi býginde Qazaq radiosynda qyzmet isteytin belgili kýishi Bazarәli Mýptekeev  notagha týsiripti.

Aydaudan aman-esen elge oralghan Shaltabay qyrghyz eline ótip, sonda túraqtap qalghan balasy men qyzynyng qolyna barady. Topyraghyng torqa bolghyr babamygha mәngilik meken qyrghyz jerinen búiyrypty. 

Núrlan Ábdibekov

"Qazaq ýni" basylymy

 

 

 

.