Júma, 12 Shilde 2024
Mәiekti 6482 0 pikir 18 Qantar, 2017 saghat 14:41

BYGINGI SAYaSAT HÁM AVGEYDING AT QORASY

Kóne gerek mifologiyasyndaghy alyp batyr Geraklding altynshy erligi - Avgey patshanyng at qorasyn tazalaumen әigilenetini este. Jyrda Gerakl at qorany kýrep, tazalap jatpaydy, Alfey men Peney ózenderin búryp әkelip, qoranyng qos qaptalynan esik ashady da, qaptatyp qoya beredi. Gerklding osy erligi men qosa sol qadym zamannan beri Avgeyding at qorasy qosarlana atalyp keledi. Qanday da bir tazalyq, tazaru turaly sóz bola qalsa, eskilikti jyrdan habary bar adam «bәrin Avgeyding at qorasynan bastayyq» deydi. «Avgeyding at qorasynan bastayyqty» sonou bir jyldary әdebiyettegi til tazalyghy jóninde tolghanghan úly Ghabit Mýsirepov te aitqan edi. Biz de býgin «Avgeyding qorasyna» soghudy oilap otyrmyz. Bizdiki, biraq, әdebiyetting emes, osy kýni sasyp, mýnkip, qolqany qauyp, kýlimsi iyisimen dýniyeni alyp bara jatqan sayasattyng әngimesi.  Jәne búl ózimizding sayasattyn, ózimizding «Avgeyding at qorasyndaghy» sayasattyng әngimesi bolghaly túr.

2013 jyly, 1 tamyzda  Fransiyada ústalyp tútqyndalghan qazaqstandyq qarjyger, QR QK boyynsha birneshe auyr jazagha kesilgen Múhtar Áblyazov  2016 jyly 12 jeltoqsanda qamaudan bosady.  Sodan 14 kýn ótken son, yaghniy  2016 jyly  26 jeltoqsanda búrynghy ÚQK basshysy Nartay Dýtbaev «Memlekettik qúpiyalardy  jariya etti»,  «Qyzmet babyn asyra paydalandy» degen kýdikpen jabyldy. Nartay Núrtayúlymen birge ÚQK qyzmetkerleri Hasen Núrlan Bolatúly, Núrtaev Erlan Sýiimbayúly da qamaldy.

Nartay Dýtbaev eisimi Altynbek Sәrsenbayúly men Zamanbek Núrqadilovtyn  ólimimen jalpaq júrtqa jariya bolghan edi. Sayasy jýiemen ashyq kýreske shyqqan eki azamattyng kisi qolynan qaza tabuy, qasaqana óltirilui  Nartay Núrtayúlynyn  basyn daugha qaldyrghan. Dәl sol kezde ol Rahat – Darigha tandemining de qatty qyspaghyna úshardy. Darigha Nazarbaeva «De ja vu» deytin taqyryppen oppozisionerlerding ólimin ÚQK qyzmetimen be, әlde Nartay Dýtbaevtyng tikeley ózimen be baylanystyryp, astarly maqala jazghany esimizde. Óitkeni búl shamada ÚQK tóraghasynyn  (N. Dýtbaevtyn)tútqynnan bosaghan Múhtar Áblyazovpen astyrytyn baylanysy bar degen sózderding sheti shyghyp jýrdi.  Úzynqúlaqtyng aituyna qaraghanda, 2003 jyly Múhtar Qabylúly týrmeden shyghar aldynda Dýtbaev oghan arnayy barypty-mys. Áblyazov Dýtbaevqa ýlken kólemde qarajat beruge uәde etken - mis... Eks-bankir sondaghy ÚQK tóraghasyna uәde qylghan aqshasyn berdi me, joq pa, alayda qyzmetsiz qalghan Dýtbaevty  Qazatoprom basshysy Múhtar Jәkishovting orynbasarlyghyna taghayyndaugha pәrmen etken kórinedi. Keyin Jәkishov basymen qayghy bolyp ketti. Ol qazir «Qazatompromnyng qarjysyn jymqyrdy», «qyzmet babyn asyra paydalandy», t.b. degen bap boyynsha sottalyp, jazasyn abaqtyda ótep jatyr. Odan keyin Dýtbaev júrt kózinen tasalanyp qala bergen. Endi mine ol qarap jýrmey «memleket qúpiyasyn jariya etkendikten» búrynghy әliptesterinin, ÚQK qyzmetkerlerining qatang tergeuine alynyp, oqshaulau orynanda jauapqa tartylyp jatyr.  Dýtbaevtyn  qamalauynyng Qabylúlymen qanday da bir baylanysy bar ma? Boluy mýmkin. Óitkeni ýsh jyl Fransiyada týrmening dәmin tatyp, aqyr sonynda aqtalyp shyqqan oligarh-sayasatker (resmy baspasózding tilimen qayyrsaq, alayaq, qashqyn, satqyn) Áblyazov endi qarap jatpaydy. Qazir әlemde baspasóz erkindigine shekteu qoy qiyndap barady. Áleumettik jeliler men ghalamtordaghy sayttar arqyly-aq ol endi Aq ordanyng ainalasyndaghylardyng shanyn qaghyp otyruy mýmkin. Tipti, «alty qanat» Aq ordanyng irgesin key-keyde shayqap jiberui de  yqtimal. Sondyqtan biylik aldaghy kýnderi de tóniregin shúghyl tazalaugha, kýdikti-kýmәndilerding syrtpen baylanysyn ýzuge baryn salyp bastaydy. Dýtbaevtyng tútqyndaluy sonday nauqannyng basy dep oilaugha bolady. Odan keyin kim jәne kimder? Búlay súraq qyymyzgha sebep: «Súltan Beybarys» filiminde aitylghanday, «Ordany tónirektep jýrgen qaptaghan qara jylandardy» aulau әl-әzir ayaqtalmaytyn siyaqty. 

