MÚQAGhALY
Aghylyp-tógilip, jarylyp-sógilip, anqyldap-jarqyldap jazyp-jazyp ótti de ketti! Taghy tamsandym. Myna ólen!.. Tipti túla boyyndy tulatady. Jary bala tapqanyn estigende quanbaytyn әke bar ma?!. Birdene aitqysy keledi, aitady. Ishtey aitady biraq. Payghambarymyz (s.gh.s) ýiretken dúghanyng orny әriyne biyik! Bireuler birdene jazghysy keledi. Biraq tili baylana beredi. Ózim de jazghym kelgen. Jýreging auzyna tyghylghan alapat quanysh! «Búl sezimdi qaghazgha týsiru mýmkin emes» degem. Mýmkin eken. Ony aqynnyng aqyny jazady eken!
Jarynyng jaryq dýniyege perzent әkelgenin estigen Múqaghaly bylay jazypty:
IYә, Alla berding be,
Bermeding be?!
IYә, Jaratqan kórding be,
Kórmeding be?!
Shyryldaghan ýninnen
aynalayyn,
Shynymenen ómirge
kelgening be?
Qyzym bolsang –
Qyrymda qúralaysyn,
Úlym bolsang –
Úly bir múradaysyn.
Estiding be esi joq, ey dýniye,
Menen nege sýiinshi
súramaysyn?!
Jalghyz edim tasta ósken
shyrshadayyn,
Jabyrqaushy em dauylda
synsa qayyn.
Su bop ketpey nege túr
qos janarym,
Nu bop ketpey nege túr
qu samayym?!
Mine, naghyz adam, naghyz qazaq, naghyz aqyn Allanyng syiyn osylay qabyldaydy eken! (Búl jerde Allanyng syiyn alghysy kelmeytinder men qoqys jәshigine laqtyryp tastaytyndar turaly eshtene aitqym kelmeydi. Sol ýshin de taqyrypta «barlyq әke» dep aldym. Al, Alla ózi bermey jatsa onyng әngimesi bólek. Mýmkin ózge syy beriler, mýmkin oghan sol qayyrly, mýmkin... Alla ghana bilushi. Aytayyn degenim ol emes.)
Aytpaghym – Múqaghali! Jomart Allanyng syiyn anqyldap qarsy alghan mәrt mýminning jýregi!
Barlyq ólenin oqyghan sekildi edim, tóte jazumen jazylghan bir kitapta jýr eken, myna ólenine býgin tap boldym. Tap boldym da «ózim óz uaqytynda aita almaghan ýsh shumaq óleng osy eken ghoy» dedim. Jәne «Balasy ómirge kelgende barlyq әke aitqysy keletin ýsh shumaq óleng osy eken ghoy» dedim.
Úlarbek Núrghalym
Facebook-tegi paraqshasynan
