Senbi, 23 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 9730 1 pikir 15 Aqpan, 2017 saghat 13:19

BALUAN ShOLAQ KÓTERGEN TASTYNG SALMAGhY QANShA?

Qazaq qalasy ejelden batyrlargha bay bolghan. Oghan batyrlardyng erlikterin bayan etken halyqtyng anyz-әngimeleri dәlel. Halyqty ózining qara kýshimen ghana emes, kompozitorlyghymen de tәnti etken Baluan Sholaq elimizding maqtanyshy, halqymyzdyng jarqyn ókili.

Baluan Sholaq Baymyrzaúly – qazaqtyng ataqty halyq әnshi-kompozitory, aitysker-aqyn, at ýsti oiynynyng týrli tәsilderin mengergen erekshe ónerpaz, kýsh ónerin kórsetken sportshy, jauyryny jerge tiymegen baluan bolghan.

Baluan Sholaqtyng shyn aty – Núrmaghambet Baymyrzaúly. Jas kýninde sausaghyn ýsitip aluyna baylanysty halyq «Baluan Sholaq» dep atap ketken. 1864 jyly Moyynqúmnyng Han tauynyng manynda dýniyege kelip, 1919 jyly qaytys bolghan. Aqmola oblysyndaghy Tasty ózenining boyynda jerlengen.

Núrmaghambetting әkesi Baymyrza balalary jas kezinde Kókshetau jaqqa kóship barghan.Ol aghashtan búiymdar jasap, solardy bazardy satumen tabys tapqan sheber bolghan. Baymyrzanyng enbekqorlyghy onyng balasyna ótedi. Biraq Núrmaghambet enbekqorlyqpen qosa, ýlken qara kýshimen erekshelengen.

1879 jyly Baymyrza Ýisin auylynyng túrghyndarymen birge jyl sayyn jazda Shortan ózenining jaghasynda ótetin jәrmenkege dayyndalady. Teri, jýn tiyelgen arba aulada dayyn túrady. Biraq jolgha shyghatyn kýni Baymyrza syrqattanyp qalady. Ol bazargha eresek úly Tóleubaydy jibermek bolady, biraq ol auylyna oralyp ýlgermeydi de, sóitip qalagha jas Núrmaghambet baratyn bolady.

Boyy ortasha, biraq keng iyqty on bes jasar bozbala syrt kiyimi bolmaghandyqtan әkesining tonyn kiyedi. Ol bazargha tuysy Múqashpen birge jiberiledi jәne onyng qolyna ýige qajetti túrmystyq zattar alu ýshin birrubli ústatylady.

Taudyng eteginde ótip jatqan qandy bazar Núrmaghambetti tang qaldyrady. Barlyq jerde qyzghan sauda, aiqaylaghan deldaldar. Kenetten Núrmaghambetting nazaryn ainala túrghan bir top adam audarady. Qyzyq kórgisi kelgen ol sol topqa jaqyndaydy. Sóitse, onda bir pysyq adam adamdardy shaqyryp, ózi ertip kelgen baluanmen kýresuge shaqyryp jatyr eken. Bәske bir rubli tigilui kerek, ol aqshany jengen adam alatyn bolady. Áriyne, onay tabysqa batqysy kelgender jetkilikti, biraq baluandy jengen eshkim bolmaydy.

Núrmaghambet óz kýshin synap kórmek bolady. Álgi orys baluan alghashynda ony balasynyp nazar da salmaydy. Biraq tym belsendi bozbalany bir qorqytyp alghysy kelgen әlgi baluannyng «kelsen, kel» degen sózinen keyin ol algha úmtylady. Biraq ýstine kiygen tonnyng etegine ayaghy shalynyp, baluannyng tura aldyna baryp qúlaydy. Tuysy Múqash әlgi ýidegiler bergen rubldiorys baluannyng qolyna ústatqannan basqa amaly qalmaydy, jәne Núrmaghambetti bir sybap alady.

Týnde Núrmaghambet dónbekship úiyqtay almaydy. Ol orys baluanyn jene alatynyn dәleldegisi keledi. Tanerteng túra salyp, Núrmaghambet alangha, әlgi baluangha tartady. Bozbalany múqatqysy kelgen baluan bәske bir tenge emes, segiz tenge tigudi úsynady. Ol kezde múnday aqshagha segiz qoy alugha bolatyn. Múqashtyng aiqayyna qúlaq aspaghan Núrmaghambet shapanyn sheshedi, kýresuge bel buady. Búl joly baluandyng aldyna jýgirip barady da, belinen ústap, jerge alyp úrady. Múnday qyzyqty kórgen kórermender shapannyng ýstine aqsha tastay bastaydy. Tengelerdi jinap alghan song ol, keshegi útylghan bir tengeni Múqashqa qaytarady, segiz tengeni sanap alyp, tuystaryna syilyqtar satyp alady. Al qalghan aqshany ol kedey-kepshikterge ýlestirip beredi. Sol jyly bazargha kelgen halyqtyng arqasynda Baluan Sholaqtyng erligi alysqa taraydy.

On tórt jasynda kýreske týsken Baluan Sholaq biraq kýrespen kәsiby ainalyspaydy. Ol saldyq qúryp, tóniregine ónerli jastardy jinaghan. Kókshetau qalasynda ótken bir ýlken jiynda 51 pút (830 kg tarta) kirding tasyn kóterip, dýiim júrtty tang qaldyrghan. 1899 jyly 35 jasynda orys paluany Ivan Korenimen kýresip, onyng qabyrghasyn syndyrghan.

1913 jyly ata-babasynyng tuyp ósken, kindik qany tamghan Shu ónirine kelgen. Osy saparynda Qorday dalasynda qoy baghyp jýrgen Kenen Ázirbaev onyng kóptegen әnderin ýirense, ólkemizding keyin tanymal aqyndary bolghan Jaqsybay Jantóbetov, Barmaq Myqanbayúly, Sәrsen Jylysbaev, Sauytbek Úsaúly jәne basqa da ónerli azamattar onymen birge el aralaghan. Shu audanynyng Shoqpar stansasynda túrghan Sәrsen Jylysbaev «Baluan Sholaq» dastanyn jazyp, onda ózi syilasyp ótken túlghanyng ómir tarihyn jyrgha qosty.

Baluan Sholaq Shu ónirinde bolghan saparynda kótergen salmaghy 1050 kg. tartatyn tas býginde audandyq tarihy ólketanu múrajayynyng aldyna qoyylghan. Sonday-aq, Dalaqaynar ónirindegi ózi arshyghan túnba әli kýnge deyin «Baluan Sholaq búlaghy» atalyp keledi.

Núrsúlu Naymanova

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478