Degendey-aq, qantardyng 12-si kýni  anau-mynau emes, Preziydent әkimshiligi jetekshisining orynbasary Baghlan Maylybaev qyzmet ornynada otyrghan jerinen qolyna kisen salynyp abaqtygha aidaldy. Baghlan Asaubayúlynyng Áblyazovpen qanday da bir jasyryn baylanysy bar ma, joq pa – ony aitu qiyn. Biraq, búl jigitting Reseyden, tipti Kremliden tikeley  sayasy tapsyrys alyp otyratyny turaly kýbir-sybyrdy әredik qúlaghymyz shalatyn. Alayda, auylda ósken (Jambyl oblysy, Sarysu audany) qarapayym qazaqy azamattyng qaryndas júrtyna qarsy shabuy aqylgha da, qisyngha da simaytyn edi. Áytkenmen de onyng elimizdegi telearnalardyng basshylyq-kenesshilik qyzmetine Reseyden belgisiz mamandardy sýirep әkelui, qazaq baspasózin qarjydan qysyp, iydeolgoyany teriske salghany kórinip qalatyn. Biraq, ol keyingi birer jyldyng sheginde «Mәngilik el», «Úly dala», «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy» deytin jobalardyng basy-qasynan tabyldy. Úitqy boldy. Sóite jýrip, «memlketttik qúpiyany jariya etken», «tarihy múraghattardy izdeu men zertteuge bólingen qyruar qarjyny qymqyrghan» bolyp shyqty. Maylybaevtyng búlaysha isti boluyn Tәjinning Aq ordagha qaytyp oraluymen baylanystyryp jatqandar da bar. Áriyne, RF-da elshi bolghan Marat Múhambetqazyúly kele salyp: «Maylybaevty tútqyndandar, ol – Reseyding tynshysy, shpiony» demese kerek. Alayda, tap osy Marat myrzanyng Memhatshylyqtan ketuine Maylybaev yqpal etti deytin sózding shyqqany anyq. Maylybaev sonday-aq, Tәjin qolgha alghan tarihy múralarymyzdy qalpyna keltiru, zertteu, zerdeleu, әlem elderining múraghattarynan qazaq tarihyna qatysty jazbalar men derekterdi jinau júmysyn eleusiz qaldyrdy. Preziydent әkimshiligindegi bas iydeolog retinde qoldau bildirmedi. Esesine, qazaq baspasózinde Reseyge qatysty, Reseyding sayasy túlghalaryna qatysty aitylghan, jazylghan sóz ben maqalalargha baqylau kýsheye týsti. Mysaly, Jarylqap Qalybaydyng «Anyz adam» jurnalyndaghy Putindi Gitlerge tenegen synyq sóilem eki el arasyndaghy sayasy mәselege ainala jazdap toqtady. Kremli bәrin qoyyp, qazaq baspasózin Aq orda arqyly baqylaugha kóshti. Qatal búiryqtar berip otyrudy qalypty jәitke ainaldyrdy. Ony jalpy kópshilik, oqyrman qauym bile bermeydi, kónterli qazaq jurnalisteri ghana biledi.

Maylybaev 1997 – 99 jyldar aralyghynda Mәskeude oqydy. Mәskeuden oralghan auyldyng qara balasy biraz uaqyt qazaq tilin «úmytyp» qalghanyn  onymen aralasatyn orta qynjyla aityp jýretin.  Sodan keyin-aq, Baghlan Asaubayúly qyzmet babymen satylap óse berdi. «Preziydenttik basqaru inistitutynyng keremettigi» turasynda Mәskeude doktorlyq qorghap kelgen ol Preziydent Nazarbaevtyng baspasóz hatshysy, odan keyin ile-shala Preziydent әkimshiligi jetekshisining orynbasary bolyp shygha keldi. Ózine qolayly adamdy syrtqy kýshterding qoldap, ósirip otyratynyn eskersek, Maylybaev ta sol keppen qazaq biyligining biyigine kóterile bergenge úqsaydy. Turasyn aitsaq, qarayghandy qalt jibermeytin Resey sayasatkerleri ózining tughan últynyng tarihy men mәdeniyetin, tereng tamyryn jete tanyp bilmegen nemese bilgisi kelmeytin nigilister men kosmopolitterding qay-qaysysyn bolmasyn op-onay qolgha týsirip, qúlsha júmsaydy. Oghan kýmәniniz bolmasyn.

Osy kýni Aq orda, әsirese, Nazarbaev Reseyding «mәngilik dos» emestigine eriksiz mәn bere bastady. Búl taqyrypty aldaghy kýnderi tarqatyp aita týsetin bolamyz. Ázirshe әlgi «at qoramyzgha» qaytyp kele túrayyq.

Avgeyding at qorasy degendi, jogharydaghy myrzalar renjimey qoya túrsyn, Aq ordanyng ainalasy dep esepteyik. Al, endi osy «at qorany» tazalap, iyis-qonystan, nәjisten aryltu mýmkin be? Naqty jauabyn aitu qiyn. Biraq, "Gerakldin" keluin kýtpey-aq "aqsaqal Avgey" «at qoranyn» tazalyghyna ózi kirisip ketken siyaqty...

Shәriphan Qaysar

Abai.kz      

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1151
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1781
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1848