Seysenbi, 19 Qazan 2021
Qogham 5697 0 pikir 30 Qantar, 2017 saghat 12:17

BIYLIKTING BIRAZ MÁSELESI "TRAMPTYNG KÓMEGIMEN" ShEShILETIN BOLDY

Ótken aptada Aqorda jaqta oryn alghan sayasy ózgerister turaly óz saytymyzda jazdyq. Núrsúltan Nazarbaev shiyrek ghasyr sheginde qalyptasqan preziydenttik biylikti Ýkimet pen Parlamentting qúzyrlaryna bólip berip, ózi «jogharghy arbitr» bolatynyn aitty. Parlament pәrmensiz deushi edik. Endi pәrmen beriletin boldy. Ýkimetti taghayyndaytyn – Parlament bolmaq. Al Preziydent Nazarbaev tek 2 ministrdi ghana tikeley óz әmirimen taghayynday alady-mys. Telearnadan tikeley efirde ótken toghyz minuttyq joldaudan keyin týrli pikirler aityldy.

Aytpaqshy, Reseyde elshi bolyp qyzmet etken iydeolog Marat Tәjinning elge oraluy men Aqorda jaqtaghy birsypyra sheneuniktng kisendelui – osy bir bolatyn sayasy ózgeristi anghartqan-dy. Nazarbaevtyng ayaq-asty joldau jasauyna ne sebep boldy? Qazaqstanda biylik tranziyti bastaldy ma? Parlamentting qazirgi formasy qanshalyqty dayyn? Marat Tәjinning orny nege әli kýnge bos túr? Onda kim baruy mýmkin?

Biz qogham qayratkeri Ábdirәshit Bәkirúlymen súhbattasqan edik.

- Agha, әueli, ótken aptadaghy Preziydent Nazarbaevtyng jedel joldauy turaly aitayyqshy. Ne týidiniz? Áleumettik jelilerde aitylyp jatqanday, búl da kezekti  sayasy qoyylym emes pe?

- Osyghan deyin bizdegi memlekettik ister tek qana «Elbasynyng tapsyruymen» dep bastalatyn. Yaghni, sheneunikter isti bastamay jatyp, әuel bastan barlyq jauapkershilikti Preziydentke jýktey saludy daghdygha ainaldyryp alghan-dy. Sóitip, memleket mýddesi jauapkershiliginen «qútylghan» sheneunikter  qyzmetin ózderining korporativtik mýddesine qaray búrugha aldyn ala jol salyp alatyn. Búl, óz kezeginde, memleketti basqaru isin «komandalyq tәsilge», yaghni, astyrtyn sybaylastyqqa qaray alyp keluge jaghday jasap otyrdy. Al sybaylasqan jýiening maqsaty ózimen shekteletindikten – kóptegen memlekettik manyzdy sharalar orta jolda qalyp, memleketke orasan ziyan tiygizdi.

- Olardyng qatarynda ayaqsyz qalghan ondaghan baghdarlamalardy qosugha bolady...

- Milliardtaghan qarjy qoldy boluda. Osynyng bәri de «Elbasy tapsyruymen» dep jasalyp jatqany jasyryn emes. Áriyne, Elbasy «qarjyny iygerinder» degende «ony úrlandar» demegen shyghar. Biraq kóp jaghdayda «ókilettiligi jauapkershilikpen úshtaspaghan» jýie óz bilgenin jasap keldi. Bir jaghynan osy da sebep boldy ma deymin.

- Preziydent Nazarbaevtyng búl joldauy turaly әlemdik BAQ әr týrli boljamdar aituda. Ásirese, mine-mine parlamenttik jýieden preziydenttikke auysqaly otyrghan Týrkiya sayasatkerleri men ejeli qonsy orys sayasattanushylary, sarapshylary Naarbaev joldauyn belsendi talqylauda. Reseylikter «Qazaqstanda biylik tranziyti bastaldy ma?» degen mәseleni sóz etude... Siz she qalay? Ózbekstan sekildi biylik tizginin ym-jymyn shygharmay tapsyrudyng tәsili emes pe búl?

- Búl qazaqstandyqtar ýshin emes, reseylikter ýshin aitylghan sóz be deymin. Ázirge onyng auyly alys. Kez kelgen elde oryn aluy mýmkin qayghyly oqighadan (mysaly, kenetten qaytys bolu, apat t.s.s)  tuyndaytyn fors-majorlyq jaghdaydy «tranzitke» jatqyzugha bolmaydy. «Tranziyt» dep memlekettegi búrynghy biylikting óz yqpalyn saqtay otyryp, ózine tiyimdi baghyttaghy jana biylikti qúruyn aitamyz.  Kóp jaghdayda ony kóregendikti talap etetin sayasy sheberlik týri dese bolady. Biraq, Resey sayasatshylarynyng qayta-qayta «tranziyt» dep ashyq aituyn – olar tarapynan bizding biylikke tolyq rizalyq joq ekendigin  bildiretinin de úmytpayyq.

Parlament taratyluy kerek pe? Álde...

