EL ESIMI QAShAN AZATTYQ ALADY?
Qazaqstan Resey men Qytaydyng qysymynda qalyp, anyq tәuelsizdikke qol soza almay jatyr. Tútastay memleketti bylay qoyghanda «Qazaqstan» degen atauymyzdyng ózi azattyghyn ala almay, «Kazakstan» dep irgedegi orystyng tilimen әlemge kózi jәudirep qaraydy. Qazaqstannyng osy bir azat bola almaghan atauyn batystyng baspasózi talqygha salyp jatyr.
Biz Reseyding kirillisa әripterin qoldanyp kelgendikten de qúldyq qamytty moynymyzdan sypyryp tastay almay otyrmyz. Osydan birer jyl búryn әrpimizding latyn әripine kóshiremiz dep attanday shapqylaghan edik. Tipti, múny Elbasynyng ózi qúptap, Ýkimetke naqty tapsyrmalar bergen.
Sol kezde Reseyden bólinip, tәuelsizdigimizdi alsaq ta, tolyq azat bola almay túrghan kýiimiz ózgerer dep ýmittengen edik. Sonday-aq, «latyn әlipbiyine kóshu arqyly jahandanu ýderisine ilese alu mýmkindigimiz bar» dep ala shapqyn bolghanbyz. Bertinde Qasymjomart Toqaevting ózi «Álem aldynda tәuelsiz memleket bolsaq ta, orystardyng «Kazakstanynan» nege aiyryla almay jýrmiz?» degen synayda pikir aityp, bizding basymyzdy quanyshtan ainaldyryp jibergen.
Múnyng bәri bos sóz bolyp qalghan synayly. Álde biylik qay últqa jýzin búrsa, sol últtyng soyylyn soghyp ketetin әdet bar ma, týsine almay dal bolghanbyz?! Mәselen, latyngha kóshu jayy sóz bolghanda tek qazaq mektepteri ghana kóship, orystildiler eski әripte qalatyny aitylghan-dy. Múny aitqandar «bir memleketti ekige jaryp, elimizde haos jasaghysy kele me?» dep shuladyq. Sóitsek, shulaytyn týgi de joq eken.
Bilim reformasy qaytadan jasalyp, qazaq tili týkke qajeti bolmay qaldy qazir. Negizgi pәnder aghylshyn tilinde oqytylmaq. Endi latyngha kóshseng de, kóshpeseng de týk ózgermeydi. Sebebi, qyspaqta otyrghan biylik zamannyng kóshin basqa jolgha búryp jiberdi.
Dese de halyqty quantatyn latyn әrpine kóshu degen sekildi janalyqtar ne ýshin dabyra jariyalanyp, artynan týk te ózgermey siyrqúimyshaqtanyp ketedi. Onyng bәrin ekonomikalyq jaghdaydan izdeu kerek sekildi. Mәselen, Qazaqstannyng syrtqy qaryzy 155,57 milliard dollardy qúraydy. Al, Qytaygha qaryzymyz 2015 jyldyng 1 toqsanynda 13,35 mlrd dollardan asqan. Búghan Gonkong ýkimetine qaytaryluy tiyis 5,12 mlrd dollardy qosynyz.
Múnyng bәri memlekettin, memleketti bylay qoyyp, qazaq últynyng ayaghyna týsken túsau dep qarauymyz qajet. Qazir Qytaylar osy qaryzdyng arqasynda elimizge kelip, týrli kәsiporyndar salyp, bilgenin jasamaq niyette.
Biz osy jaylardy jappay qozghay bastasaq boldy, «әielin úrghan erkek 40 myng aiyppúl tóleytin boldy» degen synarezu aqparat alqymnan ala týsedi. Ony ysyryp tastap, taghy aqiqattyng jýzine tura qaraymyz degenshe «poliyseydi úrghan adam 11 mln. tenge aiyppúl tóleuge mindetteledi» dep ministring býirekten siraq shyghara qoyady.
Qazirgi tanda, Qytay tarapynan qysymgha alynyp jatqan Mongholiyany qaranyz. Resey 174 mln dollar qaryzyn keshti, al Qytay Halyq respublikasy qaharyna minip, 580 mln dollardyng óteuin súrap jatyr. Mongholiyanyng jaghdayy mýshkildenip barady. Osyghan baylanysty QHR Qytay-Mongholiya ýkimetaralyq kelisimderin toqtatu kózdelgen.
«Keybir derekkózderge sýiensek, osy jaghdaygha baylanysty Monghol ýkimeti elde «Otan sýn» atty qayyrymdylyq aksiyasyn bastady. Osylaysha, halyqtyng bankterde saqtalghan depozitterin, altyndary men baghaly búiymdaryn, tipti auyldaghy júrttan astyndaghy attaryn qayyrymdylyqqa alu arqyly memleketti qaryzdan qútqarugha shaqyruda. Búl qayyrymdylyq aksiyasyn mongholdyng bir ekonomisti bastap, ózi 100 million tugrik (shamamen $40 myn), 10 bas jylqy jәne altyn jýzigin salghan. Taghy bir sheneunik ózining ýsh ailyq enbekaqysyn bergen» deydi.
580 mln dollary ýshin Mongholiyany osynday qyspaqqa alyp jatqan Qytay bizdi ayamaq pa? Olar Qazaqstannyng 20 mlrd dollargha juyq qaryzyn súray bastasa, bizding sheneunikter qayyrymdylyq aksiyasyn úiymdastyrudy qaperine de almay, shetel asyp keter. Oilaudyng ózi qorqynyshty. Orystyng «Kazakstan» degen atauynan arylugha batyly barmay otyrghan bizding memleket Qytay tizesin batyrsa, jayalyghyn sulap qoyatyn shyghar.
Móldir Baybóri
Abai.kz