Beysenbi, 21 Qantar 2021
Alashorda 4668 0 pikir 30 Qantar, 2017 saghat 13:37

AGhAYYNDY ÁDILOVTER TAGhDYRY

HH ghasyrdaghy qazaq últ-azattyq qozghalysy alghan biyik shyng – «Alash-Orda» Halyq Kenesining qúryluy bolatyn. Osy oqighagha biyl 100 jyl tolghaly túr. Bolishevizmning búl últtyq avtonomiya ghúmyryn eki-aq  jylda ýzgeni, al qozghalysqa qatysy barlardy 20-shy jyldardyng sonyna qaray sayasy qughyn-sýrginge týsirgeni, 1930 jyly «alashordashylardyn», yaghny «últshyldardyn» alghashqy legining tórteuin atyp, basqasyn týrli merzimge sottap jibergeni belgili.

Mәskeudegi Birikken memlekettik sayasy bas basqarma (OGPU)  býginde «Alash isi» dep atalatyn № 78754 is boyynsha shygharghan Ayyptau qorytyndysymen 44 adam jauapqa tartyldy. Olardyng mynanday «kontrrevolusiyalyq qyzmetteri» dәleldendi dep tújyrymdaldy: birinshiden, 1921–1922 jj. astyrtyn úiym qúrghan, keyinnen, sol úiymgha jatatyndyq belgileri boyynsha olar ózara qarym-qatynasta bolyp, antisovettik qyzmetter jýrgizgen; ekinshiden, shekara syrtynda jýrgen Zәky Validovpen baylanys ornatqan, ýshinshiden, antisovettik kýshter dayarlau (jastardyng basyn ainaldyru, «Alqa» ýiirmesin qúru, baylarmen baylanys ornatu, t.b.) júmystaryn jasaghan; tórtinshiden, sovet ókimetin qúlatu maqsatymen qaruly kóterilis jasaugha әzirlengen-mis. Tergeu materialdarynda qamalghandardyng osy tórt tarmaq boyynsha aiyptylyqtary kórsetilip, «dәleldengen».    

Sol aiyptau qorytyndysynda «Ádilov bandasy» dep atalghan tarau bar. Onda «alashordashylardyn» basqarushy toby Ádilovting alys Sarysu audanynda jatqan bandasyna da ýlken mindetter artty» delinipti. «Bandanyn» basynda «...sayasy qauipti jәne qylmys jasaghan qylmysker tórteu – Bayseyit, Múqysh, Asqar jәne Ábuәli Ádilovter» túrghan eken. Olar «tәrkileuge qaruly qarsylyq kórsetu ýshin Sarysu audanyndaghy barlyq bandittik elementterdi ózderining manyna toptastyrghan» kórinedi. «1928 jyldyng jazynda  olar jekelegen shaykalardyng bastyqtary Kenshimov Mәdibek, Toqmanbaev Baqay jәne Ábdikeev Biytimbaymen jinalys ótkizdi». Búlardyng bәri Bayseyit jәne Múqysh Ádilovtermen birge «1922 jyly milisionerler jasaghyn qarusyzdandyrugha jәne jasaq bastyghy Ábubәkirovty atugha qatysqan» dep kórsetilgen. Alayda 1928 jylghy tәrkileu nauqanyna (konfiskasiyagha) qaysysynyng jәne jalpy «bandanyn» naqty qanday qarsylyq kórsetkenderi aitylmaydy.

Bayseyit Ádilov. 1920-shy jyldar shamasy.

OGPU alqasynyng atalghan «Alash isi» boyynsha 1930 jylghy 4 sәuirde shygharghan ýkimimen Múqysh (Dinshe, Dinmúhamed) Ádilov atu jazasyna, Asqar, Ábuәli, Ábubәkir Ádilovter Bayseyit-Múqysh «bandasymen» qatysy yaky baylanysy bolghan Ákpar Ybraev, Núrlan Kәribaev, Aghabek Baydullaev, Múhamediya Arghynbaev, Artyqbay Áliyn, Mәdibek Kenshimov, Tәjibay Qúlmúratovpen birge,  barlyghy 16 adam, týrli merzimge kesildi.

Bayqaghandarynyzday, 43 adamdy jazalaghan repressiyagha aghayyndy tórt Ádilov iliktirilgen. Olardyng ýlken aghasy Bayseyit Ádilov jazalanushylar tiziminde joq. Nege? Sebebi ol 1928 jyly OGPU jasaghy jýrgizgen  tútqyndau operasiyasy kezinde oqqa úshqan bolatyn.

Nelikten búlay boldy? Ony tútqyngha alu ýshin artynan arnayy qaruly jasaq nege izdep shyqqan? Jalpy, Bayseyit Ádilov kim edi?

Bayseyit – Kenesary hannyng tu ústaushylarynyng biri bolghan Mynjasar batyrdyng nemeresi. Kóterilis jenilis tapqannan keyin Mynjasar batyr otarlaushylardyng jana tәrtibine kóndige bastaghan.   Onyng el-júrty mekendeytin aumaqtaghy orys qalasy, kezinde han jasaghy qúramynda shabuyldaugha ózi de qatysqan Aqmola bekinisi birtindep beybit ómirge beyimdelgen edi. Múnda Reseyding sauda kapitaly birte-birte bekem oryn teuip kele jatty. Úzamay ýlken jәrmenkeler ashylyp, Aqmola iri sauda ortalyghyna ainaldy. Mal baghushy qazaqtar iri qaralary men úsaq túyaqtaryn osynda aidap kep, imperiyanyng fabrika-zauyt búiymdaryna aiyrbas jasap jýrgen.  Otarlaushylar men kóshpendiler arasyndaghy sauda-sattyqtan bastalghan qarym-qatynas birtindep jekelegen adamdardyng ózara aralasuyna, bir-birimen «tamyr» boluyna úlasqan. Sonday dostyqqa iykem, eti tiri jandardyng biri – Mynjasar batyrdyng ýiezdegi alys auyldan sharua ynghayymen qalagha kelgishtep jýretin úly Ádil edi. Ol Aqmoladan «tamyr» tapqan da, 1887 jyly tughan ýlken úly Bayseyitti sol «tamyrynyn» kómegimen qaladaghy bastauysh uchiliyshege týsirgen bolatyn.

 Dinshe Ádilov Mәskeudegi Butyrka týrmesinde. 1929 j.

Dinshe (Dinmúhamed, Múqysh) Ádilov. 1925 j.


 

Bayseyit әke enbegin aqtaydy: oqugha jaqsy ynta tanytady, Aqmola mektebinen keyin Ombyda múghalimder seminariyasyn bitiredi. Bolystyq kenselerde hatshylyq qyzmet atqarady, tilmәsh bop isteydi.  El-júrt ishinde bedeldi bolady, jerlesteri ony sýiispenshilikpen «Aq Bayseyit» dep ataydy. Bayseyitti ýlgi tútqan óz inisi Dinmúhamed (Dinshe, Múqysh) Ádilov pen nemere inisi Janaydar Saduaqasov jәne ózge de auyl balalary onyng aqylymen Aqmolagha oqugha barugha qúmartady. Qatar auylda ósip, Nildi mektebinen sauat ashqan Sәken Seyfullin de Aqmolada búlarmen birge oqyghan edi. Aqmoladan keyin Dinmúhamed, Janaydar, Sәken ýsheui de Bayseyit kórsetken ýlgimen oqularyn Dala uәlayatynyng astanasy Ombyda jalghastyrdy. Sonda alghashqy sayasy mektepterinen ótti. Tórteui de qazaq últ-azattyq qozghalysyna belsene qatysty. Azattyq qayratkerleri sapyndaghy osy azamattardyng bәri de qazaq elinde sovet ókimetin ornatushylar qatarynda jýrdi. Bayseyit Ádilov, Sәken Seyfulliyn, Dinmúhamed Ádilov ýsheui 1920 jyly Avtonomiyalyq Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy alghashqy ortalyq ókimetining qúramyna   mýshe bolyp saylandy. Janaydar Saduaqasov búl kezde ýiezdik buynda jauapty qyzmet atqaratyn (ol Ortalyq Atkomgha 1922 jyly saylanyp, Qazatkomnyng jauapty hatshysy lauazymynda istegen). Sóitip, bәri de jas respublikanyng alghashqy memlekettik qayratkerleri qatarynda jýrdi. Osy tórt túlghanyng ýlkeni Bayseyit Ádilovting tughanyna biyl 130 jyl tolady.

Aqmoladaghy «Jas qazaq» úiymyn qúrushylar. 1917 j. Birinshi qatardaghy ong jaqtan tórtinshi – Sәken Seyfulliyn, jetinshi – Qoshke Kemengerov, ekinshi qatardaghy ong jaqtan besinshi – Dinshe Ádilov, onynshy – Bәken Serikbaev, ýshinshi qatardaghy ong jaqtan tórtinshi – Sapar Mústafiyn.

Jogharyda atalghan qúpiya polisiya qújatynan kórinetindey, Bayseyit Ádilov pen onyng inisi  Dinmúhamed Ádilov sayasy repressiyanyng alghashqy tolqynynda qúrban bolghan. Al Sәken Seyfullin men Janaydar Saduaqasov biyl bastalghanyna 80 jyl bolatyn «Ýlken terror» qúrbanyna ainaldy. Qayghyly taghdyrlar.