- Kesheli beri teleekrannan, әrtýrli sayttardan deputattar jarysa sóilep jatyr. Bәrining aitatyny «Deputattar jana talapty oryndaugha dayyn!» degen sóz. Olardy tyndap, balalyq shaqty esime alyp, biraz kýldim. Pioner kezimizde «Dayynsyng ba?» degende «Árqashanda dayynbyz!» dep salutti sart etkizetinbiz...  Múnda da solay bolyp túr. Tipten, bireui de «Zang talqylanyp jatyr. Oghan týzetuler men qosymshalar engizilui mýmkin. Zang talqydan ótip, qabyldanghan song ghana qazirgi deputattardyng dayyn-dayyn emestigi sóz bolady» deuge jaramady. Aldyn ala – «bәrimiz dayynbyz!» deydi. Bir qyzyghy keybiri qyza-qyza «kez kelgen tapsyrmany oryndaugha әzirmiz» dep saldy. Sonda ol «ókilettikti alu» degenning qazirgidey «tapsyryspen» emes, óz sheshimimen júmys isteu ekendigin úqpaghany ma? Sonda nesimen dayyn? Negizi, әrbir konstitusiyalyq ózgeristerden keyin jana parlamentting júmysqa kiriskeni abzal. Biraq, Saylau turaly zandy týbegeyli ózgertpeyinshe jana saylau ótkizuding de qajeti shamaly. Sondyqtan, men qazirgi ýndeu biylik tarmaqtary ókilettigine aituly janalyq engizedi dep oilamaymyn. IYә, búl formasy jaghynan sózsiz demokratiyalyq qadam. Biraq mazmúnyna ýnilsek – bir auyzdan sheshim qabyldaytyn «bir partiyaly» mәjilis sol qalpynda qala beretin siyaqty. Áriyne, ýkimet te tez arada deputattarmen «til tabysudy» ýirenip alatyn bolar dep oilaymyn.  Sondyqtan eshqanday jana saylau bolmaydy dep senimmen aitugha bolady.

- Biylikting basqaru jýiesine reforma jasalar aldynda Marat Tәjinning elge oraluy neni anghartady?

- Búl tranzittik kezge kele jatqanymyzdyng belgisi. Elimizde qazir Marat Tәjin dengeyindey bir de bir sayasatker joq. Onyng kelui osy kezenderde jasaluy tiyis sayasy qadamdardy kezen-kezenmen jýzege asyru qajettiginen tuyndaghan. Preziydentting ózi de osy mәseleni aiqyn sezine bastady dese bolady.

Tәjinning elshiliktegi orny bos qaldy. Ol jaqqa kim baruy mýmkin? Nemese Resey taraby bizding kandidattardy qabyldamay jatqan joq pa? (Ásirese Resey, AQSh, Qytaygha eng bilikti elshilerdi jiberu kerek qoy). 

- Tәjinning orny bos qalmasy anyq. Qazir AQSh-taghy saylaudan keyin әlemdegi geosayasy jaghday ózgeriske úshyrauy mýmkin degen boljamdar aityluda. Mәselen, saylaualdy baghdarlamasynda jәne inaugurasiya kezinde AQSh-tyng 45-shi preziydenti Donalid Tramp «Biz osyghan deyin ózge elderding ekonomikasyn damytugha, olardyng jaghdayyn týzeuge trilliondaghan dollar júmsap keldik. Sol mezette AQSh-tyng kommunikasiyalyq jýiesi qúldyraumen boldy. Ekonomikamyzdy әlsiretip aldyq. Búdan bylay biz әr dollardy AQSh mýddesine júmsaymyz. Óz ekonomikamyzgha júmsaytyn bolamyz» dep mәlimdedi. Áriyne, búl әlemdegi arzan júmys kýshi bar elderge óndiristerin ornalastyrp alghan AQSh oligarhtaryna únay qoyghan joq. Olar qatty qarsylyq tanytuda. Sonymen qatar Tramptyng «migranttardy qabyldamau, elderine qaytaru» mәlimdemesinen keyin oghan shet eldik migranttardyng arzan júmys kýshin paydalanyp bayyp jatqan AQSh biznes ókilderi de qosyldy. Qazir qatty teketirestik jaghday ornady. Múny aityp otyrghan sebebim – búl jaghdaydyng Reseyding geosayasy maqsattaryna say keletindiginen. Mәselening qalay sheshileri belgisiz, әriyne. Biraq AQSh pen Resey arasy birshama jaqsara ma degen senim bar. Osyghan baylanysty Euraziyalyq ekonomikalyq odaqta Reseyding bedeli odan әri artady. Endeshe, búl –  onyng yqpaly Qazaqstan men basqa odaqtas memleketterde kýsheye týserin bildiredi degen sóz. Sóitip, AQSh pen Resey arasyndaghy shiyelenisti jaghdaygha «alandap» otyrghan bizding biylikting birqatar týitkildi mәseleleri ózdiginen «Tramptyng kómegimen» sheshilgeli túrghan synayly.

Tipten, Tramppen baylanysy bar dep jýrgen búrynghy qazaqstandyq ýsh oligarhty da AQSh-qa «attandyrudyn» qajeti bolmaytyn siyaqty...

Tәjinning elge oraluy dәl osynday kezge tap kelgendikten, Resey taraby mindetti týrde óz talabyn qoyady. Degenmen, sizding súraqtaghy «bilikti elshi» degenmen kelispeymin. Sebebi, elshi óz betimen  sayasat jýrgizetin sayasy túlgha qataryna jatpaydy. Sondyqtan, Qazaqstannyng biylik jýiesindegi tәjiriybesi mol kez kelgen lauazymdy túlgha elshi boluyna mýmkindigi bar. Mysaly, «Egemendi Qazaqstandy» úzaq jyl basqarghan, qazirgi mәjilis deputaty – Sauytbek Abdrahmanov. Kezinde Altynbek Sәrsenbaev, odan keyin Janseyit Týimebaev, Marat Tәjinder boldy ghoy. Olardyng bәri de gumanitarlyq bilimi bar KazGU-ding týlekteri bolatyn. Mýmkin sol dәstýr saqtalatyn shyghar.

- Kóp raqmet, Ábdirәshit agha...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir