Jalau Mynbayúlynyng tughanyna 125 jyl!

Biyl Alashtyng úrpaqtary ýshin erekshe jyl bolmaq, óitkeni Alash Orda ýkimetining qúrylghanyna 100 jyl jәne Kenes ýkimeti kezinde Qazaqstan Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy qyzmetin atqarghan Jalau Mynbayúlynyng tughanyna 125 jyl.

Eki aituly merekeni bólip jaryp qaraugha bolmaydy. Sebebi, Jalau Mynbayúly joghary lauazymdy  qyzmetti qosa atqara otyryp, Alash Orda ýkimeti jәne Alash arystarymen  tyghyz baylanys ornatyp, el mýddesi ýshin ayanbay enbek etken eren túlgha.

Jalau Mynbayúly qarapayym arbakesh kezmetinen  Kenes ýkimeti kezinde Qazaqstan Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy qyzmetine deyin atqarghan, qogham jәne memleket qayratkeri, publisist, jurnalist-tilshi,  Qazaqtyng túnghysh últtyq drama teatryn (býgingi M.Áueov atyndaghy) qúru turaly qaulygha qol qoyghan Alashtyng bir tuar azamaty.

Qúrmetti Alashtyng aibyndy úrpaqtary!

Biz jәne siz bolyp, bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp Alashtyng toyyn júmylghan júdyryqtay birge toylaugha at salysayyq!

Osy orayda, qúndy derek retinde Jalau Mynbayúlynyng tolyqtay ómir ótkelderin sizderding nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyn.

1892 jyl – Syrtqy  Kaspiy oblysy, Manghystau uezining Kelimberdi bolysynyng I Qúnanorys auylynda kedey-sharua otbasynda dýniyege keldi.

1905 jyl – Uezd ortalyghy Fort-Aleksandrovsk qalasynda orys-qazaq uchiliyshesine oqugha týsedi.

1906 jyl – әkesi Sholaqov Mynbay dýnie salady.

1907 jyl – әjesi Botagóz dýnie salady.

1916 jylgha deyin – Qatyqbúlaq túz kәsipshiliginde  arbakesh bolyp qarajúmys jasaydy.

1916 jyly – Túzshylar kәsipodaghynyng tóraghasy. Sayasy kózqarasynyng qalyptasu kezeni.

Qarasha-Jeltoqsan – Patsha ókimetining maydandaghy qara qyzmetke uezden adam  alu nauqanyna qarsy bas kótergen elge basshylyq jasaydy.

1917 jyl. Aqpan – Uezding komissar saylauyna túzshylar odaghy ataghynan delegat bolyp qatysady. Uaqytsha ókimet organynyng azyq-týlik bólimi bastyghynyng orynbasary, Manghystau uezi atynan Qoqan avtonomiyasymen bolghan kelisózge delegasiyany basqaryp barady.

1918 jyl. Qantar – qalalyq duma, әskery bólim mýshesi.

Shilde – Qyzyl rota sharuashylyq bólimi bastyghy, uezdi azyq- týlikpen jabdyqtau maqsatynda Astrahan, Mәskeu, Samara, Saratov, Maqashqala, Groznyi, Kizlyar, Tashkent, Ashhabat, Krasnovodsk qalalaryna is-saparmen barady.

Tamyz-qazan – uezdi asharshylyqtan arashalau ýshin Qyzyl Arbattan 10 vagon astyq dayyndatyp, ólkelik azyq-týlik basqarmasynan 100000 som alugha qol jetkizip, ony fortqa jóneltedi.

Jeltoqsan – ólkedegi túnghysh ret dýniyege kelgen «Birlik» jastar úiymyna tóragha bolyp saylanady.

1919 jyl. Nauryz-sәuir – M.Shoqaydy Krasnovodsk men Ashhabad arqyly shetelge shygharyp salady. Aghylshyn interventterining abaqtasynda 14 kýn qamauda bolady.

Mamyr-mausym – uezdik atkom mýshesi, onyng azyq-týlik bólimi bastyghynyng orynbasary, bastyghy.

Shilde-qarasha – fortqa kelgen ataman V.Tolstovtyng jazalaushy әskerining dalalyq sotynyng ýkimimen atu jazasyna kesilip, 67 kýn abaqtyda jatady.

1920 jyl. Qyrkýiek-jeltoqsan – uezdik revkom mýshesi, revkom janyndaghy kommunaldyq- sharuashylyq bólimining bastyghy. Uezdi Qazaqstan qúramyna engizuge atsalysady.

1921 jyl. Qantar-tamyz – uezdik revkom mýshesi retinde әrtýrli bólimderge basshylyq etedi.