Sәkenning alghash baspadan shyqqanyna biyl 90 jyl tolatyn ataqty «Tar jol, tayghaq keshuinde» aghayyndy Ádilovter jayynda kóp aitylghan. Bayseyit Ádilov pen onyng taghdyryndaghy qasiretti tanbagha ainalghan Ghalym Ábubәkirov turaly da tanymdy derekter bar. Búl ekeui jayynda jazushy alghashynda romannyng «Revolusiyanyng aldynghy jyldarynda» tarauynda aita ketedi. Aqmolanyng Atbasar ýiezimen shektes jerdegi Áupildek kóli manyndaghy «bir auylda el jigitteri oiyn jasady». Úiymdastyrushylar – «starshyndar, bolystyng tilmәshi Bayseyit jәne basqa pysyq jigitter». Oiyngha Bayseyitpen birge osy ónirge  auyl sharuashylyghynyng sanaq júmysyn jýrgizuge kelgen  Sәken men «Ghalymjan, Aqmoladaghy qalalyq noghay mektebining múghalimi»  barady. «Ishin jóndegen, jaghalay kesteli túskiyiz ústap, kilem tósegen, bezegen, onasha otau ýi. Lyq toly qyz, kelinshek pen bozbala. ...Bayseyit, Ghalymjan ýsheuimizdi de birynghay qatar, qyzdardyng aralaryna otyrghyzghan. Jaghalay qymyz berip jatyr. ...Qyz-kelinshekter baryn kiygen. Qozghalsa, shashtaryna taqqan kýmis sholpylary, bilezikteri syldyrlaydy. Jibek kiyimderi kólding qozghalghan kók qúraghynday sudyrlaydy. ...Ghalymjan ekeuimizding aramyzdaghy qyz jeke әn saldy. ...Bir kezde Bayseyit ekeuimizding aramyzdaghy qyz әn saldy. ...Syldyraghan әdemi dauyspen Qabiba shyrqady. ...Oyyn qyzdy. Júrt Qabiba әnining әserimen әuelenip aldy. Mening qasymdaghy Ghalymjan tughaly qazaqtyng múnday oiynyn, múnday әnin estigen joq eken. Endi Ghalymjannyng esi shyghyp ketti... ...Ýige kelip jatyp úiqygha kirgenshe, Ghalymjannyng aqyl-esi kirip jetken joq edi. ...– No, Sәken, qazaqty men jana ghana bildim. Sharyq muzykasynyng ne ekenin jana ghana anladym. Men, uallahi, qazaq bolmaghanyma ókinemin. Qazaq ishinde óspegenime ókinemin!  – dedi. Jәne: «ýilenbey túrghan kezimde qazaqtyng múnday ekenin bilsem, mini, uallahi, qaladan bezip, qazaq arasyna sinip keter edim!» – dedi. Osyny Ghalymjan kópke sheyin auzynan tastamay jýrdi». Búl 1916 jyldyng jazy bolatyn, esterinizde ústanyzdar, 1922–1923 jyldyng qysynda ol birneshe ay qazaq ishinde túrady... Onyng mәn-jayyn keyinirek aitamyz.

«Qazaqstannyng halyq komissarlary (1920–1946 jj.)» ómirbayandyq anyqtamalyghy.

 Anyqtamalyqtaghy Dinshe Ádilovke arnalghan bet.

 

Patshany taqtan qúlatqan Aqpan revolusiyasy halyqtyng airyqsha belsendiligin tudyrdy. Azattyq qozghalysyna qatysushylar, ishinde Bayseyit Ádilov te bar, monarhiyanyng joyyluyn bostandyqqa balap, ózderin-ózderi basqarudy kózdeytin jinalystar, sezder ótkize bastady. Bayseyit Aqmola ýiezi qazaqtarynyng delegaty retinde Ombyda 1917 jylghy sәuirding ayaghynda ótken oblystyq qazaq sezine qatysty. «Tar jol, tayghaq keshude» Sәken búl jayynda: «Jiylysqa biz Aqmoladan Qúsayyn felidsher men Bayseyitti jiberdik. Búlarmen birge óz betterimen qyrdyng bir-eki juandary da ketti. Biri Tama Jantóre, biri ...Qorjynkólding Oljabay bolysy. Sol jiylysta Oblystyq qazaq komiyteti saylandy», – dep jazdy. Bayseyit Ádilov Aqmola oblystyq qazaq atqaru komiytetining mýshesi bolyp saylandy da, biraz uaqyt oblystyq Qazatkom apparatynda qyzmet atqarugha Ombyda qaldy. Qazaq atkomy basqaru sharualaryn qaladaghy ózge de oblystyq úiymdarmen ýilestiru mәselesin qarastyrdy, sonday-aq jer-jerde jana jaghdaygha baylanysty úiymdastyru jәne nasihat júmystaryn jýrgizu ýshin jastardyng «Birlik» úiymyna mýshe belsendi oqushylar ishinen komissarlar jasaqtady.

