...Múqagha, mening de sәby bolghym keledi... Kónili kirshiksiz, kýlkisi kýmis, jýregi pәk, joldasy perishte sәby bolghym keledi... Menin, qorghansyz – sol sebepti qamqorshysy kóp, anghal – sol sebepti aldaushysy joq sәby bolghym keledi... Jylauynyng zili joq, kýlkisining múny joq, biraq kózinde kýni bar, keudesinde jyry bar, sóilegende tili – bal, byldyrynyng mәni bar, qylyghynyng sәni bar, óz ólshemi, zany bar sәby bolghym keledi...

Mening sәby bolghym keletindigim – eseyden qashuym, jauapkershilikten jaltaruym, qauipten qorqyp, synaqtan syrghaqsuym emes; eseygenmen erkeligimdi joghaltpau, kýrsinsem de kýlkimdi úmytpau, qúmartsam qalyptan shyqpau, adassam adal jylau; týp mәni – jýregimdi taza ústau jolyndaghy izdenisim...

Isa payghambardan (Ol kisige Allanyng sәlemi bolsyn!) shәkirtteri: «Qúday patshalyghynda kimning joly ýlken?» dep súraghanda, «Senderge aqiqatyn aitam: balalar siyaqty bolmasandar, ol patshalyqqa kire almaysyndar» degen eken... Baqytty ómir sýru jolyn, Adamdyq jolyn, Allanyng aq jolyn izdegen, tapqan danalardyng aituynsha: Adam ómirge denesimen, biologiyalyq jaghynan bir-aq ret kelip, bir-aq ret ketetin bolghanymen, ol ruhany jaghynan birneshe ret «ólip-tiriledi» eken. Óziniz oilap kórinizshi, osy uaqytqa deyin, dәl osy jasynyzgha deyin sizding kózqarasynyz, әdetiniz, minez-qúlqynyz qanshama ret ózgeriske týsti? Mine, osynyng bәri – kishigirim «ólip-tiriluler», týleu men janarular. Biraq sol ómirge qayta kelgendey bolghan sәtterde ózinizdi qalay sezindiniz? Mәsele - osyda. Eger kóniliniz kýngirttenip, qayghynyz qonlanyp, ýreyiniz ýdep, janynyz jabyrqasa, onda týleu emes týneru, jana asu emes – adasu bolghany... Al eger kóniliniz kóterilip, jan-dýniyenizdi jayly da jyly sezim kernese, sananyz sergip, quatynyz órlese, Ómir ózgeshe kórinip, quanghan jýrek oi-jalghangha kónbese, onda shyn mәninde qayta tuylghanynyz – jaryghynyzdyng kóbeygeni, jolynyzdyng ýlkeygeni! 

«Endi, olay týleuge bolar, biraq sәby bolyp qayta tuylu qiyn bolar» dersiz. Dúrys aitasyz: qiyn bolady. Alayda qiyn dýniyening qyzyghy men quanyshy kóp bolady. Eng bastysy: bolady! Anamyz bizdi dýniyege әkelmes búryn 9 ay 10 kýn kóterip, qinala tolghatyp tapqany siyqty, bizding de qayta tuyluymyz birden bola qoymaydy. Aldymen Adaldyqqa, Tazalyqqa, Súlulyqqqa, Shyndyqqa, Mahabbatqa – Aq Jolgha «jýkti bolamyz». Sodan keyin sol «sәbiydi» terenimizde terbetip jetildiremiz, uaqyty kelgenshe «kóteremiz»: synaydy – shydaymyz; tolghanamyz – tolghatamyz; tuamyz – tuylamyz...

Qayta tuu degenimiz – jýrekting kirin juu degen sóz. «Sәby kónil adam» dep jýregi taza adamdy aitamyz. Al jýrekting tazalyghy – sananyng saralyghyna, túlghanyng daralyghyna, Mahabbattyng aralyna, Baqyttyng daraghyna bastaytyn, jetkizetin Jol... IYә, sәby bolu – sanadan qashyp, aqyldan azu, aqymaq bolu emes; әlsizdik, nәrsizdik, qamsyzdyq emes. Sәby bolu – aqyldy arshu, qayratty qayrau, jýrekti tazalau.

Mening sәbiyligim – ómirding synynan ótken, nәpsisin sókken, jaryqty tanyghan, jigerin janyghan, sondyqtan aldaugha týspeytin, ainymaytyn Adaldyq, qayghyrmaytyn Ádildik, tang syilaytyn Ynsap, tausylmaytyn Meyirim... Mening sәbiyligim – Shaytannyng ózin Adamnyng ruhany ósip-toluy ýshin jaratqan, meyirimi mol, raqymy zor Jaratqan IYege degen sheksiz Senim men sheksiz sýiispenshilik!..
Múqagha, mening de sәby bolghym keledi. Adasyp jýrgenning esine armanyn týsiretin, sharshaghannyng dәrmenin kirgizetin; byldyr sózi – dәri, kýlim kózi – dәri; qayghynyng emshisindey, ghayyptyng elshisindey sәby bolghym keledi!.. 

Dostar, sizderge de Ómirge «qayta keludi» tileymin! Ózderiniz de, perzentteriniz de Mahabbattan jaralghay!.. 

1999 jyl

Alghaday Abylghazyúly

Facebook-tegi paraqshasynan