Bizding auyldyng ýlken kisileri naghashy dep ataytyn, jasy eluler shamasynda, joldasy erterek marqúm bop ketken Núrjamal degen kisi boldy. Bir úl, bir qyzy bar-túghyn.

Úly erterek ýilengen, balaly-shaghaly. Qyzy sәl keshteu, biz ýshinshi, tórtinshi synypqa baryp jýrgende túrmysqa shyqty. Aty – Aqqyz. Sol Aqqyz úzatylyp, alty-jeti ay bop qalghan kezde ghoy deymin, ýy ishindegilerine hat jazyp, ýkili sәlemin joldapty. Ol kezde hat jazu, hat alu degen bir keremet dýniye. Mektepten kele jatyp osy quanyshtyng kuәgeri bolghanym bar.

Naghashymyz latynsha qarip tanyghan, keyingi Ahmet Baytúr­synov­tyng tóte jazuyn (qytay qazaqtary basynda latynsha, jetpisinshi jyldardyng sonynda tóteshe jazugha kóshken) tany bermeytin. Meni jolshybay kórip qalyp: «Qyzymnan hat kepti. Ýide eshkim joq edi, oqyp bershi, shyraghym», – degen son, apanyng ýiine búrylyp kettim.

Konvertting auzyn jyrtyp, oqyp jatyrmyn. Aman-sәlemnen bastalghan Aqqyzdyng haty auyl aimaq, bota taylaqtyng hal jaghdayyn súrap, ózining eldi qatty saghynghandyghyn aityp, bir kýnirenip alady eken. Barghan jerine tastay batyp, suday singendigin de jetkizipti. Hattyng sony «Jeneshe, qúlaghynyzgha sybyrlayynshy», – dep tәmamdalghanda, apam jylap qoya berdi. Kózining jasyn sýrtip, qolyn jayyp, ishtey bir­denelerdi kýbirlep, betin sipady. «Rahmet, qúlynym, rahmet», – dep betimnen sýidi. Eshtene týsinbey men otyrmyn. Áyteuir, óz sharuamdy atqardym. Qaltama toltyryp kәmpit salyp bergen son, ýige zyttym.

Ýige kep shesheme tyndyrghan isimdi maqtanyshpen bayandap jatyrmyn. Tek hattyng sonynda Aqqyzdyng jengesine sәlem joldap, «qúlaghynyzgha sybyrlayynshy» degenge apanyng jylaghanyn, qolyn jayyp tilek tilegenin týsinbegenimdi aittym. Sheshem de eleng ete qaldy. «Tәnir jar bolsyn! Jenildigin bersin. Ony bilip ne qylasyn, týge», – dedi de qoy­dy.

Keyin bildim. Sóitsek, Aqqyzdyng ishine shiyki et bitip, ony jengesine ibaly isharamen jetkizgen týri eken ghoy. Qaydan bileyik...

Qoghamdyq kólikte kele jatyp, býkil avtobusty basyna kóterip sóilesken ana men qyzdyng әngimesi osy oqighany ghayyptan eske týsirdi. Tyndayyn dep tyndamaysyn, qatty aitylghan sózder qúlaghyna kirip-shyghyp jatady. Telefony bezek qaqqan orta jastaghy әiel bireumen sóilesip kele jatqan. Kenet: «Oy, qyzym qútty bolsyn», – dep aiqaylap jiberdi. «Endi olardyng otymen kirip, kýlimen shyqpay ózindi dúrystap kýt. Adamnan adam shyghu onay emes», – degende avtobus toly adam ózderi mýlde tanymaytyn bir әiel zatynyng jaghdayynan habardar bop ýlgerdi... Áldeqashan úmyt bop ketken Aqqyz sonda esime týsti...

Yrysbek Dәbey

Abai.kz