(Áygili týriktanushy ghalym Ámir Nәjip turaly tolghanys)
Týrkistanda Halyqaralyq III-Týrkologiyalyq Kongress ótti. Oigha qaydaghy-jaydaghy tarihty týsirip ketti.
…Jetpisinshi jyldar.
“Mәskeuden әigili týrkolog Ámir Nәjip kelipti. Joghary kurs studentterine dәris oqidy eken” – degen әngime studentter arasynda gu ete týsti.
Ile-shala “Qazaq әdebiyeti” kafedrasynyng mengerushisi, professor Beysembay Kenjebayúlynyng shaqyrtuy kelip jetti.
Keshinde Beysekeng qara shanyraghynda, Menjamal (Minkamal Múhamediyarqyzy) sheshemizding dastarqany basynda ziyalylargha qyzmet ettim. Qyzmet-qyzmetimen. Ghajap ghúlamadan ghajayyp әngime tyndadym. Ýiine tәuir qonaq kelse, meni әngime tyndasyn dep shaqyru – Beysekenning әrkezgi daghdysy. Búl jolghy qonaq – týri tatar tiptes, shashyn arqasyna jygha tarap qoyghan, tolyqsha aqsary kisi. Ol – aita beretin mәskeulik әigili týriktanushy Ámir Nәjip edi.
Mәskeulik qonaq pen Beysekeng týndi tangha úryp әngimelesti.
Ekeuining әngimesi Tashkent qalasynan bastau alyp, “Alashorda” bolyp sabaqtaldy. Mәskeude dos beyilden qatar jasaghan jarasymdy sәtter eske alyndy. Saghynyshtan kónilder bosap, kózge jas irkildi. Mening bala qiyalymda eresek kisilerding osy bir “bala” bolyp otyruy ersi de kórindi. Alayda, terenine oy jiberip ýnilmesek týsine qoymaytyn bir júmbaq әlemge enip ketken edi qos qariya – ózara dos qariya.

(Áygili týriktanushy ghalym Ámir Nәjip turaly tolghanys)
Týrkistanda Halyqaralyq III-Týrkologiyalyq Kongress ótti. Oigha qaydaghy-jaydaghy tarihty týsirip ketti.
…Jetpisinshi jyldar.
“Mәskeuden әigili týrkolog Ámir Nәjip kelipti. Joghary kurs studentterine dәris oqidy eken” – degen әngime studentter arasynda gu ete týsti.
Ile-shala “Qazaq әdebiyeti” kafedrasynyng mengerushisi, professor Beysembay Kenjebayúlynyng shaqyrtuy kelip jetti.
Keshinde Beysekeng qara shanyraghynda, Menjamal (Minkamal Múhamediyarqyzy) sheshemizding dastarqany basynda ziyalylargha qyzmet ettim. Qyzmet-qyzmetimen. Ghajap ghúlamadan ghajayyp әngime tyndadym. Ýiine tәuir qonaq kelse, meni әngime tyndasyn dep shaqyru – Beysekenning әrkezgi daghdysy. Búl jolghy qonaq – týri tatar tiptes, shashyn arqasyna jygha tarap qoyghan, tolyqsha aqsary kisi. Ol – aita beretin mәskeulik әigili týriktanushy Ámir Nәjip edi.
Mәskeulik qonaq pen Beysekeng týndi tangha úryp әngimelesti.
Ekeuining әngimesi Tashkent qalasynan bastau alyp, “Alashorda” bolyp sabaqtaldy. Mәskeude dos beyilden qatar jasaghan jarasymdy sәtter eske alyndy. Saghynyshtan kónilder bosap, kózge jas irkildi. Mening bala qiyalymda eresek kisilerding osy bir “bala” bolyp otyruy ersi de kórindi. Alayda, terenine oy jiberip ýnilmesek týsine qoymaytyn bir júmbaq әlemge enip ketken edi qos qariya – ózara dos qariya.
Mening týsingenim – Ámir Nәjip pen Beysembay Kenjebayúly uyzday jas shaghynan birin-biri bilip, ózara syilasyp qatar ósken. Ekeui de Alashordany qúrghan aghalarynyng tәrbiyesin kórgen. Endi, mine, olar qaytpas sapargha attanghan. Naqaq kýigen. Keshegi jas, býgingi jasamys qos azamattyng kýiineri de sol! «Ayauly esimder qayta oralar ma?» dep kýrsingende kókiregi qars aiyrylarday.