Sәkenning ataqty memuarlyq «Tar jol, tayghaq keshuinde» Aqmolagha Ombydan kazaq komiytetining komissarlary retinde Dinmúhamed (Dinshe) Ádilov pen Qoshmúhamed (Qoshke) Kemengerov kelgeni aitylady. «Olar kelgen song uezdik qazaq komiytetin endi ashtyq. Qazaq komiyteti qazaq isterin basqaratyn boldy. Biraq kýsh, ýkimet, degenmen, uezdik komissardyng biyliginde. ...Qazaq komiytetining tóraghasy – Dýisenbayúly degen qazaq advokaty, onyng orynbasary – men, mýsheleri: Ádilúly, Kemengerúly, Shegeúly, birazdan song Aybasúly jәne taghy basqalar». Qazaq komiytetining tórt mýshesi: Dinshe, Qoshke, Birke (Birmúhamed) jәne Sәken tórteui bir bólmede jatady, el ishindegi dauly isterdi qaraydy, kýrdeli mәseleler boyynsha oblystyq komiytetke qatynas qaghazdar jiberedi, orys ýiezdik komiyteti mýshelerimen pikir talastyrady. «Halyq arasynda zan, bilim taratu, jana sayasat isterine qatysu» júmystaryn jandandyru maqsatymen «Jas qazaq» jastar úiymyn ashady. «Tóraghasy – Sәken Seyfulliyn, mýsheleri: Ádilúly, Aybasúly, Asylbekúly, Serikbayúly, Núrkenúly. ...Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, qazanday qaynap, qazaq komiyteti men «Jas qazaq» isteri jýre bastady». Úzamay  «Jas qazaq» úiymynyng basshylary men mýsheleri: Sәken, Dinshe, Birke, «Núrkeúly, Asylbekúly... Serikpayúly, Dónentayúly jәne basqalar» iyin tiresip otyrghan úiymnyng jiylysy ýstine «...Aqmola uezining ataqty moldalary, «әuliyeleri», Ghalauetdin qalpe, Omar molda, taghy da basqa moldalar» «kiye-jara, omyraulap, biz otyrghan tórge keldi» de, jinalysta otyrghandardyng bәrin keshki namazgha shaqyrdy. Sodan aitys tudy. «Byt-shyt bolyp moldalar ketti. Moldalar men bolystardyn, barlyq juandardyng beti, niyeti bir. Bәrining shabuyly da bir», – dep týidi Sәken.

Tashkenttegi «Shyghys keshterine» qatysushy kórkemónerpazdar. 1921 j. Rejisseri Dinshe Ádilov (ong jaq shette týregep túr). Otyrghandar (ong jaqtan): Lәtipa Qojyqova, Rәbiya Asfendiyarova, Ýriya Túrdyqúlova, Gýlbahram Tynyshbaeva, Gýlәndәm Qojanova, Embergen Tabynbaev, Úldar Narbekova, Qadisha Lapina. Jatqandar (ong jaqtan): Qúrmanbek Jandarbekov, Ábdirahman Múnaytpasov.

Shilde aiynda Orynborda birinshi jalpyqazaq sezi boldy. Tamyzda Aqmolada ýiezdik qazaq sezi ótti. «Komiytet saylauy boldy. Komiytetke «Jas qazaqtyn» bastyqtarynan eshkimdi kirgizbedi. Sýitip, biz komiytetten shyghyp qaldyq», – delinedi «Tar jol, tayghaq keshude». Aqmoladan Qoshke men Dinshe Ombygha oquyna, Birke Atbasargha, óz eline ketti. Kýzde Bayseyit Ádilov Ombydan Aqmolagha oraldy. Sәkenmen birge «Jas qazaq» úiymynyng júmysyna belsene atsalysty. Úiym jinalysyna Sәken tóragha, Bayseyit hatshy bolyp, qazaq komiytetin quugha qauly aldy. «Bazardaghy jiylghan búqaragha Raqymjan Dýisenbayúly baryp, komiytet baydiki, bolystiki ekenin aityp sóz sóiledi. ...Komiytet mýsheleri qorqyp, komiytetti qúlyptap ketip qalghan eken»... 

«Oktyabri tónkerisinen keyin әleumet, sayasat maydanyndaghy kýresimiz búrynghydan da ekpindi boldy», – delindi әigili memuarda. Búl kýresting bel ortasynda Sәkenmen birge Bayseyit te jýrdi, «orys jәne qazaq joldastarmen bәrimiz bir ynghay Aqmolagha Sovet ornatu jolynda talas-tartys maydanyna shyqtyq». 1918 jylghy aqpanda ýiezdik ókilder jinalysy ashyldy. «Jiylysqa kelgen ókilderding kóbi maydannan qaytqan mújyq soldattar. Kedey mújyqtar, kedey búqara qazaqtar jәne Spasski zavodynyng júmysker ókilderi. ...Jiylys ókilderi bir auyzdan Sovet ýkimetin «óz ýkimetimiz» dep jariyalady. ...Uezdik qalalyq Sovdep saylandy». Sovdepting 45 mýshesi ishinde Sәken, Bayseyit, Ghalym Áubәkirúly (Ábubәkirov bolu kerek – B.Q.) kirgen. Basqarma qúramy alty adam, ishinde Sәken Seyfullin men Bayseyit Ádilov bar. Bayseyit ýiezdik milisiya bastyghy lauazymyna taghayyndaldy.

Sóitip, Bayseyit Ádilov Seyfullinmen birge Aqmola ónirinde kenes ókimetin ornatugha belsene kirisedi. Búl kezde «Alash-Orda» Halyq Kenesining mýshesi Jansha Dosmúhamedov pen Oral oblystyq zemstvo bastyghy Halel Dosmúhamedov bastaghan delegasiya «Mәskeuge baryp, Sovet ýkimetining bastyqtarymen sóilesedi, Dosmúqambetúldary «Leninmen, Stalinmen avtonomiya turaly sóilesip jatyrmyz»... dep Bókeyhanúlyna telegramma soghady, – deydi Sәken «Tar jol, tayghaq keshude». – Sovet ýkimetining bastyqtary qazaq avtonomiyasyn solargha beredi. ...Búl qalay? Tez «Jas qazaq» úiymynyng jiylysyn jasadyq. Avtonomiya turaly bayandama jasadyq. ...Qarary mynau: «...Qazaq halqy oqymaghan nadan. Kedeyleri, enbekshileri әli baylardyn, tórelerding yqpalynda. Kedeyden shyqqan, kedeydi jaqtaytyn oqyghandar az. Qazaq oqyghandarynyng kóbi baylardy, tórelerdi bastap, «Alashorda» boldy. «Alashshyldardy» bólmey qazaqqa qazir avtonomiya berse, «Alashordashylar» iyelenip ketedi. «Alashorda» alghan avtonomiyanyng qazaq enbekshilerine keregi joq...» Sәken men Bayseyit bastamashy bop, Aqmola ýiezi qazaq kedeylerining sezin shaqyrady. «Sezd de birauyzdan janaghy «Jas qazaq» úiymynyng qararyndaghy qaulygha keldi. – Sәken memuarynda osylay deydi. – «Alashordanyn» alghan avtonomiyasynyng qazaq enbekshilerine keregi joq. Avtonomiyany ózimizden oqyghandar kóbeygende alamyz» dep sezge qauly shygharttyq. Osyny aityp sezding atynan Stalinge telegramma soqtyq. Telegrammany aqyldasyp otyryp jasasqan: men, Bayseyit Ádilúly, Abdolla Asylbekúly, Bәken Serikbayúly, Júmabay Núrkeúly, Núrghayyn Bekmúqambetúly bәrimiz edik. Jazghan Bayseyit Ádilúly edi. Jóndep jazghan men edim». Azattyq ansaghan azamattar jýrgen eki (jalpyúlttyq jәne taptyq) joldyng birindegilerding ekinshisin qalamaghandyqtan jasalghan әreketi...

Sovettik milisiya bastyghy Bayseyit Ádilov ýiezding ontýstik jaghyndaghy  auyldardy aralap keledi de, Sәkenge: «...әlgi Qoqan avtonomiyasynyng bastyghy Múqametjan Tynyshbayúly men Serikbay Aqayúlyna kez boldym. ...Týrkistan jaghynan jylystap qashyp keledi eken», – deydi. Qalay kezdeskenin әngimeleydi. «Qostaryna bardym. Ekeui de birtýrli týsteri búzylyp, sasyp, menimen týregelip amandasty. Sonan song amandasyp, kónilderin ornyqtyrdym. ...Tiygem joq. Qayta, jýretin jónderin turalap, joldaghy elderin aityp jiberdim...» Onysyna Sәken ashulanady: «Mini, sayasy dúshpanyna, «Alashorda» bastyqtaryna, Bayseyit býitken...» Degenmen, «sayasy dúshpandary» ózderine jasalghan jaqsylyqtyng qarymyn qaytarady: bir azattyq qozghalysynda jýrgenderin oilaghandyqtan bolar, Aqmolada sovet ókimetin qúlatyp, sovdepshilerdi týrmege salghan aqtargha Semeydegi «Alashorda» ýkimetinen Bayseyitti bosatudy súraghan jedelhat keledi. Alayda aqtar ony abaqtydan shygharmaydy. «Tar jol, tayghaq keshudin» «Aqmola týrmesinde» atty tarauynda búl oqigha kenirek әngimelenedi. Týrmege balasyna jolyghugha kelip jýrgen Bayseyitting әkesi Ádil obagha shaldyghyp, qaytys bolady. Sosyn Bayseyit pen Sәken týrmeden qashyp shyghu josparyn qúrady, biraq ol joly tek Bayseyit qana qasha alady...

Azamat soghysy ayaqtalyp, kenes ókimetining biyligi nyghayghannan keyin,  1920 jylghy 26 tamyzda Qazaq avtonomiyasyn qúru jónindegi lenindik dekret shyghyp, 4 qazanda Orynborda Qazaqstan Kenesterining Qúryltayshy sezi ashyldy. Resey Federasiyasy qúramynda Qazaq avtonomiyalyq respublikasy shanyraq kóterdi. Sezde Sәken, Bayseyit, Dinmúhamed Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy Ortalyq Atqaru Komiytetining (KirSIYK, QazSIYK, QazOAK, Qazatkom) mýshesi, Sәken Prezidium (Tóralqa) mýshesi bolyp saylandy. 1920 jylghy 16 qazanda ótken QazSIK Prezidiumynyn  otyrysynda Qazatkom mýshelerine atqaratyn mindetterin bólip beru mәselesi qarastyryldy. Dinmúhamed Ádilov QazSIYK-ting 6 mýshesi qatarynda «halyq komissariattary alqalarynda júmys isteu jәne olardyng bólimderin basqaru ýshin ortalyqta qaldyrylsyn»,  al Bayseyit Ádilov QazSIYK-ting ózge 7 mýshesimen birge «Semey jәne Aqmola oblystarynda úiymdyq-partiyalyq jәne әkimshilik júmystaryn jýrgizu ýshin» Sibir revkomyndaghy Qazatkom ókiline kómekke jiberilsin degen qauly alyndy.

Dinshe (Dinmúhamed) Ádilov 1917 jylghy qazan aiynyng sonynda Ombyda Álihan Bókeyhanovtyng qatysuymen ótken qazaq belsendileri jinalysynda qúrylghan «Alash» partiyasyna kirip, onyng Aqmola oblystyq komiytetine mýshe bolyp saylanghan. 1918 jyldyng kóktemi men jazynda Qiyr Shyghysta azamat soghysy maydandarynda shayqasqan. 1919 jyly Tashkentte Qazaq aghartu institutynda oqytushy bolghan. 1920 jyly Almatyda Jetisu oblystyq oqu bólimining mengerushisi bolyp istegen. Sóitip, Qazaqstan Kenesterining úiysu qúryltayy ózin Respublikanyng Ortalyq Atqaru Komiyteti qúramyna saylaghangha deyin kýrdeli kezenning qily synaqtarynan ótken bolatyn. Ol Orynborda Ishki ister halyq komissariatynyn  alqa mýshesi, halyq komissarynyng orynbasary, biraz uaqyt halyq komissarynyng mindetin atqarushy bolyp istedi. QR Preziydentining Múraghaty 2004 jyly shygharghan «Qazaqstannyng halyq komissarlary. 1920–1946 jj.» atty ómirbayandyq anyqtamalyqtaghy 82-bette berilgen Ádilov Dinmúhamedting ómirderekterinde  «1920 j. jeltoqsanynan 1921 j. 12 qantaryna deyin QAKSR IIHK halkomy qyzmetin uaqytsha atqarghan» dep jazylghan. Búdan keyin onyng Týrkistan Respublikasynyng Syrdariya jәne Áulieata ýiezderinde Qazatkomnyng ókili bolghany aitylady. Osy qyzmeti kezinde, 1922–1923 jyldyng qysynda, Dinshe (Múqysh) el ishinde sovet ókimeti atynan jýgensizdikke jol bergen salyq jinaushylardy auyzdyqtaugha qatysady. Búl jәit OGPU jýrgizgen № 78754 istegi aiyptau qorytyndysynda «Ádilovter – Múqysh pen Bayseyit «Qara Noghay» degen laqap aty bar Ábubәkirovti jәne onyng joldasy Shalany óltirudi úiymdastyrdy» dep kórsetilgen.

Oqigha bylay bolghan. 1922 jyldyng kýzinde Aqmola jәne Qarqaraly ýiezderi halyqtarynyng arasynda iri barymtashylyq әreketter bolyp túrghandyqtan, soghan baylanysty, el ishindegi qarym-qatynasty retke keltiru jóninde Aqmola ýiezdik atkomy komissiya qúryp, tóraghalyghyna Ghalym Ábubәkirovti bekitedi. Komissiya eleuli nәtiyjege qol jetkize almay, qaytyp ketedi, al Ábubәkirov qaramaghyndaghy segiz milisionermen salyq jinaudy jeleu etip el ishinde qalyp qoyady. Jasaghyn jana adamdarmen tez úlghaytady. Shala Joldasbaev ong qoly (kómekshisi) bolady, salyq jinaushylar qataryn Sapar Mústafin (1917 jyldyng kókteminde Dinshelermen birge Aqmolada «Jas qazaq» úiymyn qúrysqan) de tolyqtyrady. Jasaq Aqtau jәne Ortau bolystarynda bolyp, jýgensizdikterge jol beredi. Ókimet atynan kelip, beybastaqtyqtar jasap jýrgen Ábubәkirovting is-әreketine júrt shaghymdanady, soghan baylanysty Aqmola ókimet oryndary tәrtipsizdikti jónge keltiru ýshin kommunistik vzvod júmsaydy, alayda qaruly teketirespen de ong nәtiyjege qol jetkize almay, keri qaytady. Búdan song Ábubәkirov jasaghymen Taraqtylargha qaray jyljyp, Shu ózeni boyynan oryn tebedi. Sonda ózine qystau salyp alady. Qystau manyna qyz-kelinshekteri bar ýilerdi kóshirtip әkelip, ainala qondyrady, kýnine keshkisin әielder men qyzdar aldyrtyp, sauyq qúrady. «Elding qyz, kelinine oiyna kelgenin istegen Qara noghay men Shalanyng bar súmdyghyn kórdik, bildik. ...Arqadan Shugha kelip, salyq jinaymyz dep, qystap qaldy da, beykýnә elding aryna tiydi ghoy... Á, bizding kózimiz osynday qasiretti kórdi. ...Bayseyit pen Múqysh keldi de, «Kóp asqangha bir tosqan» jasap, eki nәletini ústady. Shudyng boyy shulap ketti», – deydi Qaraghandy oblysynyng túrghyny Zýkesh әjey (esteligin Iliya Jaqanov jazyp alyp, «Qarabura» jinaghynda jariyalaghan). Eldin  Qaranoghay-Shala zorlyghynan qalay ar-namysy taptalyp, qorlanghanyn jәne oqighanyng qalay ayaqtalghanyn Dulat Shalqarbaev kózi tiri kuәler esteligi negizinde jazghan «Elim dep ótken erler-ay» atty maqalasynda әngimeleydi.

1928 jyldyng sonyna qaray Qyzylordada GPU tergeushisine bergen kórsetuinde  Múqysh (Dinshe) Ádilov Ghalym Ábubәkirov pen onyng kómekshisi Shala Joldasbaevty tútqyngha aludy ózining aghasy Bayseyit, audandyq milisiyanyng bastyghy Bayjanov, el ishindegi bedeldi kisi Mәdibek Kenshimov úiymdastyrghanyn aitady. Shaqyrtularyna baylanysty kelip jetkennen keyin solargha qosylyp, tórteuimiz «basqarushy ortalyq» siyaqty boldyq» deydi.  Ábubәkirov jasaghy elden zorlyqpen tartyp jinap alghan dýniye-mýlik iyelerine qaytaryla bastaydy. Sodan song Múqysh tergeushige: «Halyqtyng kónil-kýiin eskerip, әri aldyn ala tergegenimizde – Ábubәkirov pen Joldasbaevtyng barlyq istegen qylmystaryn moyyndaghanyn kórip, olardy atyp tastaugha úighardyq. ...Ýkimdi oryndau maghan jýkteldi, – dep kórsetu beredi. – Biz bәrimiz kenesip, jazanyng atqaryluyn... Shu ózeninde jýzege asyru kerek dep sheshtik. ...Shu ózenine jetken song men tútqyndardy toqtattym da, Ábubәkirovpen tildestim... ...mening ózim – halyq ýkimin oryndaushy ghanamyn, al ol, Ábubәkirov, halyqqa óte kóp jauyzdyq jasady... Osydan keyin Ábubәkirov múz ýstine shygharyldy, ony audandyq milisiyanyng milisioneri Baylarov Jaylaubay atty. Joldasbaevty Ábubәkirovting jasaghynda bolghan jәne ony ústalar tústa jaraqattaghan Jeksen degen milisioner atty. Ólikterdi múz oiyghyna batyryp jiberdik te, biz jaqyn auylgha jýrip kettik».   (Dinshening búl aitqandary 1924 jyly Qazaq OAK ókili, respublikalyq milisiya bastyghy Dýisebay Nysanbaev jinaghan, múraghattaghy ókimet qaghazdary arasynda «Salyq jinaugha kedergi keltirgen aghayyndy Bayseyit jәne Dinmúhamed Ádilovter turaly» degen atpen saqtauly isqaghazdar ishindegi kuәlar bayanhattarymen de rastalady). Dinshe odan arghy kórsetuinde Ábubәkirov «jasaghynyng basynda Mústafin túrghan bir bóligi Shudyng arghy betinde, qúmda bolatyn. ...búl jasaqty da el ózi qarusyzdandyrypty, – dep kórsetedi. – ...Áulieata ókimeti de búl beybastaq basbúzarlyq jayyn estip-bilip, jasaqty zalalsyzdandyrugha, sóitip Ábubәkirovti tútqyngha alugha milisiya júmsaghan eken. Biz qúmda úshyrastyq. Olar jasaqqa qatysushylardy ózderimen alyp ketti. ...Audandyq milisiya bastyghy retinde Bayjanov, jәne mening agham Bayseyit qylmys izdestiru bastyghynyng atyna Ábubәkirov jasaghynyng júmysy jóninde bayandama jazyp berdi». Osydan keyin Múqysh (Dinshe) Ádilov «birneshe kisimen Áulieatagha» barady. Onda «ýiezdik atqaru komiyteti mәjilisinde biz Ábubәkirov isi jәne halyqtyng Syrdariya oblysyna qosylghysy keletini jayynda tolyq bayandap berdik, – deydi. – Sodan song biz Tashkentke attandyq, onda da bolghan jәitting bәrin bayan ettik. ...Qojanov pen Rysqúlovqa kirdim, olargha mәn-jaydyng bәrin bayandadym. Olar bizding әreketimizdi tolyghymen maqúldady, múnday adamdargha tap solay etu kerektigin aitty. ...Rysqúlov ...әlgi elge oiran salghan jasaqta barlyghy qansha adam bolghanyn súrady. Men shamamen 50-60 ekenin aitqanymda, jartysyn atyp tastau kerek edi dedi, oghan men sol ekeui de jeter dep jauap qattym».