Qyrkýiek – uezdik milisiya bólimining bastyghy, revkom tóraghasynyng orynbasary.

1922 jyl. Qazan – Býkilqazaqstandyq kenesterding III sezine delegat retinde qatysyp sóz sóileydi.

Qazatkom jәne BOAQ mýsheligine saylandy.

Qarasha – Aday uezdik revkomy tóraghasy bolyp saylanady.

1923 jyl. Nauryz – Qazaq ólkelik partiya komiytetining III konferensiyasyna delegat retinde qatysady.

Sәuir – Qazatkomnyng II sessiyasyna qatysyp, Aday uezining әleumettik-ekonomikalyq jәne aday-jәumit alauyzdyghyn beybit jolmen sheshu turaly mәselelerdi qozghap, sóz sóileydi.

Qazan – Kommunistik partiya qataryna 1919 jylghy stajymen qayta qalpyna keltiriledi. Aday- jәumit arasyndaghy alauyzdyqty beybit jolmen týpkilikti joygha basshylyq jasaydy.

1924 jyl. Qantar – Qazaqstan kenesterining IV sezine qatysyp, Aday uezine Guriev, Aqtóbe, Oral guberniyasyn jayylym jәne suy mol eginshilik jer bólip berudi talap etip sóz sóileydi. Býkilreseylik Kenesterding HI sezine qatysyp, Aday uezine Guriev, Aqtóbe, Oral guberniyasyn jayylym jәne suy mol eginshilik jer bólip berudi talap etip sóz sóileydi. Býkilreseylik Kenesterding HI sezine jәne V.IY.Lenindi jerleu rәsimine qatysady.

Aqpan – Orynbar qalasynda ótken auyl sharuashylyghyna jәrdemdesu jәne ony nyghaytu jónindegi respublikalyq keneste qatysady.

Mamyr – Qazaq – ólkelik partiya komiytetining IV konferensiya qatysady.

Mausym – Býkil qazaqstandyq tútynushylar kooperasiyasynyng sezine qatysady.

Qyrkýiek – Oral guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy orynbasary jәne Orta aziya jәne Qazaqstannyng әkimshilik-terrtoriyalyq jaghynan mejeleu jónindegi airyqsha kommisiyasynyng mýsheligine taghayyndalady. Qazaq elining últtyq shekarasyn aiqyndau tóniregindegi aitys- tartystar men pikirtalastargha qatysady. Qazaq-týrkimen jәne qazaq-ózbek shekaralaryn belgileuge tikeley basshylyq jasaydy.

1925 jyl. Nauryz – Qayta qúrylghan birikken Bókey guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy bolyp bekitiledi.

Sәuir – Qazaqstan Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy bolyp saylanady. Ólkelik auyl sharuashylyghynyng jәrdemdesu komiytetining jәne Astana qúrylysyn salu jónindegi komissiyanyng tóraghasy qyzmetin qosa atqarady.

Mamyr – Býkilqazaqstandyq «Sauatsyzdyqty jong» qoghamynyng I sezine qatysyp, sóz sóiledi.

Tamyz – aghartu qyzmetkerlerining bas qosuyna qatynasyp, oqytushylardyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu tónireginde sóz sóiledi. «Jana mektep jurnaly» shygha bastady.

Kenes qúrylysy turaly býkilqazaqtyq I qúryltaydy ótkizu jónindegi kommisiyanyng tóraghasy bolyp saylandy.

Qyrkýiek-qazan – Respublikadaghy túnghysh ghylymiy-zertteu ortalyghy Qazatkom atyndaghy sanitarlyq-bakteriyalyq institutty qúru turaly qaulygha qol qoyady. Qazaqstannyng qúrylghanyna 5 jyl tolu merekesine arnalghan saltanatty jiynda bayandama jasaydy. Kenes qúrylysy turaly Býkilqazaqtyq I qúryltayda «Kenesterding tarihy róli jәne kenes qúrylysynyng negzgi prinsipteri» atty taqyrypta bayandama jasaydy.

Jeltoqsan – Qazaq ólkelik partiya komiytetining V konferensiyasynda «Partiyanyng auyldaghy mindetteri» atty taqyrypta bayandama jasady. Ólkelik partiya komiytetining burosyna mýshe bolyp saylandy. VKP(b) Ortalyq komiytetining HIV sezine delegat bolyp qatysady. Qazaqstandaghy túnghysh «kishigirim jariyalau» aktige qol qoyady.

1926 jyl. Qantar – Qazaqtyng túnghysh últtyq drama teatryn (býgingi M.Áueov atyndaghy) qúru turaly qaulygha qol qoyady.