Áleken, Aqan, Jaqan, Jýsipbek, Maghjan, Súltanbek, Nәzir, Sadyqbek dep sóilegen kisilerding birin bilsem, birin bilmey men otyrdym tang qalyp.
Ertenine QazMU-de professor Ámir Nәjip dәris oqydy. Ózge kursta jýrip jatqan sabaqqa súranyp baryp, rúqsatymen qatystym. Eki-ýsh kýn Almatyda bolghan әigili týrkolog Ámir Nәjip Mәskeuge attanyp ketti. “Seni әngimening ishinde bolsyn dep әdeyi shaqyrttym. Súmdyq bilimdi kisi. Ózi qazaq, tatardyng jiyeni. Birinshi әieli Zeynep men “SSSR Jogharghy Sovetining vedomostvosyn” basqarghan jyldary, bizding redaksiyada qyzmet istedi. Keyin, Ámir odan ajyrasyp, orys qatyn aldy. Bala kezden aralasyp jýretin, syralghy dos!” - dep dosyn maqtap Beysekeng qaldy.
Beysekenning ziyaly qauymgha tekten-tek úshyrastyrmasyn sezgen basym Ámir Nәjip enbekterin eptep qaray jýrdim.
Ol jóninde S.D.Milibandtyng “Bibliograficheskiy slovari sovetskih vostokovedov” (Glavnaya redaksiya vostochnoy liyteratury, Moskva 1975. 376 bet) - atalatyn anyqtamalyqta әdemi jazylypty. A.N.Kononov úiymdastyruymen jasalghan “Bibliograficheskiy slovari otechestvennyh turkologov” (Moskva, 1974) atalatyn qos tomdyqta jaqsy aitylghan. Týrkologiyalyq halyqaralyq konferensiya, kongresterde ol kisining aty atalyp, ataghy shyghyp jatar edi.
Ózi kóp jazatyn týrkolog jayynda әr jer-әr jerde, baspasóz betterinde maqalalar jazylyp jatatyn. Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng akademiygi ataghynan bastap, ol kezindegi KSRO, odan da tysqary halyqaralyq qadirli úiymdar, qúrylymdardyng saylanbaly, qúrmetti mýshesi bolatyn.
Akademik Ábduәli Haydariyden bastap birsypyra til ghalymdary Ámir aghany ózderine ústaz tútatyny bir ghaniybet. Aldymyzdaghy aghamyz, tól perzentimiz dep bilgen qazaq halqynan Ámir Nәjip te ayanyp qalmaghan. Qolynan kelgeninshe qolqabys jasap otyrudy paryz sanaghan.
B.Kenjebayúlymen dos-jar jýretin ol, I.Kenesbaev, Á.Qúryshjanov syndy ghalymdardy әriptes tútqan, Ájibay Kerimov, Berikbay Saghyndyqov syndy ghalymdardy ózi jetekshilik jasap, dissertasiya qorghatty. Osynyng bәri kindik qany tamghan qazaq jeri, qandas qazaq eline degen qúrmeti men perzenttik beyili.
“Kindik qany tamghan” degennen shyghady, Ámir Nәjip 1899 jyly Semey oblysy, Maqanshy audany, “Baqty” degen jerde tughan. Alghash bilim jolyn auyldaghy medreseden bastaghan ol, óse kele Shәueshek qalasyndaghy orys konsuly janynan ashylghan orys mektebinen bilim alady. Semeyde orta mektep bitiredi.
Jastayynan qazaq, tatar, úighyr, ózbek últ ókilderi aralas jerlerde, olarmen bite qaynasyp birge óskendikten ol týrik tilderining birsypyrasyn bilip, sóilep ósedi. Keyin mamandyghyna oray jetildirip, san aluan til iyinine shyghady. Til bilu – ghalym ýshin qashanda yrys. Ámir aghanyng iri týrkolog bolyp qalyptasuyna onyng týrik tektes әldeneshe halyq tilin biluining yqpaly zor. Óitkeni, onyng enbekterinde bir sózding núsqasyn әldeneshe tilde salystyra zertteuge mýmkindik tuady. Europanyng әldenshe tilin mengerui – jeke qabiletining arqasy, hәm ghalymdyq mәdeniyet belgisi.
Miliband enbegine zer salghan kisi kezinde Sankt-Peterbordaghy shyghystanu instituty Týrkistan atynda bolghanyn payymdar edi. Ámir Nәjip 1923 jyly atalmysh instituttyng parsy jәne týrik bólimin bitirip shyghady.
Sodan song partiya-kenes qyzmetinde, baspasózde isteydi. Búhar halyqtyq kenestik respublikasynda alghash baspa isin úiymdastyryp, múghalimder institutynda, partiya kenes mektebinde sabaq beredi. Qayda jýrse de, Ámir agha týrik halyqtary tiline, jalpy ruhaniyatyna qatysty material jinaqtap, oi-qazynany boyyna úiyta jýrgendey. 1927-33, 1940-44 jyldary Ózbekstanda qyzmet atqarghany bolmasa, ómirining deni Mәskeude ótti. Til bilimi institutynda ýlkendi-kishili ghylymy qyzmetter atqardy.
Ámir Nәjipting qazaq ziyalylaryn, onda da Alashorda ókilderin qaydan, qalay biledi dep tanyrqar jayym bar. Ghúlamanyng ómir jolyna ýnilgende qazaq ziyalylaryn qaydan biledi dep tanyrqamau kerektigine den qoydym. Kerisinshe sol bir ayauly adamdar, ghajap túlghalar jóninde estelik aitqyzyp, jazghyzyp almappyz-au degen ókinish biylep jýr qazir meni. Óitkeni, ghúlamanyng tughan jeri, ósken óniri Alashordanyng tu tikken jeri – Semey. Jastay qyzmet etken óniri – qazirgi Ózbekstan. Alash ardaqtylary erkin enbek etken ónir. Alash ardaqtylaryn Ámir aghanyng tebirenip eske aluy zandy. Beysekeng ýiinde, ekeuara әngimede Alash ardaqtylary attaryn atap-atap, kónil bosatulary zandy.
Ákimshil-әmirshil jýiede basshy bolyp barqadar tappasyn sezdi me, әiteuir jiyrmanshy jyldary atqarghan tәp-tәuir mansap biyikterin tәrk etip, Ámir agha ghylym dýniyesine birjolata berildi.
Ámir Nәjip enbekterin qamtyghan mәselesi, taqyrybyna qaray qalay jýieleuge bolar edi?
Birinshiden – Ámir Nәjip týrik halyqtarynyng HI-HIV ghasyr aralyghynda jasaghan tarihi, әdebi, tildik ruhany qazynalardy jinaqtaushy, jýielep zertteushi.
Ekinshiden – әdebiy-ruhany jәdigerlikterdi jasalghan aimaghyna, jazylghan til mәdeniyetine qaray ghylymy jýielegen ghalym.
Ýshinshiden – til teoriyasyna aitarlyqtay ýles qosqan ghalym. Ájibay Kerimov sekildi maman týrkologtyng aituyna qaraghanda, Á.Nәjipting Altyn Orda aimaghynda oghyz-qypshaq jәne qypshaq-oghyz degendey eki birdey әdeby til bolghan degen gipotezasy. Jәne ony ghylymy dәleldeui ýlken ghylymy janalyq. (Týrkitanu ghylymynyng ghúlamasy, «Ana tili», №38, 18.HI.1999)
Tórtinshiden – ol týrik tilderi arasynan úighyr tilin arnayy zerttep, oqulyq jazghan, oqu baghdarlamasyn týzgen oqymysty. Onyng úighyr tili turaly jazghan enbekteri Mәskeude dýrkin-dýrkin basylym kórgen. Tipti 1971 jyly “Modern uigun” degen atpen aghylshyn tiline de audarylghan.
Besinshiden – ol sózdik týzushi. Sózdik týzu – azaptyng azaby. Kezinde K.ngdahin týzgen “Qyrghyz-orys sózdigine” KSRO Memlekettik syilyghynyng berilui kóp jaydy anghartsa kerek. Atalmysh sózdikke, sonday-aq “Drevneturkskiy slovari” (Leningrad, 1969) atalatyn monumentalidy sózdikke quana, quattay taldau maqala jazghan Ámir Nәjip sózdik týzuding azabyn tereng týsinetin, stihiyasyn jan-dýniyesimen tereng sezetin jan edi.
Ol týzgen “Úighyrsha-oryssha sózdik” (1968) kezinde ghalymdar tarapynan joghary baghalanghany mәlim.