Sovet ókimeti atyna kir keltirip jýrgen sholaq belsendilerdi halyqtyng ózi әshkerelep, jazasyn beruine aghayyndy Ádilovterding septesuin  Tashkenttegi Súltanbek Qojanov pen Túrar Rysqúlov syndy Týrkrespublika basshylary týsinistikpen әdil baghalady, qorghady, al Orynbordaghy Qazrespublika basshy buyndarynda isteytin yntaly adamdar búl jaghdaygha basqasha mәn berdi. «Ayypkerlerdi» Týrkistan basshylary jaqtaghandyqtan kezinde qolgha týsire almaghanmen, ishterine kek týiip, úmyta qoymady. Búlardyng belsendiligi Orta Aziyadaghy qazaqtar mekendeytin jer-su halqymen  Qazaq Respublikasy qúramyna qosylyp, ýlken Qazaqstannyng astanasy Qyzylordagha auysqannan keyin airyqsha jandandy. Olar tarapynan qyspaq sezine bastaghan Dinshe Ádilov 1926 jyly Últ teatrynyng diyrektory qyzmetinen ketedi (Dinshe ghúmyrynyng búl manyzdy belesi osy joldar avtorynyng «Últ teatry shanyraghyn kóterushi» atty zertteu kitabynda kenirek ashylghan). 1927 jyly is resmy janghyrtylyp, Bayseyit Ádilov tútqyngha alynady. Birazdan son, tileulesterining septesuimen, ol týrmeden qolhatpen kepildikke bosatylady da, eline attanyp ketedi. Alayda mýddeliler tynysh jatpay, aghayyndy Ádilovterdi qolgha týsiruding ózge de sharalaryn oilastyra beredi. Aqyry, 1922–1923 jyldyng qysynda «Aqmola ýiezdik atkomynyng mýshesi Ghalym Ábubәkirov pen milisioner Shala Joldasbaevty óltirdi» dep әsirelengen aiyp 1928 jyly «tәrkileuge qarsylyq úiymdastyrdy» deytin jeleumen ýstemelenedi de, 1928 jyldyng jeltoqsan aiynda olardy GPU-ding qaruly jasaghy izdep shyghady...

Aghayyndy Bayseyit jәne Múqysh Ádilovterdi auyldastary qatty qadirlegen. Kýni býginge deyin el auzynda jýrgen Bayseyit-Múqysh jyrynda 1922–1923 jyldar qysynda oryn alghan qasiretti Qaranoghay-Shala oqighasyna oray halyq namysyn jyrtqan osy aghayyndy jigitterding qaharmandyqtary sýiispenshilikpen bayandalady. El mýddesine qyzmet etken, óz qoldarymen sovet ókimetin ornatysqan Bayseyit pen Múqyshtyng týbine sol ózderi qúrghan sovet ókimetining jetui jerlesteri ýshin aqylgha syimas jәit edi. Alayda solay boldy. Býginde ol ókimetting óz týbine ózi jetkenine de shiyrek ghasyrdan asty. Endigi mindet – armanda ketken asyldar aruaghyn ardaqtay bilu. Biyl azattyq kýreskerlerining biri Bayseyit Ádilovting tughanyna 130 jyl tolady...

Beybit QOYShYBAEV, Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, tarih ghylymdarynyng kandidaty, jazushy

Abai.kz

0 pikir