Aqpan – Qazatkom Tóralqasynyng Respublikasynyng Túnghysh konstitusiyasyn qabyldaugha baylanysty ótken mәjilisinde sóz sóiledi.

Túnghysh qoghamdyq úiym AVIAHIYM-dy qúru turaly qaulygha qol qoyady.

Nauryz – «Nauryz» meyramyn ótkizu turaly qaulygha qol qoyady.

Sәuir – Qyzylorda qalasynda ótken odaqtas jәne avtonomiyaly respublikalardyng ekonomikalyq jәne qazba baylyqtaryn zertteu jónindegi KSRO ghylym akademiyasy ótkizgen keneske qatysady.

Shilde – Qazaq sharualarynyng túnghysh baspasóz ýni «Auyl tili» gazetin shygharyp, onyng redaktorlyq qyzmetin ózi atqarady.

Qazan – Qazaqstannyng qúrylghanyna 6 jyl tolu qúrmetine arnalghan saltanatty bas qosuda bayandama jasaydy.

Qarasha – Mәskeude ótken últtyq keneske qatysyp, ortalyq jәne F.IY.Goloshekinning Qazaqstanda jýrgizilip otyrghan úlyderjavalyq sayasatyn synyp, sóz sóiledi. Qazaq ólkelik partiya komiytetening burosy men baqylau komissiyasynyng birikken plenumy J.Mynbaevty, S.Sәduaqasov pen S.Qojanovty qosaqtap partiya baghytyna qarsy shyqqan «jikshiler» men «oppozisionerler» degen aiyp taghyp, qauly qabyldady.

Jeltoqsan – Qazaq ólkelik partiya komiytetining Qazatkom jәne Halkom kenesining fraksiyasynyng mәjilisinde últtyq keneste sóilegen sózine oray , J.Mynbaevty últshyldyqqa salyndy, ólkelik komiytet jýrgizip otyrghan sara baghytty moyyndamay, jetistikterdi qasaqana kórsetkisi kelmey otyr degen aiyp taghyp, qauly alady.

1927 jyl, aqpan – Qazaqstan múghalimderining I sezinde sóz sóiledi.

Qazaqstan kenesterining VI sezinde sóz sóiledi.

Qazaqstan ýkimetining Týrkisibtegi ókiletti ókili bolyp taghayyndalady.

Shilde – Aday uezinde ótken túnghysh kenester saylauyn ótkizu jónindegi ýkimet komissiyasynyng tóraghasy bolyp bekitiledi.

Qyrkýiek – Aday okrugtik kenesterining I sezine qatysady. Okrugtik atqaru komiyteti tóraghasy bolyp bekitiledi.

Qarasha – Ólkelik partiya komiytetining IV konferensiyasyna delegat retinde qatysady. Týriksib temirjol qúrylysy ontýstik uchaskesinde ókiletti ókil bolyp bekitiledi.

1928 jyl. Sәuir – Guriev okrugtik atqaru komiyteti tóraghalyghyna taghayyndalady.

Qyrkýiek-qazan – okrugttik tәrkileu komissiyasynyng tóraghasy.

Qarasha – Qazaqstan kolhozshylar I sezine qatysady.

Jeltoqsan – Qyzylorda auylsharuashylyghy basqarmasynyng qyzmetkeri.

1929 jyl. Qantar – jalghyz úly Eskendir qayghyly qazagha úshyrady.

Sәuir – qazaq ólkelik «Soyzhleb» aksionerlik qoghamynyng basqarma tóraghasynyng orynbasary jәne «Qazgosselisklad» kәsiporny diyrektorynyng orynbasary qyzmetine taghayyndalady.

Mausym – Qazaq ólkelik partiya komiytetining burosy jeke partiyalyq mәselesin qarap, qatang sógis beru jóninde qauly qabyldaydy.

«Aday kontrevolusiyalyq úiymynyn» basshysy degen jala jabylyp, RKFSR qylmystyq kodeksining 58-2 baby boyynsha ýstinen qylmystyq is qozghalady.

Qyrkýiek – Densaulyq jaghdayynyng әbden nasharlauyna baylanysty derbes zeynetkerlik demalysyna shyghady.

Qarasha – nauqasynyng asqyndap ketuinen 37 jasynda Almaty qalasynda dýnie salady.

1930 jyl. Qazan – Memlekettik birikken sayasy bas basqarmanyng ókiletti ókildigi (PP OGPU) ýshtigining qaulysy boyynsha J.Mynbayúlynyng ýstinen qozghalghan qylmystyq is tergeu kezinde qaytys boluyna baylanysty toqtatylady.

Isaeva Áliya Jangeldiqyzy

Abai.kz