Odan ózge, HI-HIV ghasyrlardaghy týrik tilderi tórt tomdyq sózdigi, týrik tilderining tarihiy-salystyrmaly (HIV ghasyr) ýsh tomdyq sózdigi – asa baghaly enbekter. Ókinishke qaray, atalghan sózdikterden songhy ýsh tomdyqtyng birinshi kitaby ghana jaryq kórdi әzirge.
Sózdik týzu jóninen ol úly týrkolog V.Radlovtyng isin ghylymy jalghastyrushy bola bildi.
Altynshydan – onyng enbekteri ortaghasyrlyq әdeby jәdigerlikterdi tarihi, әdebi, tildik túrghydan qarastyrady. Týrkologiya – qiyn ghylym. Tarihyn tanyghan kisi әdebiyeti men tilin tany almay qinalady. Ádebiyetin bilgen kisi tarihy men tilin iygere almay entigedi. Sol sekildi tilin iygergen maman qalghan eki aspektini úmyt qaldyrady. Shynayy týrkologqa búl jat minez. Ál-әzir qazaq týrkologtary da keshendi zertteuge qol jetkize almay kele jatsa - týrkologiyanyng qazaq jaghdayynda qolgha kesh alynuynan. Týrkologiyagha kosmopolittik, kommunistik kózqaraspen qaraghandyqtan búl mesheulik!
Atap-atap aitsa ghalymnyng týrkologiya ilimine sinirgen enbegi mol. Sanamalap talday bastasang Ámir Nәjip әdeby múrasy kópke keter, ózindik erekshelikteri mol ghajayyp ruhany qazyna.
Ámir Nәjip degende taghy da aitpay ketuge bolmaytyn jayt mynaday: ayauly ghalym, qazaq әdebiyeti tarihyn týrik halyqtaryna ortaq kóne dәuirlerge bastaudan bir jalyqpay ótken Beysembay Kenjebayúly múraghatynda Ámir dosynyng birsypyra hattary saqtauly. Epistolyarlyq qyzyqty jazbalarmen tanysa kele týigen oiymyz – Ámir Nәjip kindik qany tamghan qazaq eli, qazaq jerimen ruhany baylanysyn bir sәt te ýzbepti. Beysekendey dosymen údayy baylanysyp, kóne múralardy zertteuge múryndyq bolyp kele jatqanyna qoldau kórsetipti. 1959 jyly Akademiyada ótken konferensiyada Beysekeng qazaq әdebiyeti tarihyn týrik qaghanatyna deyin ilgeriletu jóninde óz konsepsiyasyn aityp, ghylymy júrtshylyq qoldamaghanda Mәskeuden ókinip hat jazady. Dosynyng jigeri múqalmauyn tileydi. 1967 jyly “Ertedegi әdebiyet núsqalary” (Mektep, 1967) jaryq kórgende quana qolday, artyq-kemin talday otyryp, hat jazypty. Asyly, ol hattardy da sandyq týbinen kóterer uaqyt keler.
Ámir Nәjipting osynday әr uaqytta jazysqan hattary B.Kenjebaev, Á.Haydari, Á.Qúryshjanov, Á.Kerimov, B.Saghyndyqov múraghattarynan shyghuy kerek.
Tek qadap aitarymyz – Ámir Nәjipti izdeytin qazaqtar. Óitkeni, kitaphanasyn, qoljazbalaryn Qazaqstangha amanat etti ghoy. Keleshekte ghalym múralaryn arnayy zertteytin maman tәrbiyeleu – erekshe mindet!
Al, kitaphanasynyng júrnaghyn Týrkistannan ashylghaly otyrghan «Týrik halyqtary kitaphanasyna» jetkizip berse jón-aq bolar edi. Biz, aituly týrkologtyng óz atynan qoyar edik kitaphanagha. Kózding qarashyghynday saqtar edik. Qazirding ózinde onyng Til bilimi institutyna amanattaghan kitaphanasynyng keybir júrnaqtary kisi qolynda jýr. Qorda túrghany jaqsy, qolda jýrse de eshtene emes, «qoldy boldy ma?» dep qorqamyn…
…Týrkistanda Halyqaralyq III-Týrkologiyalyq Kongress ótti. Oigha qaydaghy-jaydaghy tarihty týsirip ketti.

Qúlbek Ergóbek, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor TÝRKISTAN
«Ana tili» gazeti 28 mamyr 2009 jyl