1. Statistikalyq mәlimetterge sýiensek, meyramhanalardyng 90%-y ashylghandaryna 1 jyl tolmay jatyp jabylady eken.

2. Júmystyng ónimdiligi seysenbi kýni artady.

3. Kýn sayyn jer betinde janadan 33 tauar jasalady. Olardyng 13-i oiynshyq.

4. Ár kýni shamamen 65 adam millioner atanady.

5. Jer betinde benzinnen keyingi eng ótimdi tauar - kofe.

6. Álemdegi 80% oiynshyq Qytayda jasalyp shyqqan.

7. Kez kelgen memlekette McDonalds kompaniyasynyng basty tabys kózi – susyndar.

8. "Aqyldy dýkender" oiynshyqtardy edenge jaqyn sórelerge qoyady.

9. Millionerlerding 20%-y JOO-da bilim almaghan.

10. «American Airlines» kompaniyasy biznes klastaghy jolaushylardyng taghamynan zәitýndi alyp tastau arqyly 40 000 dollar aqsha ýnemdegen.

11. Sauda ýilerining ishinde anqyp túratyn hosh iyister - jasandy. Olardy aua aromatizatorlarynyng kómegimen jasaydy. Olardyng kelushilerdi sauda jasaugha iytermeleytin qasiyeti bar.

12. Ádette fast fud jelilerinde jyldam yrghaqty әuender qosylyp qoyylady. Adamdar búnday әuendi estigen kezde taghamdaryn jyldam jeydi eken. Osylaysha ishtegi oryndar tez bosaydy.

13. 1998 jyly Larry Peydj ben Sergey Brin 1 milliard dollar aqshagha Google-dy Yahoo kompaniyasyna satpaq bolghan. Alayda Yahoo kompaniyasy búl úsynystan bas tartqan eken. Osy oqighadan keyin 7 jyl ótken song Google baghasy 80 milliard dollargha deyin kóterilgen. Al jyldyq tabysy 1,5 milliard bolghan.

14. 20 ghasyrda kәsiporyn iyesi Nikolay Shustov jana koniyak oilap tapqan. Ony ótkizu ýshin jastardy jinap, traktirlerde «Shustov koniyagin» súratqan. Artynsha ony joq degen kezde shu shygharatyn bolghan. Osylaysha Nikolaydyng konyagi ýlken súranysqa ie bolghan.

15. Jarnamalyq qyzmetterding jyldyq aqsha ainalymy jarty trillion dollar. Al salystyrmaly týrde jer betindegi tabak ónimderining ainalymyn alar bolsaq, olardyng jyldyq aqsha ainalymy nebary 400 milliard dollar.

Saytqa әzirlegen Núrsúlu Naymanova

Abai.kz